ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 68 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Eelista Eestimaist!
» Eagle Claw Powerlighti sari – silmapaistvalt head spinningud. Ralf Mae
» Berkley Powerbaiti võdikutega haugi püüdmas. Ralf Mae

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Sirt, serk, kottsuu, kalameestele lihtsalt vimb. Leili Järv

» KOGEMUS
Kalapüük topsiõngega, II osa. Aleksandr Agejev

» Lendõng ja ühepäevikuaeg. Ralf Mae

» ÄRITEKST
Lucky John Pro söödavad võdikud. Ingus Dukalskis

» PERSOON
Inga ja Toomas Lunge käiks Emajõel iga päev. Raimo Kummer

» ÄRITEKST
Garmin eTrex 20 – lihtne ja tegus GPS. Ralf Mae
» Kingi sõbrale ajakirja tellimus!

» RENE MARTINI KARBIKOOL
PVA kottide kasutamine karbipüügil. Rene Martin

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Vähipüügist Eestis. Anneli Einman

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Suurte kiiskade suitsutamine. Hanno Kask

» MERETAGUSED
Lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo

» PAJAS JA PANNIL
Ümarmudil söögikalana. Harri Nurk

» KAUPMEES
Salmo sai 25-aastaseks

» EELINFO
Noorte kalastus- ja paadilaager Vaibla külas 79 Registreerimine paadirallile kestab!

» VÕISTLUSED

» ARHIVAAR
Ridvarõngastest ja nende valmistamisest läbi aegade. Enn Treufeldt

» NAISED KALAL
Kuidas tüdrukud sepaalasi järve uputasid. Ralf Mae

» KALATEADUS
Kalale on nina sama tähtis kui inimesele silmad. Randel Kreitsberg

» Miks kalad muutuvad väiksemaks? L. Pukk, A.Vasemägi

» KALAVARUD
Aeg teha täiendusi püügiregulatsioonidele? Tauno Jürgenstein

» MAAILM
10. jääaluse kalapüügi MM toimus USA-s. Viljar Meister

» Kui Norra tursapüük tüütab, pööra pilk sisemaale. T. Värva

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» SAAGIRISTSÕNA
Kaido Krass

» FORTUUNA
Kalastaja tellijate vahel auhinnad loositud

 
Selles numbris:

MEIE VETE PÜÜGIKALU
Sirt, serk, kottsuu, kalameestele lihtsalt vimb. Leili Järv


Vimb pakub püügikalana huvi nii kutselistele kui harrastuskalameestele. Vimmast, tema välimusest, elupaikadest, rännetest, kudemisest, rekorditest jm kirjutab Leili Järv.
Loe edasi: Kalastaja 68, lk 18

loe edasi ->

KOGEMUS
Kalapüük topsiõngega, II osa. Aleksandr Agejev


Eelmises Kalastajas alanud topsiõngepüügi loo järg. Seekord tulevad vaatluse alla topsiõngepüügi tehnika ja taktika – peibutussööda segamine ja niisutamine, püügikoha põhja tundmaõppimine, perspektiivse püügipunkti otsimine, heitmine ja püük.
Loe edasi: Kalasta...
loe edasi ->

Lendõng ja ühepäevikuaeg. Ralf Mae


Lendõngitseja jaoks tähendab ühepäevikuaeg võimalust selekteerida ja püüda suuri kalu ning hea õnne korral uuendada oma forellirekordit. 14-aastase lendõngepüügi kogemusega autori nägemus sellest, mida, millal ja kuidas peaks tegema, et kohtumised suurte jõeforellidega ei jääks ainult kalamehejuttude tasemele. Vaatluse all on varustus, ühepäevikute koorumise...
loe edasi ->

PERSOON
Inga ja Toomas Lunge käiks Emajõel iga päev. Raimo Kummer


Naiskalastajate read on Eestis üsna hõredad, seda üllatavam on nende hulgast leida näitleja Inga Lunget. Inga on ülipopulaarse telesariaali „Pilvede all“ üks peategelane, selle suhteseriaali sisulised keerdkäigud on enamikele meestele niisama arusaamatud kui naistele õngitsemise peentõed. Lungede perekonnas on kalastuspisikuga raskemini nakatanud just Inga, ...
loe edasi ->

RENE MARTINI KARBIKOOL
PVA kottide kasutamine karbipüügil. Rene Martin


On mitmeid põhjuseid, miks nii karpakalade kui ka teiste lepiskalade püügil kasutada vees sulavaid PVA kotte. Nende suurimaks eeliseks traditsiooniliste söödapallidega peibutamise ees on see, et PVA kottide avil saab konksusööda koos peibutussöödaga vette viia maksimaalselt kompaktselt. Pole vahet, kas PVA kotte kasutada külmematel sügis- või soojematel suve...
loe edasi ->

VIITANETI VÕRGUKOOL
Vähipüügist Eestis. Anneli Einman


Lühike õpetus sellest, millal, kuidas ja millega Eestis vähki püüda ning millised piirangud vähipüügil kehtivad.
Loe edasi: Kalastaja 68, lk 66

loe edasi ->

KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Suurte kiiskade suitsutamine. Hanno Kask


„Mõte kevadist suurt kiiska suitsutada tuli pähe siis, kui olime sõber Harryga osa ühest kevadisest päevast Hiiumaal Orjaku kanali ääres maha kalastanud. Paari tunniga oli kast suurt kiiska täis ning mõistus ütles, et jäta kalastamine järele, sest kogu selle kalahunnikuga on vaja ju ka midagi peale hakata. Lihtsaimaks viisiks, kuidas segukasti sisu söödavak...
loe edasi ->

MERETAGUSED
Lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo


Suve hakul, uue hooaja eel, kui juba putitatakse paate, kiigatakse mõrdade poole, oodatakse esimest laeva ja korraldatakse aiamaad, on õige aeg teha möödunud kevadest ja talvest väike kokkuvõte. Mis siis Ruhnus juhtus, kui suvitajad ja turistid kõik linnas oma tegemiste juures olid ja ruhnlastel isekeskis toimetada lasti? Eva Aadamsoo rubriik.
<...
loe edasi ->

PAJAS JA PANNIL
Ümarmudil söögikalana. Harri Nurk


Eelmises Kalastajas kirjutasime sellest, kuidas meie vete uusimat võõrliiki – ümarmudilat – harrastuslike vahenditega püüda. Seekord vaatame, mida sellest kalast köögis valmistada annab.
Loe edasi: Kalastaja 68, lk 74

loe edasi ->

ARHIVAAR
Ridvarõngastest ja nende valmistamisest läbi aegade. Enn Treufeldt


Ridvarõngad ja nende valmistamiseks läbi aegade kasutatud materjalid on teema, millest pole Kalastajas varem kuigi põhjalikult kirjutatud. Enn Treufeldt üritab ridvarõngaste maailmas toimunud ja toimuvaid arenguid veidi rohkem valgustada.
Loe edasi: Kalastaj...
loe edasi ->

NAISED KALAL
Kuidas tüdrukud sepaalasi järve uputasid. Ralf Mae


Jutt sellest, kuidas tüdrukud otsustasid sepaalasit ankruna kasutada ja mis sellest kõigest lõpuks välja tuli. Tõestisündinud lugu, mille kirjutas üles Ralf Mae.
Loe edasi: Kalastaja 68, lk 98

loe edasi ->

KALATEADUS
Kalale on nina sama tähtis kui inimesele silmad. Randel Kreitsberg


Nagu arvatagi võib, toimub veekeskkonnas elamine mõnevõrra teistsuguste põhimõtete järgi kui maismaal – nii ka ümbruskonna tajumine ning selle kohta info saamine. Kui maismaal on paljudel loomaliikidel esmatähtis roll nägemisel (pikka aega arvati, et näiteks linnud ei tunnegi üldse lõhna), siis veekeskkonnas on selleks hoopis kuulmine (sh küljejooneelund) ni...
loe edasi ->

Miks kalad muutuvad väiksemaks? L. Pukk, A.Vasemägi


Kalameeste suust kuuleb sageli värvikaid heietusi vanadest headest aegadest, mil saagid olid rikkalikud ning kalad märksa kopsakamad kui praegu. Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Turu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli teadlastelt ilmus äsja uuring, mis heidab uut valgust ülepüügist põhjustatud pikaajalistele muutustele.

loe edasi ->

KALAVARUD
Aeg teha täiendusi püügiregulatsioonidele? Tauno Jürgenstein


Mida vastad, kui küsitakse: kui oluline on sulle kalapüügi juures kala saamine? Kindlasti on see oluline. Ent kui tegu pole just saamamehe või tegelinskiga, kes peab iga hinna eest oma erakordse saagiga egolaksu tarvis eputama, siis pole see sulle vast kõige tähtsam. Paljud põhjused – alates looduses viibimise rõõmust ja lõpetades naise (mehe?) eest põgenemi...
loe edasi ->

MAAILM
10. jääaluse kalapüügi MM toimus USA-s. Viljar Meister


Kümnendad maailmameistrivõistlused jääaluses kalapüügis toimusid USA-s, sedakorda Wisconsini osariigis asuvas Wausaus. Kohale tuli 11 võistkonda, uustulnukatena läksid võistlustulle Mongoolia ja Jaapan. Võistlustest kirjutab Eesti koondislastest parima tulemuse teinud Viljar Meister.

loe edasi ->

Kui Norra tursapüük tüütab, pööra pilk sisemaale. T. Värva


„Olen Norras kalal käinud juba 13 aastat ja peab ütlema, et see „haigus“ on krooniline ning süvenemas. Paljud tuttavad on minult küsinud, et kas juba ära ei tüüta, aga ei – Norra loodus on võrratu ja suisa kutsub tagasi. Lisaks tuleb alati peale reisi uusi mõtteid, mida järgmisel korral võiks teisiti teha või millist uut püügiviisi katsetada. Ideid tekib pi...
loe edasi ->