ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 70 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» PÜÜGIRETK
Talikalastus Saaremaal on taas ellu ärganud. Hanno Kask

» ÄRITEKST
Garmin echoMap50s, väikese paadi lihtne ja selge armatuurlaud. Jaano Martin Ots
» Kingi sõbrale ajakirja tellimus!
» Vene teras, mis lausa õgib ennast jäässe. Ralf Mae

» KOGEMUS
Kui vool segab... Ralf Mae

» SALMO SIKUTIKOOL
Pärnu lahel „kombainiga“ ahvenaid jahtimas. Valeri Šabanov

» PERSOON
Priit Piilmann: kalamehed peavad ühinema! R. Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Abivahendid karbipüügil, II osa. Rene Martin

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Koha kiire suitsutamine kuppelgrillis. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Kalavõrkude rakendamine. Anneli Einman

» ÄRITEKST
Abu põiksikud toovad värsket verd balanssiiride maailma. Hanno Kask

» KALATEADUS
Mida näitab kalade värvilisus? Randel Kreitsberg

» MERETAGUSED
Hilissügisesed lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo

» OMA KÄTEGA
Üle 15 aasta laagerdunud mõttest sündis klassikaline lendõngerull. Martin Vallimäe

» KALAVARUD
Ökoloogilised taastamistööd Onga jõel. Raul Pihu

» ARHIVAAR
Hädas Eesti rekordlõhe pildiga. Kalle Kroon

» Graudini meetod ehk ühest eestiaegsest lõhepüügilandist. Kalle Kroon

» KODULUGU
Kuidas Paides vanasti kalapüügiga tegeleti. Ants Viidalepp

» ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt läbi aegade, II osa. Kalle Kroon

» KUTSELINE KALASTAJA
Järelkasv sünnib Põlula Kalakasvatuskeskuses. Alar Mik

» Eesti kalatoodete eksport ja välisturud. Alar Mik
» Kaasajastatud kalasadamad ja lossimiskohad. Alar Mik
» Eesti kalatooted on kvaliteetsed ja tunnustatud. Alar Mik
» Kalandusläbirääkimised toimusid Luksemburgis

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» RÕÕMURISTSÕNA
Kaido Krass

» KALASTAJA SISUKOOND 41–70
 
Selles numbris:

PÜÜGIRETK
Talikalastus Saaremaal on taas ellu ärganud. Hanno Kask


Merest ümbritsetud Saaremaal on mehi, kes taliõnge ja puuriga jääle kipuvad, aastaid veidi kenadeks peetud, seepärast on paljud huvilised veetlevast talikalastusest eemale hoidnud. Viimasel ajal aga on asjad Saaremaal muutuma hakanud – julgemad kalapüügihuvilised on valehäbist üle saanud ning veedavad vabad nädalavahetused sikuskaga ümberkaudsetel merelahtede...
loe edasi ->

KOGEMUS
Kui vool segab... Ralf Mae


Kui Peipsi järv välja arvata, pakuvad talvisel ajal järvedest huvitavamaid ja mitmekesisemaid püügivõimalusi jõed. Südatalvel kahaneb enamikes järvedes võtt minimaalseks, ent jõgedel leiab peaaegu alati niisuguse lõigu või jõekääru, kus midagi toimub. Ahven on jõgedel ka südatalvisel ajal märksa aktiivsem kui järvedel (kus korralikum kala kaotab pea igasuguse...
loe edasi ->

SALMO SIKUTIKOOL
Pärnu lahel „kombainiga“ ahvenaid jahtimas. Valeri Šabanov


„Esimest korda astus minu jalg Pärnu lahe jääle 1975ndal aastal ning sellest ajast alates saavad minu landid igal talvel tööd Pärnu lahe ahvenaid jahtides. Järgnevas loo, kus täiendan enda 38 aasta pikkust kogemustepagasit oma sõprade omaga, tulebki jutuks ahvenapüük (peamiselt) Pärnu lahel, sealjuures räägime üksikasjalikult nii püügivarustusest, -taktikast ...
loe edasi ->

PERSOON
Priit Piilmann: kalamehed peavad ühinema! R. Kummer


Viru Keemia Grupi (VKG) suuromanik Priit Piilmanni võib suvel üsna tihti kohata Peipsi järvel ahvenat või Saaremaal haugi püüdmas. Äripäeva andmetele tuginedes on tegemist Eesti kõige jõukama kalamehega – majanduslehe viimases rikaste edetabelis on Priit kolmandal kohal. Piilmanni peamine ettevõte VKG seondub tavainimese jaoks eelkõige keskkonnakahjuga, kuid ...
loe edasi ->

RENE MARTINI KARBIKOOL
Abivahendid karbipüügil, II osa. Rene Martin


Jätkub eelmises Kalastajas alanud karbipüügil kasutatavate abivahendite tutvustamine. Millal kasutada aukudega, millal suletud söödaraketti? Milliseid signalisaatoreid valida? Mis on pehme tina ja millal seda kasutada? Lost leiate vastused neile ja ka mitmetele teistele küsimustele.

loe edasi ->

KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Koha kiire suitsutamine kuppelgrillis. Hanno Kask


Selline mõte tuli mulle pähe siis, kui ühel külmal ja tuulisel sügispäeval sattus minu valdusesse üks paarikilone Võrtsjärve koha. Kuna mul oli kange isu suitsukala järele, otsustasin koha söödavaks muuta just sel moel. Ent kohe kerkis üles ka üks aga. Nimelt oleks tulnud sellist suurt sudakat suures suitsuahjus sussitada üle tunni ning lisaks võtnuks suure s...
loe edasi ->

VIITANETI VÕRGUKOOL
Kalavõrkude rakendamine. Anneli Einman


Oli aeg, kus kõik võrgud rakendati kalurite endi poolt käsitööna. Tänapäeval, kui valmisvõrkude valik poodides suur ja lai, võib tekkida küsimus, miks peaks ise võrke rakendama hakkama. Siin võib välja tuua kaks peamist põhjust. Esiteks – kuigi võrgutegu on üsna ajamahukas ettevõtmine, pakub see paljudele kalastajatele isetegemise rõõmu. Teiseks aga on võimal...
loe edasi ->

KALATEADUS
Mida näitab kalade värvilisus? Randel Kreitsberg


Ilu on vaataja silmades ning seda kõige otsesemal moel. Me suudame kullakarvalisi kuldkalu imetleda just tänu meie võimele näha konkreetse spektri värve. Meie kõrval istuv koeranähvits akvaariumist sedavõrd lugu ei peaks, liiatigi ei teeks ta oma mustvalges maailmanägemuses vahet kuldkalal ja tiigikogrelgi. Kalade maailmas on värvid igatahes olemas ning järel...
loe edasi ->

MERETAGUSED
Hilissügisesed lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo


Talv on aeg, kui Ruhnu saarele saabub talvevaikus, pimedus ja üksindus. Meretaguste hilissügisesed tegemised toob lugejateni Eva Aadamsoo.
Loe edasi: Kalastaja 70, lk 64

loe edasi ->

OMA KÄTEGA
Üle 15 aasta laagerdunud mõttest sündis klassikaline lendõngerull. Martin Vallimäe


Oleme varem Kalastajas kirjutanud Madis Messimase kenast klassikalisest forellikahvast ja kodustes tingimustes valmistatud bambusest lendõngest. Möödunud suvel aga tegi Madis teoks üle 15 aasta laagerdunud idee valmistada ise algusest lõpuni korralik lendõngekomplekt, kuhu teiste asjade hulgas kuuluks ka klassikaline lendõngerull. Selle viimase valmimisest lo...
loe edasi ->

KALAVARUD
Ökoloogilised taastamistööd Onga jõel. Raul Pihu


2012. aastal esitas kalahuvilisi koondav Forellisõprade MTÜ Keskkonnainvesteeringute Keskusele projekti „Onga jõe ökoloogilise seisundi parandamine“, mis viimase poolt ka rahastati. Projektist ja selle elluviimisest kirjutab Raul Pihu.
Loe edasi: Kalastaja 70, lk 72
&...
loe edasi ->

ARHIVAAR
Hädas Eesti rekordlõhe pildiga. Kalle Kroon


Millegipärast on nii, et kõige ümber, mis on kõige suurem, parem, ilusam, erakordsem jne, on ka kõige rohkem kahtlusi, segadusi ja vassimist. Suurtest kaladest rääkimata! Küllap on meie kalandus- ja kalaspordikirjandusega lähemalt tuttavad nii advokaat August Möldri nimi kui ka see, et ta oli Eesti eelmise sajandi kuulsamaid lõhekütte, ühtlasi üks esimesi sõj...
loe edasi ->

Graudini meetod ehk ühest eestiaegsest lõhepüügilandist. Kalle Kroon


Kes oli lõhekütt Graudin, milles seisneb Graudini meetod lõhilaste püügil ja kuidas seda tänapäeval kasutada? Kõigile neile küsimustele annab loos vastuse Kalle Kroon.
Loe edasi: Kalastaja 70, lk 80

loe edasi ->

KODULUGU
Kuidas Paides vanasti kalapüügiga tegeleti. Ants Viidalepp


„Tänapäeval on kalapüügist teatud mõttes spordiala saanud. Aga tookord me ei teadnud ega tulnud selle pealegi, et kalapüük võiks sport olla,“ meenutab Ants Viidalepp. Kunstniku mälestused pani kirja Tiiu Saarist.
Loe edasi: Kalastaja 70, lk 80

loe edasi ->

ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt läbi aegade, II osa. Kalle Kroon

Jätkub Kalle Krooni ülevaatelugu Eesti sisevete majandamisest kalastusklubide poolt. Seekord on vaatluse all ajaperiood II Maailmasõjast kuni 1970ndate aastateni.
Loe edasi: Kalastaja 70, lk 88

loe edasi ->

KUTSELINE KALASTAJA
Järelkasv sünnib Põlula Kalakasvatuskeskuses. Alar Mik


Põlula Kalakasvatuskeskus asub Lääne-Virumaal, Rägavere valla metsade vahel, kauni Lavi allika kallastel. Selle allika vett on kala kasvatamiseks kasutatud juba 118 aastat, mõisaaegadest alates. Keskus on keskkonnaministeeriumi hallatav asutus, mis asutati 1994. aastal endise Põlula Kalamajandi asemele. Keskuse ülesandeks on külmaveeliste kalade, eeskätt lõhi...
loe edasi ->

Kaasajastatud kalasadamad ja lossimiskohad. Alar Mik

Aastatel 2007–2013 kaasajastati Euroopa Kalandusfondi toel 37 kalasadamat ja lossimiskohta üle Eesti, sh siseveekogude Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve ning Võrtsjärve äärsed sadamad ja lossimiskohad. Mõned objektid on tänaseks veel töös. Ligi 26 miljoni euro suurusest eelarvest kaasajastati Põllumajandusministeeriumi andmetel väikesadamaid ja lossimiskohti ühtek...
loe edasi ->