ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 69 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Tartu Trofee alates juulist Turu tänaval. Ralf Mae
» Uus kalastustarvete kauplus Tartus – Fishpoint
» Algab Kalastaja tellimine 2014. aastaks
» Kingi sõbrale ajakirja tellimus!

» KOGEMUS
Suur-Emajõe ujukiga tonka. Ralf Mae

» ÄRITEKST
Asjalik komplekt microjigide ja leechidega püügiks. Rauno Klemm

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Abivahendid karbipüügil. Rene Martin

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Suitsutatud sügisene lõhe. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Võrgupüük vaheveest. Anneli Einman

» PERSOON
Ove Musting läheb kalale selleks, et kala saada. Raimo Kummer

» KOGEMUS
Vähipüügist ja söömisest. Ralf Mae

» PAJATUS
40 grammi arenguruumi. Rauno Klemm

» Väärikas punkt ühepäevikuajale. Ralf Mae

» MERETAGUSED
Suvised lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo

» ÄRITEKST
Korralik spinningukomplekt vaid 77 euro eest. Ralf Mae

» JUUNIOR
Kalakrattide suvised tegemised. Anne Schotter

» IN MEMORIAM
Jaak Tambets 22.01.1963–06.09.2013

» KALATEADUS
Looduslikud kalavarud või asustatud kalakari? Randel Kreitsberg

» ARHIVAAR
Retk klaasfiibrite maailma. Kalle Kroon

» VÕISTLUSED

» ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt läbi aegade. Kalle Kroon

» ÄRITEKST
Abu varustusega meriforellipüügil. Raimo Kummer
» Membraankanga elu ja surm. Dmitri Samesov
» Vision – kõigile kalastajatele

» MAAILM
Lõheretk Koola poolsaarele. Jarlo Dorbek

» OTSAJÄÄMISE RISTSÕNA
Kaido Krass

 
ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt läbi aegade. Kalle Kroon

Maailmas on sajandite jooksul välja kujunenud praktika, et kalavarude säilimiseks ja optimaalseks kasutamiseks on sisevete hapra loodusliku tasakaalu ja suure mõjutatavusega veekogud antud hallata sellest huvitatud ning kõrge eetilise ja moraalse maailmavaatega kalasportlikele organisatsioonidele. Alguse sai selline majandamine Inglismaal, kus on üldse iseloomulik eksklusiivsete klubide ja muude seltsingute, siit ka kalaspordiklubide rohkus. Esimesed kalaspordiga – eeskätt lendõngega – tegelejate klubid võtsid hallata need veekogud, kus esines jõeforell või lõhe. Härrasmeeste klubidest kasvasid ajapikku välja laiema haarde ja suurema liikmeskonnaga üleriiklikud kalaspordiseltsid. Nii ongi välja kujunenud olukord, kus arenenud maades haldavad suuremat osa siseveekogusid mitmesugused kalaspordiklubid. Järjeloos vaadeldakse, mis toimus Eesti sisevete haldamises viimase 80 aasta jooksul.



Kalastaja 69, lk 92