ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 70 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» PÜÜGIRETK
Talikalastus Saaremaal on taas ellu ärganud. Hanno Kask

» ÄRITEKST
Garmin echoMap50s, väikese paadi lihtne ja selge armatuurlaud. Jaano Martin Ots
» Kingi sõbrale ajakirja tellimus!
» Vene teras, mis lausa õgib ennast jäässe. Ralf Mae

» KOGEMUS
Kui vool segab... Ralf Mae

» SALMO SIKUTIKOOL
Pärnu lahel „kombainiga“ ahvenaid jahtimas. Valeri Šabanov

» PERSOON
Priit Piilmann: kalamehed peavad ühinema! R. Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Abivahendid karbipüügil, II osa. Rene Martin

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Koha kiire suitsutamine kuppelgrillis. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Kalavõrkude rakendamine. Anneli Einman

» ÄRITEKST
Abu põiksikud toovad värsket verd balanssiiride maailma. Hanno Kask

» KALATEADUS
Mida näitab kalade värvilisus? Randel Kreitsberg

» MERETAGUSED
Hilissügisesed lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo

» OMA KÄTEGA
Üle 15 aasta laagerdunud mõttest sündis klassikaline lendõngerull. Martin Vallimäe

» KALAVARUD
Ökoloogilised taastamistööd Onga jõel. Raul Pihu

» ARHIVAAR
Hädas Eesti rekordlõhe pildiga. Kalle Kroon

» Graudini meetod ehk ühest eestiaegsest lõhepüügilandist. Kalle Kroon

» KODULUGU
Kuidas Paides vanasti kalapüügiga tegeleti. Ants Viidalepp

» ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt läbi aegade, II osa. Kalle Kroon

» KUTSELINE KALASTAJA
Järelkasv sünnib Põlula Kalakasvatuskeskuses. Alar Mik

» Eesti kalatoodete eksport ja välisturud. Alar Mik
» Kaasajastatud kalasadamad ja lossimiskohad. Alar Mik
» Eesti kalatooted on kvaliteetsed ja tunnustatud. Alar Mik
» Kalandusläbirääkimised toimusid Luksemburgis

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» RÕÕMURISTSÕNA
Kaido Krass

» KALASTAJA SISUKOOND 41–70
 
KALATEADUS
Mida näitab kalade värvilisus? Randel Kreitsberg

Ilu on vaataja silmades ning seda kõige otsesemal moel. Me suudame kullakarvalisi kuldkalu imetleda just tänu meie võimele näha konkreetse spektri värve. Meie kõrval istuv koeranähvits akvaariumist sedavõrd lugu ei peaks, liiatigi ei teeks ta oma mustvalges maailmanägemuses vahet kuldkalal ja tiigikogrelgi. Kalade maailmas on värvid igatahes olemas ning järelikult lähevad need ka kellelegi korda. See, miks kalad on värvilised ning millist infot kalade värvilisus annab, on teadlastele ammu huvi pakkunud. Kindel on see, et lisaks pelgale varje- või hoiatusvärvusele ning sugude omavahelisele eristamisele on värvusel lisaks edastada mitmeid spetsiifilisi sõnumeid. Ja kui värvid on olulised kaladele, on nad seda ka kalameestele.



Loe edasi: Kalastaja 70, lk 58