ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 70 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» PÜÜGIRETK
Talikalastus Saaremaal on taas ellu ärganud. Hanno Kask

» ÄRITEKST
Garmin echoMap50s, väikese paadi lihtne ja selge armatuurlaud. Jaano Martin Ots
» Kingi sõbrale ajakirja tellimus!
» Vene teras, mis lausa õgib ennast jäässe. Ralf Mae

» KOGEMUS
Kui vool segab... Ralf Mae

» SALMO SIKUTIKOOL
Pärnu lahel „kombainiga“ ahvenaid jahtimas. Valeri Šabanov

» PERSOON
Priit Piilmann: kalamehed peavad ühinema! R. Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Abivahendid karbipüügil, II osa. Rene Martin

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Koha kiire suitsutamine kuppelgrillis. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Kalavõrkude rakendamine. Anneli Einman

» ÄRITEKST
Abu põiksikud toovad värsket verd balanssiiride maailma. Hanno Kask

» KALATEADUS
Mida näitab kalade värvilisus? Randel Kreitsberg

» MERETAGUSED
Hilissügisesed lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo

» OMA KÄTEGA
Üle 15 aasta laagerdunud mõttest sündis klassikaline lendõngerull. Martin Vallimäe

» KALAVARUD
Ökoloogilised taastamistööd Onga jõel. Raul Pihu

» ARHIVAAR
Hädas Eesti rekordlõhe pildiga. Kalle Kroon

» Graudini meetod ehk ühest eestiaegsest lõhepüügilandist. Kalle Kroon

» KODULUGU
Kuidas Paides vanasti kalapüügiga tegeleti. Ants Viidalepp

» ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt läbi aegade, II osa. Kalle Kroon

» KUTSELINE KALASTAJA
Järelkasv sünnib Põlula Kalakasvatuskeskuses. Alar Mik

» Eesti kalatoodete eksport ja välisturud. Alar Mik
» Kaasajastatud kalasadamad ja lossimiskohad. Alar Mik
» Eesti kalatooted on kvaliteetsed ja tunnustatud. Alar Mik
» Kalandusläbirääkimised toimusid Luksemburgis

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» RÕÕMURISTSÕNA
Kaido Krass

» KALASTAJA SISUKOOND 41–70
 
KOGEMUS
Kui vool segab... Ralf Mae

Kui Peipsi järv välja arvata, pakuvad talvisel ajal järvedest huvitavamaid ja mitmekesisemaid püügivõimalusi jõed. Südatalvel kahaneb enamikes järvedes võtt minimaalseks, ent jõgedel leiab peaaegu alati niisuguse lõigu või jõekääru, kus midagi toimub. Ahven on jõgedel ka südatalvisel ajal märksa aktiivsem kui järvedel (kus korralikum kala kaotab pea igasuguse huvi pakutava sööda vastu, eriti hapnikuvaeguse tingimustes); veebruari keskpaigast hakkavad jõgedel lisaks triibudele elavnema särjed, turvad jm. Paraku esineb jõgedel vool, kus tugevam, kus nõrgem, ja see on tegur, millega kalamehed sageli hakkama ei saa. Sellest, mida teha ja kuidas käituda olukorras, kui püügipaigas esineb vool, lugu räägibki.



Loe edasi: Kalastaja 70, lk 16