ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 63 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Velese täispuhutavad paadid on toodetud Eestis
» Ühe käru lugu. Koit Maarand

» FORTUUNA
Tellijate vahel auhinnad loositud

» KALAKASVATAJA
Paaliast, tema kasvatamisest Eestis ning kulinaarsest küljest. Hanno Kask

» KALAD MEIE TOIDUALAUAL
Tilaapia, ilus valge lihaga kala. Hanno Kask

» SALMO ÕNGEKOOL
Kevadine topsiõng Suur-Emajõel. Valeri Šabanov

» MARCEL VAN DEN EYNDE SÖÖDAKOOL
Marcel van den Eynde söödad tagavad edu kõigile. Jaak Kask

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Rakendused karbipüügil. Rene Martin

» ARHIVAAR
Mõne sõnaga Devonist. Kalle Kroon

» PERSOON
Tiit Sukk: lähme kalale! Raimo Kummer

» ÄRITEKST
Osale trofeejahil ja võida Trofee raha
» Tere tulemast Trofee veebipoodi!

» PAJAS JA PANNIL
Paaliate vinnutamine. Hanno Kask

» ÄRITEKST
Eduard Terase landiuudised
» Garmin Montana 650. Ralf Mae
» Ökonoomsus ja kompaktsus – see ongi Suzuki!

» KALAKOTT
Varakevadine haugipüük. Martin Karron

» EELINFO
Noorte kalastus- ja paadilaager Vaiblas

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Räimede suitsutamine on lihtne. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Võrgupüügist Soomes, IV osa. Anneli Einman

» ÄRITEKST
Angerjarüsa nüüd tsingitud terasraamil

» KORD ON KORD
Kalapüügipiirangutest ja ujuvvahendite kasutamisest kaitsealadel. Jaanus Tuusti

» VALUPUNKT
Sindi paisu saaga jätkub. Endrik Tõnsberg

» ÜHISTEGEVUS
Tehiskoelmu Porijõe forellidele. Raul Pihu

» LEGEND
ABU juhtivaid leiutajaid oli eestlane! Kalle Kroon

» VÕISTLUSED

» ÄRITEKST
Tuulekala festival 2012

» KOGEMUS
Hiidlestapüügist võdikutega Põhja-Norras. Ole Petter Pedersen

» MAAILM
Kalastamisest Hollandis. Raul Aron

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» VÕTURISTSÕNA
Kaido Krass

 
ARHIVAAR
Mõne sõnaga Devonist. Kalle Kroon

Sigarja või torpeedokujulise korpuse ning kahe tiivikuga varustatud landidisaini leiutamise au langeb kalaspordi kodumaale Inglismaale, Devonshire’i krahvkonda, kus sedalaadi lante hakati kasutama 19. sajandi keskel. Küsimus seisnes selles, kuidas vajadusel püüda jõgede kesk- ja alamjooksudel lõhet ja forelli ajal, mil valitseb kevadine suurveeaeg ning veetase on kõrge, vesi ise sogane ja kala ei leia lendõngeputukat nii kergesti üles või lihtsalt ei tõuse pinnaputukat võtma. Lahendus leitigi uuelaadilises landitüübis. Eesmärgiks oli luua lant, mille vibratsioon meenutaks just väikese kala, ründi jt vibratsioone ja kuigivõrd ka välimust ning liikumiskuju.




Kalastaja 63, lk 44–51