ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 70 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» PÜÜGIRETK
Talikalastus Saaremaal on taas ellu ärganud. Hanno Kask

» ÄRITEKST
Garmin echoMap50s, väikese paadi lihtne ja selge armatuurlaud. Jaano Martin Ots
» Kingi sõbrale ajakirja tellimus!
» Vene teras, mis lausa õgib ennast jäässe. Ralf Mae

» KOGEMUS
Kui vool segab... Ralf Mae

» SALMO SIKUTIKOOL
Pärnu lahel „kombainiga“ ahvenaid jahtimas. Valeri Šabanov

» PERSOON
Priit Piilmann: kalamehed peavad ühinema! R. Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Abivahendid karbipüügil, II osa. Rene Martin

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Koha kiire suitsutamine kuppelgrillis. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Kalavõrkude rakendamine. Anneli Einman

» ÄRITEKST
Abu põiksikud toovad värsket verd balanssiiride maailma. Hanno Kask

» KALATEADUS
Mida näitab kalade värvilisus? Randel Kreitsberg

» MERETAGUSED
Hilissügisesed lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo

» OMA KÄTEGA
Üle 15 aasta laagerdunud mõttest sündis klassikaline lendõngerull. Martin Vallimäe

» KALAVARUD
Ökoloogilised taastamistööd Onga jõel. Raul Pihu

» ARHIVAAR
Hädas Eesti rekordlõhe pildiga. Kalle Kroon

» Graudini meetod ehk ühest eestiaegsest lõhepüügilandist. Kalle Kroon

» KODULUGU
Kuidas Paides vanasti kalapüügiga tegeleti. Ants Viidalepp

» ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt läbi aegade, II osa. Kalle Kroon

» KUTSELINE KALASTAJA
Järelkasv sünnib Põlula Kalakasvatuskeskuses. Alar Mik

» Eesti kalatoodete eksport ja välisturud. Alar Mik
» Kaasajastatud kalasadamad ja lossimiskohad. Alar Mik
» Eesti kalatooted on kvaliteetsed ja tunnustatud. Alar Mik
» Kalandusläbirääkimised toimusid Luksemburgis

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» RÕÕMURISTSÕNA
Kaido Krass

» KALASTAJA SISUKOOND 41–70
 
ARHIVAAR
Hädas Eesti rekordlõhe pildiga. Kalle Kroon

Millegipärast on nii, et kõige ümber, mis on kõige suurem, parem, ilusam, erakordsem jne, on ka kõige rohkem kahtlusi, segadusi ja vassimist. Suurtest kaladest rääkimata! Küllap on meie kalandus- ja kalaspordikirjandusega lähemalt tuttavad nii advokaat August Möldri nimi kui ka see, et ta oli Eesti eelmise sajandi kuulsamaid lõhekütte, ühtlasi üks esimesi sõjajärgse aja kalasporditegevuse taastajaid. Tuntud peaks olema ka tema lugu Eesti rekordiliselt suure, 37,75 kg raskuse lõhe püügist enne sõda Keila-Joalt. Ent kuidas on lood selle lõhe fotoga – kas pildilolev kala kaalus ikka 37,75 kg? Jälgi ajab Kalle Kroon.



Loe edasi: Kalastaja 70, lk 76