ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 73 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
Abu Garcia Svartzonker Flash Blade. Ralf Mae

» KOGEMUS
Minu Salmo Slider. Valeri Šabanov

» LANDIKOOL
Kas landivärvidel on tähtsust? II osa. Piotr Piskorski

» BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Balsnacki latikasöödaga varasügisesel Suur-Emajõel. Harri Nurk

» LANDIKOOL
James S. Oldsi 100-aastane Bass Oreno ja Stradivariuse viiul. Hans Soll

» TEGIJA LANDIKARP
Toimetaja kohavõdikud. Ralf Mae

» PERSOON
Vanakooli kalamees Raivo Rüütel. R. Kummer

» KOHTUMINE
Ratastooliga Pärnu lahel. Raimo Kummer

» KALATEADUS
Kas Tšehhi kalakasvatuse mudel sobiks Eestisse? Randel Kreitsberg

» ÄRITEKST
Garmin EchoMap 50dv. Ralf Mae

» ARHIVAAR
Peatükke puulandi ajaloost, III osa. Kalle Kroon

» PAJATUS
Kirjad sõbrale. Ralf Mae

» Elu esimene turvapüük andis meetrise haugi. Rauno Klemm

» MERETAGUSED
Seatapp, viiulimäng ja ümarmudilad. Sääre Mari

» KALAVARUD
SA Eesti Forelli biotoobitöödest 2014. aastal. Tauno Jürgenstein

» TOIMUMISED
Keskkonnahariduslik kalastuslaager Võrtsjärve ääres. Anne Schotter
» Kalakratid laagerdasid Soomes. Anne Schotter
» Põlula kalakasvatuskeskus pidas sünnipäeva. Endrik Tõnsberg
» Dmitri Borovkov tuli maailmameistriks! Tallinna KSK

» VÕISTLUSED
Eesti–Läti sõpruskarikas karpkala püügis. Arnold Tammemägi
» Ja veel üks päev paradiisis. Ralf Mae
» EMV sisevete allveepüügis Saadjärvel. Endrik Tõnsberg

» KUTSELINE KALASTAJA
Venemaa impordikeelu saaga jätkub. Alar Mik
» Pärnumaal kasvatatakse ahvenat. Alar Mik
» 10 küsimust Liivi Lahe Kalanduskogule. Alar Mik
» Miks on kaluriamet meeste pärusmaa? Liis Laumets
» Valmis rannakaluri e-õpikeskkond
» Peipsil võib taas pööri- ja kaldanoodaga kala püüda
» Kalandusnõukogu kiitis heaks Euroopa Merendusja Kalandusfondi 2014–2020 arengukava

» MAAILM
Augustikuine lõhepüük Tornio jõel. Rain Erala

» KALAMEES MUIGAB Kogunud Ervin Pihu

» KALARISTSÕNA Jaak Känd

» ELAMUS Ralf Mae

 
LANDIKOOL
James S. Oldsi 100-aastane Bass Oreno ja Stradivariuse viiul. Hans Soll
„Kalle Kroon arutleb Kalastaja 71. numbris (Valitud peatükke puulandi ajaloost, I osa), et milline lant on loomutruum – kas pika tapeeringuga isepäine, kordumatu liikumisega mängu andev või lühikese tapeeringuga reeglipäraselt küljelt küljele pendeldav ja robotlikult mängiv? Mina olen veendunud, et esimene. Isepäise, kordumatu liikumisega mängu andva landi eelistamine, selles peituvate võimaluste otsimine ja väljatöötamine on olnud minu üle 40 aastase hobitegevuse – voblerite meisterdamise – kõige köitvam, müstilisem pool,“ kirjutab landimeister Hans Soll loo sissejuhatuses. Lugu sellest, kuidas puulant tööle saada (ja muustki). Kalastaja 73, lk 30–33