23. oktoobril 2000. aastal jõustus Euroopa Nõukogu ja Parlamendi poolt vastu võetud ühtne Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EC). Üks põhilisemaid direktiivist läbi kumavaid suundasid on saavutada kõikide pinnavete hea ökoloogiline ja keemiline seisund aastaks 2015. Kui raamdirektiivi jõustudes tundus 2015. aasta olevat ilmselt mägede taga, siis vahepeal on aeg märkamatult möödunud ning vastav direktiiv on üheks põhjuseks, miks viimastel aastatel üle Eesti aktiivselt kalapääsusid rajatakse ning vanu veskitamme lammutatakse. Sest pole ju võimalik rääkida veekogu heast seisundist kui kalad (nt lõhilased) ei pääse oma kudejõgedele sugu jätkama. Kuidas see pealtnäha lihtne fenomen – kodujõkke kudema pürgimine – tegelikult toimub, ei teata täpselt veel tänapäevalgi.



Loe edasi Kalastaja 67, lk 62