ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 72 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae

» ÄRITEKST
Silikoonvõdikud nüüd ka kilohinnaga! Ralf Mae

» KALAKOTT

» TOIMUMISED
Rannarahva Muuseumis esitleti raamatut „Teekond kalameheks“

» ÄRITEKST
Kevadsuvised uudised Fishpointis. Ralf Mae

» KOGEMUS
Liits paneb liikuma ka suured forellid. Ralf Mae

» SALMO ÕNGEKOOL
Õngitsemise eripärad suvises leitsakus. Valeri Sikirzhitski

» LANDIKOOL
Kas landivärvidel on tähtsust? Piotr Piskorski

» PERSOON
Indrek Kalda käib meisterlikult ringi nii viiuli kui õngeridvaga. Ralf Mae

» TEGIJA LANDIKARP
Indrek Kalda Suur-Emajõe murdjad. Ralf Mae

» KALATEADUS
Kalad ja õppimisvõime. Randel Kreitsberg

» ARHIVAAR
Valitud peatükke puulandi ajaloost, II osa. Kalle Kroon

» BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Balsnacki suvised söödad teoorias ja praktikas. Harri Nurk

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Tuulehaugi püük pinnavõrkudega. Anneli Einman

» KALAVARUD
Kes majandaks meie siseveekogusid? Tauno Jürgenstein

» KORD ON KORD
Kui palju on Eestis harrastuskalastajaid? Aimar Rakko

» MERETAGUSED
Kevad Ruhnus: ürgveised, sead ja funky. Sääre Mari

» IN MEMORIAM: Kaido Krass. Ralf Mae

» ÜHISTEGEVUS
Nupuklubi pidas kevadtalguid. Janno Simm

» VÕISTLUSED
Leedus lõhet püüdmas. Hanno Kask

» AASTA LIND
Jäälind, kuninglik kalastaja. Riho Kinks

» ÄRITEKST
Hea käru sai veelgi paremaks. Koit Maarand
» Ujukid Saaremaa Võrguvabrikust. Anneli Einman

» KUTSELINE KALASTAJA
Kala ja kalatoodete turg Eestis. Alar Mik

» Kalapüügipiirangud nüüd nutiseadmes. Alar Mik
» Kalanduspiirkondade mõju uuring
» Kavandatavatest muudatustest kutselise kalapüügi kohta andmete esitamisel. Ain Soome
» Läätsa kalatööstus MSC sertifikaadi omanik. Alar Mik
» Tuulehaugi püük pinnavõrkudega. Kaire Märtin

» MAAILM
Kalapüük Uus-Meremaal. Jaanus Kodar

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» SUURUSE RISTSÕNA
Kaido Krass
» ELAMUS
Ralf Mae
 
LANDIKOOL
Kas landivärvidel on tähtsust? Piotr Piskorski
Küllap on seda pealkirjas toodud küsimust vähemalt korra endale esitanud iga kalamees. Kui palju me sellest üleüldse teame? Kas landitootjatel on üldse mõtet pingutada, et kujutada peibutisel maksimaalse täpsusega kalasoomuseid, uimi, silmi jt detaile, mis on iseloomulikud imiteeritava saakkala välimusele? Kui jah, siis kui suures ulatuses mõjutab peibutise värv röövkala huvitumist antud söödast? Kas kõik need mustmiljon erinevat värvingut, mida kalastustarvete kaupluste landiriiulitelt leida võib, on ainult kalameeste püüdmiseks või eksisteerib nende järele ka reaalne vajadus? Teemat lahkab ihtüoloog ja Salmo (POL) landitehase asutaja Piotr Piskorski. Kohustuslik lugemine igale spinningumehele!