ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 72 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae

» ÄRITEKST
Silikoonvõdikud nüüd ka kilohinnaga! Ralf Mae

» KALAKOTT

» TOIMUMISED
Rannarahva Muuseumis esitleti raamatut „Teekond kalameheks“

» ÄRITEKST
Kevadsuvised uudised Fishpointis. Ralf Mae

» KOGEMUS
Liits paneb liikuma ka suured forellid. Ralf Mae

» SALMO ÕNGEKOOL
Õngitsemise eripärad suvises leitsakus. Valeri Sikirzhitski

» LANDIKOOL
Kas landivärvidel on tähtsust? Piotr Piskorski

» PERSOON
Indrek Kalda käib meisterlikult ringi nii viiuli kui õngeridvaga. Ralf Mae

» TEGIJA LANDIKARP
Indrek Kalda Suur-Emajõe murdjad. Ralf Mae

» KALATEADUS
Kalad ja õppimisvõime. Randel Kreitsberg

» ARHIVAAR
Valitud peatükke puulandi ajaloost, II osa. Kalle Kroon

» BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Balsnacki suvised söödad teoorias ja praktikas. Harri Nurk

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Tuulehaugi püük pinnavõrkudega. Anneli Einman

» KALAVARUD
Kes majandaks meie siseveekogusid? Tauno Jürgenstein

» KORD ON KORD
Kui palju on Eestis harrastuskalastajaid? Aimar Rakko

» MERETAGUSED
Kevad Ruhnus: ürgveised, sead ja funky. Sääre Mari

» IN MEMORIAM: Kaido Krass. Ralf Mae

» ÜHISTEGEVUS
Nupuklubi pidas kevadtalguid. Janno Simm

» VÕISTLUSED
Leedus lõhet püüdmas. Hanno Kask

» AASTA LIND
Jäälind, kuninglik kalastaja. Riho Kinks

» ÄRITEKST
Hea käru sai veelgi paremaks. Koit Maarand
» Ujukid Saaremaa Võrguvabrikust. Anneli Einman

» KUTSELINE KALASTAJA
Kala ja kalatoodete turg Eestis. Alar Mik

» Kalapüügipiirangud nüüd nutiseadmes. Alar Mik
» Kalanduspiirkondade mõju uuring
» Kavandatavatest muudatustest kutselise kalapüügi kohta andmete esitamisel. Ain Soome
» Läätsa kalatööstus MSC sertifikaadi omanik. Alar Mik
» Tuulehaugi püük pinnavõrkudega. Kaire Märtin

» MAAILM
Kalapüük Uus-Meremaal. Jaanus Kodar

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» SUURUSE RISTSÕNA
Kaido Krass
» ELAMUS
Ralf Mae
 
SALMO ÕNGEKOOL
Õngitsemise eripärad suvises leitsakus. Valeri Sikirzhitski
Juuni ja juuli on aasta kõige kuumemad kuud – temperatuuri mõistes on tegemist suve kõrghetkega. See on aeg, kui pärast kevadist toitumisperioodi kalade aktiivsus langeb ning mida kõrgemaks tõuseb veekogudes temperatuur, seda väiksemat huvi ilmutab enamik kalaliike toitumise vastu. Osades madalamates veekogudes, eriti kaldaäärsetes piirkondades, võib vohav taimestik veest ära tarbida kalade eluks vajaliku hapniku, mistõttu tuleb aeg-ajalt ka kalade massilisi suviseid suremisi. Olen ise kord ühe niisuguse vaatepildi tunnistajaks olnud – Peipsi järve kaldaääred olid täis hapnikupuudusesse lämbunud kiiska. Loendasin ruutmeetri kohta keskmiselt paarkümmend lõpnud ja riknevat kalakest – ei olnud ilus vaatepilt. Mida aga peavad niisugustes põrgulikes oludes ette võtma kalamehed? Istuma keldris, kiristama hambaid ja ootama jahedamaid aegu, jättes end ilma võimalusest püüda kala, viibida looduses ja puhata aasta parimal ajal? Loomulikult mitte! Valeri Šabanovi lugu suvistest strateegiatest ja taktikatest.