ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 71 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Kui kala võttis liiga hästi... Ralf Mae
» Kalameest aitab Salmo mobiiliäpp. Ralf Mae

» EELINFO
Tulekul on viies Tuulekala festival

» KALAKOTT

» EELINFO
Ajakirja Paat IV Suur Paadiralli
» Noorte kalastus- ja paadilaager toimub Võrtsjärve ääres

» SALMO ÕNGEKOOL
Kevadisest särjepüügist järvedel ja veehoidlatel. Valeri Sikirzhitski

» BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Balsnacki talvised söödad teoorias ja praktikas. Harri Nurk

» KALAMEHE ABC
Miks spinningurullid ei kesta? Ralf Mae

» PERSOON
Alvar „Sepaonu“ Heiste: vahel peab mees enda sisse vaatama. Ralf Mae

» KALAMEHE ABC
Minuga seda kindlasti ei juhtu ehk jääohutusest mitme nurga alt. Ralf Mae

» ARHIVAAR
Valitud peatükke puulandi ajaloost, I osa. Kalle Kroon

» KALATEADUS
Üks kevadine seksilugu. Randel Kreitsberg

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Kalavõrkude rakendamine, II osa. Anneli Einman

» TEGIJA LANDIKARP
Eduard Terase meriforellilandid. Ralf Mae

» ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt, III osa. Kalle Kroon

» KALAVARUD
Kes majandaks meie siseveekogusid? Tauno Jürgenstein

» MERETAGUSED
Kellel ei vea kalapüügis, sellel veab kõhutantsus. Sääre Mari

» VÕISTLUSED
V Jääkala Pärnus. Endrik Tõnsberg

» EKRAANIKALASTUS

» KUTSELINE KALASTAJA
Kalandusvõrgustik ka kalanduse tegevusgrupid tegid kokkuvõtteid. Jaak-Velori Sadul, Alar Mik
» Mida toovad kalapüügiseaduse muudatused kaasa kutselistele kaluritele? Kaire Märtin
» Eesti kaugpüügikalurid Atlandi ookeanil. Alar Mik
» 2014. aasta toob uue Euroopa Liidu kalanduspoliitika ja uue kalandusfonfi määruse. Alar Mik
» Värsket kalanduskirjandust. Alar Mik

» MAAILM
Jaanuaripäev Aqaba lahel. Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» SUURUSE RISTSÕNA
Kaido Krass

» ELAMUS
Randel Kreitsberg

 
KALATEADUS
Üks kevadine seksilugu. Randel Kreitsberg

Kevad on ukse ees, veed hakkavad üha kiiremini voolama ja veri vemmeldama – seda ennekõike nendel loomaliikidel, kelle elurütm on otseselt seotud ümbritsevate temperatuuridega. Niisugusteks loomadeks on ka kalad. Isegi kui lõhilased eelistavad hilissügisest kaamost ning lutsu ajab pöördesse südatalvine tuisuöö, hakkab valdav osa kaladest, kes natukene varem, kes hiljem, kaaslast otsima ikka kevadvete vulina peale. Kuidas kaladel need asjad täpsemalt käivad? Randel Kreitsbergi loos ongi vaatluse all kalade kudemine ja sellega seotud kohastumused.