ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 65 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Ühe käru lugu: vintsimine. Koit Maarand
» Kingi sõbrale Kalastaja tellimus!
» Condor, kalamehe vääriline abimees. Raimo Kummer

» MEIE VETE KALU
Kefaalid, meie mere haruldased eksikülalised. Leili Järv

» KOGEMUS
Sügisene lestapüük rannalt. Harri Nurk

» OMA SILMAGA
Lestapüük Perakülas. Ralf Mae

» VÕISTLUSED
Tallinnas toimus castingu MM. Ralf Mae

» SALMO ÕNGEKOOL
Lihtkäsiõngega stressi vastu, I osa. Valeri Šabanov

» PERSOON
Andrei Sõritsa: meie püüame siis, kui kala on palju. Raimo Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Rakendused karbipüügil, III osa. Rene Martin

» OMA KÄTEGA
Kodus küpsetatud bambusest lendõngeritv. Martin Vallimäe

» MARCEL VAN DEN EYNDE SÖÖDAKOOL
Suvised kogemused ja mõned retseptid. Jaak Kask

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Kalade segamini suitsutamine. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Suurte ja väga suurte kalade püügiks on raamvõrgud. Anneli Einman

» VÕISTLUSED
EMV sisevete allveepüügis 2012. Endrik Tõnsberg
» Narva Lõhe 2012. Endrik Tõnsberg
» Võistlustest lühidalt

» LAAGRISUVI
Kalakrattide suvelaagrid. Anne Schotter
» Kullo kalastusring Leedu kalavetel. Harri Nurk
» Kalastus- ja paadilaager Võrtsjärve ääres. Hanno Kask

» EELINFO
Talvine kalastuslaager Peipsi ääres Raja külas

» KALAVARUD
Jõeforellist Velise jões. Raul Pihu

» MAAILM
Norras Osooni filmimas. Randel Kreitsberg

» Kuidas ma Madeiralt elukala püüdsin. Endrik Tõnsberg
» Lapimaal saab kala see, kes palju kõnnib. Margus Ots

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» ÕPPIMISE RISTSÕNA
Kaido Krass
 
Selles numbris:

MEIE VETE KALU
Kefaalid, meie mere haruldased eksikülalised. Leili Järv


Kefaallased (Mugidae) kuuluvad oma kümnesse perekonda jaguneva ligikaudu 100 liigiga kiiruimsete klassi kuuluva pärisluuste alamklassi kefaaliliste seltsi. Nad elavad valdavalt 42° põhja- ja 42° lõunalaiuse vahel ning on laia soolsustaluvusega merekalad, suutes eluga hästi toime tulla soolsusvahemikus 0–35‰. Aeg-ajalt satuvad erinevad kefaaliliigid ka Eesti v...
loe edasi ->

KOGEMUS
Sügisene lestapüük rannalt. Harri Nurk


Kui enamus suvistest kalastajatest oma õngevarustuse talvekorterisse pakivad, hakkavad põhjaranniku liivastel kallastel vihisema pikad, toekad ning võimsate testidega ridvad. Alanud on sügisene lestapüük. Kuidas see käib, mida selleks tarvis läheb ja mida peaks silmas pidama, sellest loos juttu tehaksegi.

loe edasi ->

OMA SILMAGA
Lestapüük Perakülas. Ralf Mae


Kui räägitakse lestapüügist rannalt, samastub paljudel kalameestel nimetatud sõnapaariga esimese asjana Nõva kant, eeskätt Peraküla. Seda suuresti tänu Kalale.ee internetifoorumile, kus lestapüük suve teisest poolest alates kuumaks teemaks muutub ja teema sadadesse ulatuva postituste arvu kogub. Kuidas kaldalt lestapüük käib ja mis elu rannas elatakse, käis K...
loe edasi ->

VÕISTLUSED
Tallinnas toimus castingu MM. Ralf Mae


29. augustist 02. septembrini toimusid Tallinna Hipodroomil 34. maailmameistrivõistlused castinguspordis. Osalesid 20 riigi koondised kokku 94 kalasportlasega ning kohal olid mitmed maailma- ja eksmaailmameistrid, tippheitjad ja muidu legendid – Steve Rajeff USA-st, Jens Nagel ja Jana Maisel Saksamaalt, Alena Kläusler Austriast jt. Tegemist oli läbi aegade su...
loe edasi ->

SALMO ÕNGEKOOL
Lihtkäsiõngega stressi vastu, I osa. Valeri Šabanov


Millised on lihtkäsiõngede raskusklassid, kus ja kuidas erinevaid ritvu kasutada, kuidas valida endale kõige sobivam lihtkäsiõngeritv, kuidas see püügiks valmis seada, mida selleks tarvis läheb ja paljusid teisi teemaga seotud küsimusi käsitleb Valeri Šabanov.
Kalastaja ...
loe edasi ->

PERSOON
Andrei Sõritsa: meie püüame siis, kui kala on palju. Raimo Kummer


Doktor Andrei Sõritsa on Eesti tuntuim naistearst, kelle juhendamisel sündis 1995. aastal Eesti esimene katseklaasilaps. Hetkel juhib dr. Sõritsa Tartus erakliinikut Elite, kuid töö kõrval tuleb tal kord aastas vastupandamatu kihk minna Alaskale suuri lõhesid jahtima. Andrei ja tema samuti naistearstist poeg Deniss käivad aasta jooksul kalal vast kümmekond ko...
loe edasi ->

RENE MARTINI KARBIKOOL
Rakendused karbipüügil, III osa. Rene Martin


Jätkub Kalastajas nr 63 alanud karbipüügil kasutatavate rakenduste tutvustamine. Seekord on vaatluse zig-rakendus, millega on võimalik karpi püüda väga erinevatest veekihtidest, peamiselt aga pinna lähedalt või pinnalt.
Kalastaja 65, lk 70–73

loe edasi ->

OMA KÄTEGA
Kodus küpsetatud bambusest lendõngeritv. Martin Vallimäe


Küllap on igal kalamehel olnud mingi kokkupuude bambusest ritvadega. Vanemaealised kalastajad teavad hästi, et bambusest olid varem nii suusakepid kui spinningu- ja tonkaridvad, verinoored kalastajad on särje- või viidikapüügiks eelistanud sarapuust malakale kaubanduskeskusest ostetud tamiili, korgi ja konksuga varustatud peenikest bambusritva. Kui paljud on ...
loe edasi ->

MARCEL VAN DEN EYNDE SÖÖDAKOOL
Suvised kogemused ja mõned retseptid. Jaak Kask


Jaak Kask tutvustab lähemalt Van Den Eynde populaarsemaid söötasid ja annab mõned järgiproovitud retseptid, milliseid peibutisi omavahel kokku segades olid püügitulemused suviste kogemuste põhjal paremad.
Kalastaja 65, lk 80–83

loe edasi ->

KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Kalade segamini suitsutamine. Hanno Kask


Pea kõik kalamehed on naasnud kalaretkelt ämbritäie erinevatest liikidest ja erinevas suuruses kaladega ning avastanud end olukorrast, kus nagu ei oskagi saagiga miskit tarka peale hakata. Õigupoolest ju oskaks kah, aga see oleks võrdlemisi tüütu ja aeganõudev – särjed tuleks soolata ja hiljem kuivama riputada, ahvenad oleks mõistlik fileeks lõigata ja ära pr...
loe edasi ->

VIITANETI VÕRGUKOOL
Suurte ja väga suurte kalade püügiks on raamvõrgud. Anneli Einman


Seoses piirangutega võrkude silmasuurusele on tänapäeval üle mindud endisest suuremasilmalistele kalavõrkudele, seega võib rääkida raamvõrkude uuest tulemisest. Seda eriti silmas pidades Peipsi piirkonda, kus võrgupüügiaeg on lühike ning püügiload kõrges hinnas. Raamvõrkudel on tavalise kalavõrguga võrreldes mitmeid eeliseid. Missugused raamvõrgud on olemas, ...
loe edasi ->

KALAVARUD
Jõeforellist Velise jões. Raul Pihu


Jõeforelli asustamisest Velise jõkke ning sealse asurkonna kujunemisest kirjutab Raul Pihu.
Kalastaja 65, lk 98–100

loe edasi ->

MAAILM
Norras Osooni filmimas. Randel Kreitsberg


Randel Kreitsberg kirjutab, kuidas ERR võttemeeskond Norras Osooni käis tegemas ja kuidas ta kaamera ees koerhai kätte sai.
Kalastaja 65, lk 102–105

loe edasi ->

Kuidas ma Madeiralt elukala püüdsin. Endrik Tõnsberg

Juuli algul toimusid Portugalis Madeira saarel 5. rahvusvahelised kalapüügivõistlused nimega Madeira Blue Marlin Tournament. Püügikalaks oli ainult üks kalaliik, sinine marliin (lad k Makaira nigricans). Auhinnad olid kopsakad ning soliidne oli ka osalustasu. Võistlused toimusid rahvusvahelise hobikalastajate organisatsiooni IGFA reeglistiku järgi, muuhulgas ...
loe edasi ->

Lapimaal saab kala see, kes palju kõnnib. Margus Ots


„Eelmise aasta positiivsest kogemusest inspireerituna otsustasime ka sellel aastal Lapimaa metsiku looduse ja kalavetega tutvuda. Koos kahe teise kalapüügihuvilisega reserveerisime varakult juuli viimased 10 päeva ning lubasime, tulgu mis tuleb, retke ellu viia. Koju jäid meil heinatööd, IT projektid ja isegi pooleliolev remont. Minu unistuseks oli süüa palj...
loe edasi ->