ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 62 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Nero jääpuur – tõhus, usaldusväärne ja taskukohane

» KALAKOTT
103 cm ja 8,46 kg rabajärve haugi. Ragnar Rämman

» VARIA

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Ümarmudil – võõras meie vetes. Roland Svirgsden
Ümarmudilast läbi harrastuskalastaja silmade. Hanno Kask

» KOGEMUS
Talvisest vimmapüügist Pärnus. Harri Nurk

» Kui väljas on koerailm... Normunds Grabovskis
» Aastaring Norra ookeanil. Ole-Petter Pedersen

» PERSOON
Olavi Ruitlane kalal romaane ei kirjuta. Raimo Kummer

» HÄBILUGU
Keskkonnaminister ei pea harrastuskalastust oluliseks. Raimo Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Salapärased ained peibutussöötades, IV osa. Rene Martin

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Stovemani suitsutuskastis valminud siig. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Võrgupüügist Soomes, III osa. Anneli Einman

» KALAVARUD
Kas tõugjast võib saada harrastuskalastaja püügiobjekt? Kristjan Kaljund, Randel Kreitsberg

» KALATEADUS
Baeri seadus ja meandrid. Kalle Kroon

» KALAKASVATAJA
Avo Leok ja tema angersägad. Hanno Kask

» PAJATUS
Meie tee karbipüügini. Arnold Tammemägi

» KODULUGU
Jääalusest noodapüügist Pärispea poolsaarel 19.–20. sajandi vahetusel. Sirje Pallo

» KORD ON KORD
Muutustest harrastuspüügi korralduses 2012. aastal

» TOIMUMISED
IGFA-le teeb muret Vahemere tuunivaru. Endrik Tõnsberg

» VÕISTLUSED
Võistluskalender 2012
» Võistlused lühidalt
» Lucky Johni päev Babite järvel. Ralf Mae

» KALAVARUD
Peeda jõele rajati kalapääs. Raul Pihu

» PAJATUS
Uitmõtteid möödunudtalviselt Peipsilt. Hanno Kask

» MAAILM
Kolm nädalat paadiga Horvaatias. Andres Palotu

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» KALANAISE RISTSÕNA
Kaido Krass
 
MAAILM
Kolm nädalat paadiga Horvaatias. Andres Palotu

Viimased üksteist aastat on Andres Palotu oma juulikuud veetnud Norra erinevais paigus kaladieedil (nagu talle seda meeldib nimetada), neist viimased kolm aastat oma paadiga. Möödunud aastal juhtus aga nii, et ta ei saanud suvel kodust minema ja pidi sügise saabudes traditsioonilisele Norra-reisile mingi asenduse leidma. Ja leidiski – arvatavasti järgmiseks üheteistkümneks aastaks.
Igal sammul Vana-Rooma riiki meenutavad väikesed rannalinnad, viimasest sõjast veel kuuliauke ja miine täis; tuuline, ülisoolane soe Aadria meri, eestlasele sobilik pehme sügisene päike ja muidugi mereelukad – see kõik on Horvaatia mereäärne mõnu. Norra „kalasupiga“ ei saa seda muidugi võrrelda, aga ei möödunud Andresel ka Horvaatias päevagi mereande söömata.




Kalastaja 62, lk 118–124