ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 62 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Nero jääpuur – tõhus, usaldusväärne ja taskukohane

» KALAKOTT
103 cm ja 8,46 kg rabajärve haugi. Ragnar Rämman

» VARIA

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Ümarmudil – võõras meie vetes. Roland Svirgsden
Ümarmudilast läbi harrastuskalastaja silmade. Hanno Kask

» KOGEMUS
Talvisest vimmapüügist Pärnus. Harri Nurk

» Kui väljas on koerailm... Normunds Grabovskis
» Aastaring Norra ookeanil. Ole-Petter Pedersen

» PERSOON
Olavi Ruitlane kalal romaane ei kirjuta. Raimo Kummer

» HÄBILUGU
Keskkonnaminister ei pea harrastuskalastust oluliseks. Raimo Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Salapärased ained peibutussöötades, IV osa. Rene Martin

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Stovemani suitsutuskastis valminud siig. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Võrgupüügist Soomes, III osa. Anneli Einman

» KALAVARUD
Kas tõugjast võib saada harrastuskalastaja püügiobjekt? Kristjan Kaljund, Randel Kreitsberg

» KALATEADUS
Baeri seadus ja meandrid. Kalle Kroon

» KALAKASVATAJA
Avo Leok ja tema angersägad. Hanno Kask

» PAJATUS
Meie tee karbipüügini. Arnold Tammemägi

» KODULUGU
Jääalusest noodapüügist Pärispea poolsaarel 19.–20. sajandi vahetusel. Sirje Pallo

» KORD ON KORD
Muutustest harrastuspüügi korralduses 2012. aastal

» TOIMUMISED
IGFA-le teeb muret Vahemere tuunivaru. Endrik Tõnsberg

» VÕISTLUSED
Võistluskalender 2012
» Võistlused lühidalt
» Lucky Johni päev Babite järvel. Ralf Mae

» KALAVARUD
Peeda jõele rajati kalapääs. Raul Pihu

» PAJATUS
Uitmõtteid möödunudtalviselt Peipsilt. Hanno Kask

» MAAILM
Kolm nädalat paadiga Horvaatias. Andres Palotu

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» KALANAISE RISTSÕNA
Kaido Krass
 
KOGEMUS
Talvisest vimmapüügist Pärnus. Harri Nurk

Reede pealelõuna. Telefonihelin.
„Jah, jõel käisime täna hommikul. Lemps ja Päike said tünni alt korralikku mõõdukala, mul sõudeka juurest 9 ilusat vimba kotti, paar tükki ära, mingi koll rebis õnge käest auku... Muud prügi kah 5–6 kilo jagu. Kui homme tulija oled, hüppa Tallinna maantee poest läbi, võta tõuku ja matõlli, minu omad on tänasega kutud. Tuled?“
„Ikka. Mis lahelt kuulda?“
„Ei tea veel. Tuustakas läks hommikul enda alt soomekaga peale kala otsima, küll ta õhtul annab teada.“
„Okei. Homme jõel näeme!“
Kuna kodused vestlust nagunii kuulsid, pistan pea igaks juhuks ka tagatuppa.
„Väike Sass helistas, poisid jõel vimba rebivad. Lähen vaatan homme vahelduseks jõele.“
„Mis mul sellest... Nagunii ju lähed!“
Umbes sellised vestlused leiavad reedesel pärastlõunal aset siis, kui lahel ahven käest lastud ja uus koht veel leidmata või lätlased kalaparve välja peilinud ja sabaalused sõelapõhjaks puurinud. Või ka siis, kui taevast korralikult lund alla tulnud ning tuisk väiksemad teed sulgenud. Või kui on soov lihtsalt oma pundiga vahelduseks jõel kükitada ja mõned vimmad soola panna.
Artiklis käsitletakse vimma otsimist, püügiriistu, võtuaegu, tõusu ja mõõna mõju, püügkohti jms Pärnu jõel.



Kalastaja 62, lk 28–35