ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 67 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Kuidas mootorsaani treiler plastikust suusateed sai. Koit Maarand
» Kingi sõbrale ajakirja tellimus!
» Trofee avas Magistrali keskuses teise poe Tallinnas

» EELINFO
Tuulekala festival tuleb taas
» Kestab III Suure Paadiralli registreerimine

» MEIE VETE KALU
Võldas, va järvekurat. Leili Järv

» KOGEMUS
Ümarmudil kui harrastuspüügiobjekt. Harri Nurk

» Haugitrolling hilistalvisel Suur-Emajõel. Heiki Rips

» SALMO ÕNGEKOOL
Lihtkäsiõngega stressi vastu, II osa. Valeri Šabanov

» EELINFO
Noorte kalastus- ja paadilaager toimub Vaibla külas

» PERSOON
Tanel Padari kitarrid ja õnged. Raimo Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Karbipüük rohtunud veealadelt. Rene Martin

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Kadiska on Soomes suvitaja parim püügivahend. Anneli Einman

» KALATEADUS
Seni lahendamata mõistatus – kalade kuderänded sünnijõkke. Randel Kreitsberg

» SALMO ÕNGEKOOL
Kevadine kalapüük topsiõngega. Aleksandr Agejev

» KALAD MEIE TOIDULAUAL
Meie toidupoodide siig – kas Soomes kasvatatud? Hanno Kask

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Kalade külmsuitsutamine kodustes tingimustes. Hanno Kask

» KALAVARUD
Forelli sigimistingimuste jätkuv parandamine Porijões. Raul Pihu

» ARHIVAAR
Ühest ilukirjanduslikust kalandusteosest. Kalle Kroon

» LEGEND
Mis juhtus ABUga? Kalle Kroon

» VÕISTLUSED
Kuldkala 2013. Ralf Mae
» Võistlustest lühidalt

» MERETAGUSED
Lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo

» VALUPUNKT
Sammuke lähemale Wöhrmanni kärestikule. Tauno Jürgenstein

» MAAILM
Kalapüük Nuweibas, Aqaba lahe põhjaosas. Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» SUURVEERISTSÕNA
Kaido Krass

 
KALATEADUS
Seni lahendamata mõistatus – kalade kuderänded sünnijõkke. Randel Kreitsberg

23. oktoobril 2000. aastal jõustus Euroopa Nõukogu ja Parlamendi poolt vastu võetud ühtne Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EC). Üks põhilisemaid direktiivist läbi kumavaid suundasid on saavutada kõikide pinnavete hea ökoloogiline ja keemiline seisund aastaks 2015. Kui raamdirektiivi jõustudes tundus 2015. aasta olevat ilmselt mägede taga, siis vahepeal on aeg märkamatult möödunud ning vastav direktiiv on üheks põhjuseks, miks viimastel aastatel üle Eesti aktiivselt kalapääsusid rajatakse ning vanu veskitamme lammutatakse. Sest pole ju võimalik rääkida veekogu heast seisundist kui kalad (nt lõhilased) ei pääse oma kudejõgedele sugu jätkama. Kuidas see pealtnäha lihtne fenomen – kodujõkke kudema pürgimine – tegelikult toimub, ei teata täpselt veel tänapäevalgi.



Loe edasi Kalastaja 67, lk 62