ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 67 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Kuidas mootorsaani treiler plastikust suusateed sai. Koit Maarand
» Kingi sõbrale ajakirja tellimus!
» Trofee avas Magistrali keskuses teise poe Tallinnas

» EELINFO
Tuulekala festival tuleb taas
» Kestab III Suure Paadiralli registreerimine

» MEIE VETE KALU
Võldas, va järvekurat. Leili Järv

» KOGEMUS
Ümarmudil kui harrastuspüügiobjekt. Harri Nurk

» Haugitrolling hilistalvisel Suur-Emajõel. Heiki Rips

» SALMO ÕNGEKOOL
Lihtkäsiõngega stressi vastu, II osa. Valeri Šabanov

» EELINFO
Noorte kalastus- ja paadilaager toimub Vaibla külas

» PERSOON
Tanel Padari kitarrid ja õnged. Raimo Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Karbipüük rohtunud veealadelt. Rene Martin

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Kadiska on Soomes suvitaja parim püügivahend. Anneli Einman

» KALATEADUS
Seni lahendamata mõistatus – kalade kuderänded sünnijõkke. Randel Kreitsberg

» SALMO ÕNGEKOOL
Kevadine kalapüük topsiõngega. Aleksandr Agejev

» KALAD MEIE TOIDULAUAL
Meie toidupoodide siig – kas Soomes kasvatatud? Hanno Kask

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Kalade külmsuitsutamine kodustes tingimustes. Hanno Kask

» KALAVARUD
Forelli sigimistingimuste jätkuv parandamine Porijões. Raul Pihu

» ARHIVAAR
Ühest ilukirjanduslikust kalandusteosest. Kalle Kroon

» LEGEND
Mis juhtus ABUga? Kalle Kroon

» VÕISTLUSED
Kuldkala 2013. Ralf Mae
» Võistlustest lühidalt

» MERETAGUSED
Lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo

» VALUPUNKT
Sammuke lähemale Wöhrmanni kärestikule. Tauno Jürgenstein

» MAAILM
Kalapüük Nuweibas, Aqaba lahe põhjaosas. Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» SUURVEERISTSÕNA
Kaido Krass

 
Selles numbris:

MEIE VETE KALU
Võldas, va järvekurat. Leili Järv


Võldas (Cottus gobio L.) on üle Eesti tuntud veel merihärja või merihärja poja, härjapea, härjapää, varekse merihärja, härjapätsi, rontipea, tölluspea, koerakala, kivitrulli, lutsu või lutsupoja, lodi, lodjakala, lodjapätsi, purlaki, kondi, kondakala, emakkala, järvekuradi ja nii mõnegi teise nime all. Mis kalaga on tegemist, kus ta elab ning miks võldas on o...
loe edasi ->

KOGEMUS
Ümarmudil kui harrastuspüügiobjekt. Harri Nurk


Tänu üleilmastumisele ja globaalsele kaubandusele on laevade ballastveega jõudnud Eestisse uus kalaliik, mis siinse mere elamiseks väga sobiliku on leidnud olevat ja kes on siin jõudsalt paljunema hakanud. Tegemist on ümarmudilaga, kelle populatsioon põhjarannikul on paiguti nii suureks paisunud, et seda juba harrastuslike vahenditega püüda on võimalik. Harri...
loe edasi ->

Haugitrolling hilistalvisel Suur-Emajõel. Heiki Rips


Talv tähendab kalameestele traditsiooniliselt jääpüüki siku või kirbuõngega. Talvine trolling tundub esmapilgul veidi kummalise sõnapaarina – kust seda vaba vett talvel nii väga ikka võtta? Ent Suur-Emajõe ülemjooksul, lõigul Võrtsjärvest Kärevere sillani, on talvine haugitrolling laialdaselt praktiseeritav ja ka tulemuslik püügiviis. Siit leiab talvel nii la...
loe edasi ->

SALMO ÕNGEKOOL
Lihtkäsiõngega stressi vastu, II osa. Valeri Šabanov


Jätkub Kalastajas 66 alanud lugu lihtkäsiõngega kalastamisest. Seekord on vaatluse all püügipaiga valik, peibutussöötmine, püügitehnika ja -taktika.
Loe edasi Kalastaja 67, lk 32

loe edasi ->

PERSOON
Tanel Padari kitarrid ja õnged. Raimo Kummer


Eesti rocki tuntumaid tegijaid Tanel Padar (32) on kirglik kalamees, kelle jaoks õnged ja spinningud on lapsepõlvest saadik olnud sama hingelähedased kui kitarrid. Sellest, et tegemist on kõva kalamehega, annab tunnistust tõsiasi, et Kalastajale antud intervjuu ajal läheb Tanel rohkem põlema mitte viimastest esinemistest, vaid konksu otsast pääsenud suurtest ...
loe edasi ->

RENE MARTINI KARBIKOOL
Karbipüük rohtunud veealadelt. Rene Martin


Enamus kalameestest eelistab püüda nii karpe kui ka teisi kalu kohtadest, kus on puhas ja kõva põhi. Rohu seest karbipüügi põhilisteks probleemideks on, et tina veab meie sööda sügavale rohu sisse või hakkavad rohukõrred jm veetaimestik võtu märkamist segama. Tegelikult ei tasuks rohu seest püüki karta ja seda iga hinna eest vältida. Natuke vaeva nähes võib k...
loe edasi ->

KALATEADUS
Seni lahendamata mõistatus – kalade kuderänded sünnijõkke. Randel Kreitsberg


23. oktoobril 2000. aastal jõustus Euroopa Nõukogu ja Parlamendi poolt vastu võetud ühtne Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EC). Üks põhilisemaid direktiivist läbi kumavaid suundasid on saavutada kõikide pinnavete hea ökoloogiline ja keemiline seisund aastaks 2015. Kui raamdirektiivi jõustudes tundus 2015. aasta olevat ilmselt mägede taga, siis vahepeal on ...
loe edasi ->

SALMO ÕNGEKOOL
Kevadine kalapüük topsiõngega. Aleksandr Agejev


Enam pole jäänud palju aega, kui kevadine, aina kõrgemalt käib päike muutub meeldivalt soojaks ning hakkavad vulisema kevadised lumesulamisveed. See aga tähendab, et pikalati-hooaeg pole enam mägede taga. Artiklis tuleb juttu kalapüügist feeder- ehk topsiõngega, sealjuures keskendume peaasjalikult varakevadisele püügile ja vaatleme, missugust varustust sel aj...
loe edasi ->

KALAD MEIE TOIDULAUAL
Meie toidupoodide siig – kas Soomes kasvatatud? Hanno Kask


Nii toores kui suitsusiig meie toidupoodide lettidel on kaup, mille päritolu kohta võib kuulda erinevaid spekulatsioone. Kui küsida kala päritolu kohta selle maaletoojate käest, taovad kõik rusikaga vastu rinda nii mis kõmiseb ning väidavad, et ilma igasuguse kahtluseta on tegemist Soome kasvatusest pärit kalaga. Aeg-ajalt aga jookseb ajalehtedest ja elektroo...
loe edasi ->

KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Kalade külmsuitsutamine kodustes tingimustes. Hanno Kask


Kui seni oleme kirjeldanud, kuidas erinevaid kalu kuumsuitsutada, siis seekord vaatame vahelduseks, kuidas kodustes oludes külmsuitsutamisega hakkama saada ja mida meil selleks tarvis läheb.
Loe edasi Kalastaja 67, lk 76

loe edasi ->

KALAVARUD
Forelli sigimistingimuste jätkuv parandamine Porijões. Raul Pihu


2011. aasta 19. juunil rajasid loodusesõbrad Porijõe ülemjooksule Talvikese külas teetruubist allavoolu forellidele tehiskoelmu, kasutades selleks 10 tonni Tartu lähedal asuvast Aardlapalu karjäärist pärit sobiva fraktsiooniga sõelutud ja pestud kruusa. Möödunud hooajal sai Porijõgi veel teisegi tehiskolemu.

loe edasi ->

ARHIVAAR
Ühest ilukirjanduslikust kalandusteosest. Kalle Kroon


Kalle Kroon lehitseb 1935. aastal välja antud Karl Ehrmanni kalaraamatut „Õngelatiga mööda Võrumaad“.
Loe edasi Kalastaja 67, lk 80

loe edasi ->

LEGEND
Mis juhtus ABUga? Kalle Kroon


Globaliseeruv maailm on meie kõigi igapäevane reaalsus. Hiinas kokku pandud spinningurull, Saksamaal toodetud monofiil, Serbias valmistatud voblerid, Venemaa sääsetõuk või Poola sõnnikuuss – need on vaid loetud näited üleilmastumisest, mis puudutavad otseselt enamikke meie kalamehi. Kõige selle taustal on aga huvitav ja hariv heita pilk protsessidele, mis toi...
loe edasi ->

MERETAGUSED
Lood Ruhnu saarelt. Eva Aadamsoo


Uues Ruhnu-rubriigis antakse teateid meretagusest elust Eesti kõige kaugemal saarel. Kuna tegemist on kalastusajakirjaga, on need teated üht- või teist nurkapidi seotud kalapüügiga.
Loe edasi Kalastaja 67, lk 108

loe edasi ->

VALUPUNKT
Sammuke lähemale Wöhrmanni kärestikule. Tauno Jürgenstein


Jaanuari lõpus mängiti Sindi paisu saagas maha järjekordne osa, kui toimus detsembris valminud keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande avalik arutelu. Meenutuseks, et seekordne, arvult juba neljas KMH Sindi paisu juures, oli algatatud eesmärgiga selgitada välja, kuidas ja millistel tingimustel saaks rajada paisule hüdroelektrijaama (HEJ). Nagu seadus ette näe...
loe edasi ->

MAAILM
Kalapüük Nuweibas, Aqaba lahe põhjaosas. Toomas Mikkor


„Olen Nuweibas Aqaba lahe ääres elanud juba 10 sügist, talve ja kevadet, aga pean häbiga tunnistama, et selle mere kalapüügist ei tea ma kuigi palju. Arvestades asjaolu, et Aqaba laht on mõnes kohas 1800 meetrit sügav ja selles elutseb ilmatu hulk põnevaid kalu, paneb mu laiskus mind ennastki imestama. Kui poisipõlves võis paari käelaba suuruse särjepoja pära...
loe edasi ->