Selline mõte tuli mulle pähe siis, kui ühel külmal ja tuulisel sügispäeval sattus minu valdusesse üks paarikilone Võrtsjärve koha. Kuna mul oli kange isu suitsukala järele, otsustasin koha söödavaks muuta just sel moel. Ent kohe kerkis üles ka üks aga. Nimelt oleks tulnud sellist suurt sudakat suures suitsuahjus sussitada üle tunni ning lisaks võtnuks suure suitsuahju kuumaks kütmine teist samapalju aega. Pealegi oli mul ahju panna ainult üks koha, mis muutis tehtava tööhulga ja saadava tulemuse suhte küsitavaks. Kõigele lisaks on sügis teatavasti ka kibekiire tööaeg ja iga valge tund on kullahinnaga arvel. Mida niisuguses olukorras teha? Veidi nõutuna vaatasin ringi ja silma jäi kupelgrill. Mõeldud, tehtud!
Loe edasi: Kalastaja 70, lk 50
