ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 69 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Tartu Trofee alates juulist Turu tänaval. Ralf Mae
» Uus kalastustarvete kauplus Tartus – Fishpoint
» Algab Kalastaja tellimine 2014. aastaks
» Kingi sõbrale ajakirja tellimus!

» KOGEMUS
Suur-Emajõe ujukiga tonka. Ralf Mae

» ÄRITEKST
Asjalik komplekt microjigide ja leechidega püügiks. Rauno Klemm

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Abivahendid karbipüügil. Rene Martin

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Suitsutatud sügisene lõhe. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Võrgupüük vaheveest. Anneli Einman

» PERSOON
Ove Musting läheb kalale selleks, et kala saada. Raimo Kummer

» KOGEMUS
Vähipüügist ja söömisest. Ralf Mae

» PAJATUS
40 grammi arenguruumi. Rauno Klemm

» Väärikas punkt ühepäevikuajale. Ralf Mae

» MERETAGUSED
Suvised lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo

» ÄRITEKST
Korralik spinningukomplekt vaid 77 euro eest. Ralf Mae

» JUUNIOR
Kalakrattide suvised tegemised. Anne Schotter

» IN MEMORIAM
Jaak Tambets 22.01.1963–06.09.2013

» KALATEADUS
Looduslikud kalavarud või asustatud kalakari? Randel Kreitsberg

» ARHIVAAR
Retk klaasfiibrite maailma. Kalle Kroon

» VÕISTLUSED

» ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt läbi aegade. Kalle Kroon

» ÄRITEKST
Abu varustusega meriforellipüügil. Raimo Kummer
» Membraankanga elu ja surm. Dmitri Samesov
» Vision – kõigile kalastajatele

» MAAILM
Lõheretk Koola poolsaarele. Jarlo Dorbek

» OTSAJÄÄMISE RISTSÕNA
Kaido Krass

 
KALATEADUS
Looduslikud kalavarud või asustatud kalakari? Randel Kreitsberg

Harrastuslik kalapüük on rahvusvahelisel tasemel juba ammu väljunud raamidest „lähen võtan kuuri najalt õnge ja vaatan, mida jõgi annab“. Selle asemel on toimunud spetsialiseerumine mitmel tasemel: keskendumine mingile kindlale kalaliigile, mingile püügiviisile või veekogu tüübile. Vähe sellest, mööda maailma rändavad n-ö harrastusprofid teavad väga hästi, milliste jõgede lõhed on kõige kõvemad võitlejad ning millise jõe forellid ilusaima kirjaga. Seega ei saa enam lähtuda mantrast „palju kala – hea veekogu“ ning kalamehe jaoks võib veekogu kvaliteet seisneda paljudes eri aspektides. Kas siiski veekogusse kalu juurde asustada? Mis juhtub veekoguga sinna kalu asustades? Mis on biomanipulatsioon? Sellest kõigest lugu räägibki.



Kalastaja 69, lk 74