ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 65 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Ühe käru lugu: vintsimine. Koit Maarand
» Kingi sõbrale Kalastaja tellimus!
» Condor, kalamehe vääriline abimees. Raimo Kummer

» MEIE VETE KALU
Kefaalid, meie mere haruldased eksikülalised. Leili Järv

» KOGEMUS
Sügisene lestapüük rannalt. Harri Nurk

» OMA SILMAGA
Lestapüük Perakülas. Ralf Mae

» VÕISTLUSED
Tallinnas toimus castingu MM. Ralf Mae

» SALMO ÕNGEKOOL
Lihtkäsiõngega stressi vastu, I osa. Valeri Šabanov

» PERSOON
Andrei Sõritsa: meie püüame siis, kui kala on palju. Raimo Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Rakendused karbipüügil, III osa. Rene Martin

» OMA KÄTEGA
Kodus küpsetatud bambusest lendõngeritv. Martin Vallimäe

» MARCEL VAN DEN EYNDE SÖÖDAKOOL
Suvised kogemused ja mõned retseptid. Jaak Kask

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Kalade segamini suitsutamine. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Suurte ja väga suurte kalade püügiks on raamvõrgud. Anneli Einman

» VÕISTLUSED
EMV sisevete allveepüügis 2012. Endrik Tõnsberg
» Narva Lõhe 2012. Endrik Tõnsberg
» Võistlustest lühidalt

» LAAGRISUVI
Kalakrattide suvelaagrid. Anne Schotter
» Kullo kalastusring Leedu kalavetel. Harri Nurk
» Kalastus- ja paadilaager Võrtsjärve ääres. Hanno Kask

» EELINFO
Talvine kalastuslaager Peipsi ääres Raja külas

» KALAVARUD
Jõeforellist Velise jões. Raul Pihu

» MAAILM
Norras Osooni filmimas. Randel Kreitsberg

» Kuidas ma Madeiralt elukala püüdsin. Endrik Tõnsberg
» Lapimaal saab kala see, kes palju kõnnib. Margus Ots

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» ÕPPIMISE RISTSÕNA
Kaido Krass
 
MEIE VETE KALU
Kefaalid, meie mere haruldased eksikülalised. Leili Järv

Kefaallased (Mugidae) kuuluvad oma kümnesse perekonda jaguneva ligikaudu 100 liigiga kiiruimsete klassi kuuluva pärisluuste alamklassi kefaaliliste seltsi. Nad elavad valdavalt 42° põhja- ja 42° lõunalaiuse vahel ning on laia soolsustaluvusega merekalad, suutes eluga hästi toime tulla soolsusvahemikus 0–35‰. Aeg-ajalt satuvad erinevad kefaaliliigid ka Eesti vetesse ja püütakse siin kinni. Kellega on tegemist, millised nad välja näevad ja kuidas näeb välja kefaalide eluring, kirjutab Leili Järv.


Kalastaja 65, lk 18–23