ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 69 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Tartu Trofee alates juulist Turu tänaval. Ralf Mae
» Uus kalastustarvete kauplus Tartus – Fishpoint
» Algab Kalastaja tellimine 2014. aastaks
» Kingi sõbrale ajakirja tellimus!

» KOGEMUS
Suur-Emajõe ujukiga tonka. Ralf Mae

» ÄRITEKST
Asjalik komplekt microjigide ja leechidega püügiks. Rauno Klemm

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Abivahendid karbipüügil. Rene Martin

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Suitsutatud sügisene lõhe. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Võrgupüük vaheveest. Anneli Einman

» PERSOON
Ove Musting läheb kalale selleks, et kala saada. Raimo Kummer

» KOGEMUS
Vähipüügist ja söömisest. Ralf Mae

» PAJATUS
40 grammi arenguruumi. Rauno Klemm

» Väärikas punkt ühepäevikuajale. Ralf Mae

» MERETAGUSED
Suvised lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo

» ÄRITEKST
Korralik spinningukomplekt vaid 77 euro eest. Ralf Mae

» JUUNIOR
Kalakrattide suvised tegemised. Anne Schotter

» IN MEMORIAM
Jaak Tambets 22.01.1963–06.09.2013

» KALATEADUS
Looduslikud kalavarud või asustatud kalakari? Randel Kreitsberg

» ARHIVAAR
Retk klaasfiibrite maailma. Kalle Kroon

» VÕISTLUSED

» ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt läbi aegade. Kalle Kroon

» ÄRITEKST
Abu varustusega meriforellipüügil. Raimo Kummer
» Membraankanga elu ja surm. Dmitri Samesov
» Vision – kõigile kalastajatele

» MAAILM
Lõheretk Koola poolsaarele. Jarlo Dorbek

» OTSAJÄÄMISE RISTSÕNA
Kaido Krass

 
Selles numbris:

KOGEMUS
Suur-Emajõe ujukiga tonka. Ralf Mae


Suur-Emajõel kalastades võib kohata üht isevärki püügiriista, mis mujal Eestis kuigi levinud ei ole. See ühendab endas klassikalise tonka ja ujukõnge – tulemuseks on ujukiga tonka, millel on tavalise põhjaõnge ees mitmeid eeliseid. Loos vaadeldakse, mida kõnealune hübriid endast kujutab ja millal seda kasutatakse.

loe edasi ->

RENE MARTINI KARBIKOOL
Abivahendid karbipüügil. Rene Martin


Et karbipüük sujuks parimal võimalikul viisil, on tarvis mitmeid abivahendeid. Osad neist on karbiküti varustuses sisuliselt kohustuslikud, osad muudavad püügi märkimisväärselt lihtsamaks/nauditavamaks ning osad kuuluvad puhtalt mugavusvarustuse hulka, s.t hakkama saab ka ilma nendeta, ehkki nendega on mugavam. Millised on enimkasutatavad abivahendid karbipüü...
loe edasi ->

KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Suitsutatud sügisene lõhe. Hanno Kask


„Kui selline õnnetus on juba korra juhtunud, et pulmarüüs lõhekala on sügisel püünisesse sattunud ja seal otsa lõppenud, ei sobi alalhoidlikul kalamehel seda ometi kohe minema visata,“ kirjutab Hanno Kask loo sissejuhatuses. Lühike õpetus sellest, kuidas sügisesest vesise lihaga lõhekalast suitsuahju abil lihtsa vaevaga midagi söödavat teha.

loe edasi ->

VIITANETI VÕRGUKOOL
Võrgupüük vaheveest. Anneli Einman


Seekordses võrgukoolis on vaatluse all siiapüük vaheveest ning Soomes harrastatav sügisene rääbisepüük soklivõrkudega.
Kalastaja 69, lk 32

loe edasi ->

PERSOON
Ove Musting läheb kalale selleks, et kala saada. Raimo Kummer


Tele- ja filmirezhissöör Ove Musting on üks väheseid, kes on suutnud oma kalapüügihobi loomingusse tuua ja loomingust töö teha. Ove käe all on sündinud Lõuna-Eesti kalameestest ja keskkonnainspektoritest rääkiv film „Vanameeste paradiis“, kala püüdsid huumorisarja „Tupiktänava mehed“ kangelased ja motiivina on see läbi jooksnud ka tema tehtud muusikavideotest...
loe edasi ->

KOGEMUS
Vähipüügist ja söömisest. Ralf Mae


„Vähipüük on olnud minu teadlikus kalastusloos kuni viimaste aastateni üsna juhuslikku laadi, piirdudes peamiselt loaga vähipüüdjale seltsiks olemise või aeg-ajalt niisama kiibitsemisega. Möödunud hooajal aga võtsin asja sõber Randeli õhutusel tõsisemalt ette, ostsin mõrrad ja uurisin täpsemalt kodukandi veekogude kohta,“ kirjutab Ralf Mae. Ühest augustiöise...
loe edasi ->

PAJATUS
40 grammi arenguruumi. Rauno Klemm


„Pühapäev, 05. mai 2013. Kell 11 hommikul ärkasin vihmasabina peale aknalaual. Pagan, ilmateade lubas ju pilvitut ilma... Sellest tulenevalt olin plaaninud kalale minna alles päeva teiseks pooleks, nüüd aga tuli taevast alla korralikku vihma, mis ei lubanud kuidagi rahulikult edasi magada. Tuli jõe äärde minna!” Rauno Klemmi lugu sellest, kuidas ta mai algus...
loe edasi ->

Väärikas punkt ühepäevikuajale. Ralf Mae


”Ühepäevikuaeg oli kulgenud erilise eduta. Olin leidnud üles mõned päris ilusad kalad ja enamuse neist ka võtma saanud, aga midagi jäi iga kord puudu – kas haakisin ise putuka kala suust välja või õnnestus forellil väsitamise ajal taimedesse või risu alla pugeda ja seal lips katki tõmmata. Nii oligi seni parimaks tulemuseks vaid 1,4-kilone täpiline ja lootus ...
loe edasi ->

MERETAGUSED
Suvised lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo


Jätkub kevadises Kalastajas alanud artiklisari elu-olust, töödest ja tegemistest Ruhnu saarel. Seekord on vaatluse all suvi kui tegusaim periood saarel ning mõistagi tuleb juttu ka kalapüügist.
Kalastaja 69, lk 62

loe edasi ->

KALATEADUS
Looduslikud kalavarud või asustatud kalakari? Randel Kreitsberg


Harrastuslik kalapüük on rahvusvahelisel tasemel juba ammu väljunud raamidest „lähen võtan kuuri najalt õnge ja vaatan, mida jõgi annab“. Selle asemel on toimunud spetsialiseerumine mitmel tasemel: keskendumine mingile kindlale kalaliigile, mingile püügiviisile või veekogu tüübile. Vähe sellest, mööda maailma rändavad n-ö harrastusprofid teavad väga hästi, mi...
loe edasi ->

ARHIVAAR
Retk klaasfiibrite maailma. Kalle Kroon


Klaaskiudu kui mitmeotstarbeliselt kasutatavat materjali on tuntud juba aastasadu, ent kalastusmaailma jõudis see laiemalt alles pärast II Maailmasõda. Esimestest toruklaasfiiberritvadest ja nende valmistamistehnoloogia mõjust maailma ridvatoodangule kirjutab Kalle Kroon.

loe edasi ->

ÜHISTEGEVUS
Eesti sisevete majandamisest kalaspordiklubide poolt läbi aegade. Kalle Kroon


Maailmas on sajandite jooksul välja kujunenud praktika, et kalavarude säilimiseks ja optimaalseks kasutamiseks on sisevete hapra loodusliku tasakaalu ja suure mõjutatavusega veekogud antud hallata sellest huvitatud ning kõrge eetilise ja moraalse maailmavaatega kalasportlikele organisatsioonidele. Alguse sai selline majandamine Inglismaal, kus on üldse iseloo...
loe edasi ->

Membraankanga elu ja surm. Dmitri Samesov

Ehkki lugu räägib Norfin Escape Compact jopest, on selles arusaadavalt lahti seletatud kaasaegsete membraankangaste temaatikas kasutatavad põhimõisted ning membraankanga head ja vead. Õpetlik ja hariv lugemine kõigile, kes sedasorti riietuse ostmist plaanivad.

loe edasi ->

MAAILM
Lõheretk Koola poolsaarele. Jarlo Dorbek


Jarlo Dorbek käis sõpradega seiklemas Venemaal Koola poolsaarel, kus voolavad maailma parimate lõhevete hulka kuuluvad jõed ja sai kohe esimesel aastal käe korralikult kalaseks. Mis toimus ja kuidas reis läks, sellest reisikirjas pikemalt.
Kalastaja 69, lk 114

loe edasi ->