ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 70 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» PÜÜGIRETK
Talikalastus Saaremaal on taas ellu ärganud. Hanno Kask

» ÄRITEKST
Garmin echoMap50s, väikese paadi lihtne ja selge armatuurlaud. Jaano Martin Ots
» Kingi sõbrale ajakirja tellimus!
» Vene teras, mis lausa õgib ennast jäässe. Ralf Mae

» KOGEMUS
Kui vool segab... Ralf Mae

» SALMO SIKUTIKOOL
Pärnu lahel „kombainiga“ ahvenaid jahtimas. Valeri Šabanov

» PERSOON
Priit Piilmann: kalamehed peavad ühinema! R. Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Abivahendid karbipüügil, II osa. Rene Martin

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Koha kiire suitsutamine kuppelgrillis. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Kalavõrkude rakendamine. Anneli Einman

» ÄRITEKST
Abu põiksikud toovad värsket verd balanssiiride maailma. Hanno Kask

» KALATEADUS
Mida näitab kalade värvilisus? Randel Kreitsberg

» MERETAGUSED
Hilissügisesed lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo

» OMA KÄTEGA
Üle 15 aasta laagerdunud mõttest sündis klassikaline lendõngerull. Martin Vallimäe

» KALAVARUD
Ökoloogilised taastamistööd Onga jõel. Raul Pihu

» ARHIVAAR
Hädas Eesti rekordlõhe pildiga. Kalle Kroon

» Graudini meetod ehk ühest eestiaegsest lõhepüügilandist. Kalle Kroon

» KODULUGU
Kuidas Paides vanasti kalapüügiga tegeleti. Ants Viidalepp

» ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt läbi aegade, II osa. Kalle Kroon

» KUTSELINE KALASTAJA
Järelkasv sünnib Põlula Kalakasvatuskeskuses. Alar Mik

» Eesti kalatoodete eksport ja välisturud. Alar Mik
» Kaasajastatud kalasadamad ja lossimiskohad. Alar Mik
» Eesti kalatooted on kvaliteetsed ja tunnustatud. Alar Mik
» Kalandusläbirääkimised toimusid Luksemburgis

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» RÕÕMURISTSÕNA
Kaido Krass

» KALASTAJA SISUKOOND 41–70
 
PERSOON
Priit Piilmann: kalamehed peavad ühinema! R. Kummer

Viru Keemia Grupi (VKG) suuromanik Priit Piilmanni võib suvel üsna tihti kohata Peipsi järvel ahvenat või Saaremaal haugi püüdmas. Äripäeva andmetele tuginedes on tegemist Eesti kõige jõukama kalamehega – majanduslehe viimases rikaste edetabelis on Priit kolmandal kohal. Piilmanni peamine ettevõte VKG seondub tavainimese jaoks eelkõige keskkonnakahjuga, kuid ühena vähestest Eesti ettevõtetest on just VKG toetanud kalade asustamist. Raplamaal Toosikannul asuva vanavanematekodu maadele on Eesti Jahimeeste Seltsi juhatusse kuuluv Priit loonud metsloomadele turvalise ala. Eesti keskkonna- ja harrastuskalastuspoliitikaga mees rahul ei ole ja leiab, et ka kalameestel peaks olema üks katusorganisatsioon, sest muidu ei hakatagi nende huvidega arvestama.



Loe edasi: Kalastaja 70, lk 36