Ajakiri Kalastaja

Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 71 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Kui kala võttis liiga hästi... Ralf Mae
» Kalameest aitab Salmo mobiiliäpp. Ralf Mae

» EELINFO
Tulekul on viies Tuulekala festival

» KALAKOTT

» EELINFO
Ajakirja Paat IV Suur Paadiralli
» Noorte kalastus- ja paadilaager toimub Võrtsjärve ääres

» SALMO ÕNGEKOOL
Kevadisest särjepüügist järvedel ja veehoidlatel. Valeri Sikirzhitski

» BALSNACKI SÖÖDAKOOL
Balsnacki talvised söödad teoorias ja praktikas. Harri Nurk

» KALAMEHE ABC
Miks spinningurullid ei kesta? Ralf Mae

» PERSOON
Alvar „Sepaonu“ Heiste: vahel peab mees enda sisse vaatama. Ralf Mae

» KALAMEHE ABC
Minuga seda kindlasti ei juhtu ehk jääohutusest mitme nurga alt. Ralf Mae

» ARHIVAAR
Valitud peatükke puulandi ajaloost, I osa. Kalle Kroon

» KALATEADUS
Üks kevadine seksilugu. Randel Kreitsberg

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Kalavõrkude rakendamine, II osa. Anneli Einman

» TEGIJA LANDIKARP
Eduard Terase meriforellilandid. Ralf Mae

» ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt, III osa. Kalle Kroon

» KALAVARUD
Kes majandaks meie siseveekogusid? Tauno Jürgenstein

» MERETAGUSED
Kellel ei vea kalapüügis, sellel veab kõhutantsus. Sääre Mari

» VÕISTLUSED
V Jääkala Pärnus. Endrik Tõnsberg

» EKRAANIKALASTUS

» KUTSELINE KALASTAJA
Kalandusvõrgustik ka kalanduse tegevusgrupid tegid kokkuvõtteid. Jaak-Velori Sadul, Alar Mik
» Mida toovad kalapüügiseaduse muudatused kaasa kutselistele kaluritele? Kaire Märtin
» Eesti kaugpüügikalurid Atlandi ookeanil. Alar Mik
» 2014. aasta toob uue Euroopa Liidu kalanduspoliitika ja uue kalandusfonfi määruse. Alar Mik
» Värsket kalanduskirjandust. Alar Mik

» MAAILM
Jaanuaripäev Aqaba lahel. Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» SUURUSE RISTSÕNA
Kaido Krass

» ELAMUS
Randel Kreitsberg

ARHIVAAR Valitud peatükke puulandi ajaloost, I osa. Kalle Kroon

Loos keskendutakse puulandi ajaloole ning valikus on kirjeldatud just selliseid algmudeleid, millel landiehituse arengus on olnud teedrajav roll tänase päevani. Esimeses osas on vaatluse all puulandi algusaastad ning James Heddoni ja James S. Oldsi roll puulantide e voblerite kujunemisel. Lähemalt vaadeldakse möödunud sajandi alguses tootmisse läinud Bass Orenosid.