ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 74 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
Abu Garcia ujuvülikond. Ralf Mae

» BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Aasta Balsnacki peibutussöötadega. Harri Nurk

» SALMO SIKUTIKOOL
Põiklandiga taimede vahel. Sergei Šeršenevitš

» KOGEMUS
Talvisest aktiivsest vimmapüügist kirbuõngega. Rain Erala

» Talvine särjepüük jõgedel. Ralf Mae

» PERSOON
Telekalamees Kalev Kruus. Raimo Kummer

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Mis on härveli? Anneli Einman

» TEGIJA LANDIKARP
Raimo talvised ahvenasikud. Ralf Mae

» KOGEMUS
Kalapüük boilidega. Müüdid ja tegelikkus. Arnold Tammemägi

» ARHIVAAR
Valitud peatükke puulandi ajaloost, IV osa. Propellerlandid. Kalle Kroon

» KOGEMUS
Trollingust Põhja-Norras, rõhuga paltusepüügil. Petri Peltonen, Ole Petter Pedersen

» PAJAS JA PANNIL
Ühed imelised talvised kilud. Ralf Mae

» KALATEADUS
Järvede tervendamine. Randel Kreitsberg

» SININE RIST
Ka ussid ussitavad... Leili Järv

» MERETAGUSED
Jõulud ja aastavahetus Ruhnus. Sääre Mari

» ÜHISTEGEVUS
Tehiskoelmud Onga jõe forellidele. Raul Pihu

» KUTSELINE KALASTAJA
Kalapüügiseadus saab uue kuue. Kaire Märtin

» Kinnitati 2015. aasta kalapüügitasud. Alar Mik
» 10 küsimust Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogule. Alar Mik
» Jõustub uus kalandusturu korraldamise seadus. Alar Mik
» Mida annab õppereis välismaale ehk Eesti kalurid Inglismaal. Alar Mik
» Selgusid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2015. aasta püügimahud. Alar Mik

» MAAILM
Rai- ja kilpkonnapüük Mehhikos. Toomas Mikkor

» Seal, kust tulevad unistused... Aleksei Antipchik

» KALAMEES MUIGAB Kogunud Ervin Pihu

» KALARISTSÕNA Jaak Känd

» ELAMUS
Kes siis õngega kala püüab... Indrek Kalda

 
Talvine särjepüük jõgedel. Ralf Mae
Talvine särjepüük öeldakse olevat mugava mehe püük – pole vaja kogu aeg ringi tuuseldada ja uusi auke puurida nagu sikupüügil või ka ahvenat kirbutades. Kui ilm on ilus, tuult ei ole ja päike paistab, on mõnikord ju päris vahva mõnes jõekäärus istuda ja rahulikult särge püüdes hommikut nautida. Võtke naine ja lapsed jõele kaasa ning tundke talvehommikutest mõnu! Ja muide – erinevalt suvisest kõlbab talvine särg ka süüa ja kuivatada. Talvise särjepüügi edukuse määravad suuresti ära kolme tegurit. Nendeks on sobiv püügikoht, õige peibutussöötmine ning kerge, tundlik rakendus. Kuidas need tulemust mõjutavad, sellest ja paljust muust lugu räägibki. Kalastaja 74, lk 34–41