ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 62 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Nero jääpuur – tõhus, usaldusväärne ja taskukohane

» KALAKOTT
103 cm ja 8,46 kg rabajärve haugi. Ragnar Rämman

» VARIA

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Ümarmudil – võõras meie vetes. Roland Svirgsden
Ümarmudilast läbi harrastuskalastaja silmade. Hanno Kask

» KOGEMUS
Talvisest vimmapüügist Pärnus. Harri Nurk

» Kui väljas on koerailm... Normunds Grabovskis
» Aastaring Norra ookeanil. Ole-Petter Pedersen

» PERSOON
Olavi Ruitlane kalal romaane ei kirjuta. Raimo Kummer

» HÄBILUGU
Keskkonnaminister ei pea harrastuskalastust oluliseks. Raimo Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Salapärased ained peibutussöötades, IV osa. Rene Martin

» KALASTAJA SUITSUKALAKOOL
Stovemani suitsutuskastis valminud siig. Hanno Kask

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Võrgupüügist Soomes, III osa. Anneli Einman

» KALAVARUD
Kas tõugjast võib saada harrastuskalastaja püügiobjekt? Kristjan Kaljund, Randel Kreitsberg

» KALATEADUS
Baeri seadus ja meandrid. Kalle Kroon

» KALAKASVATAJA
Avo Leok ja tema angersägad. Hanno Kask

» PAJATUS
Meie tee karbipüügini. Arnold Tammemägi

» KODULUGU
Jääalusest noodapüügist Pärispea poolsaarel 19.–20. sajandi vahetusel. Sirje Pallo

» KORD ON KORD
Muutustest harrastuspüügi korralduses 2012. aastal

» TOIMUMISED
IGFA-le teeb muret Vahemere tuunivaru. Endrik Tõnsberg

» VÕISTLUSED
Võistluskalender 2012
» Võistlused lühidalt
» Lucky Johni päev Babite järvel. Ralf Mae

» KALAVARUD
Peeda jõele rajati kalapääs. Raul Pihu

» PAJATUS
Uitmõtteid möödunudtalviselt Peipsilt. Hanno Kask

» MAAILM
Kolm nädalat paadiga Horvaatias. Andres Palotu

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» KALANAISE RISTSÕNA
Kaido Krass
 
Selles numbris:

MEIE VETE PÜÜGIKALU
Ümarmudil – võõras meie vetes. Roland Svirgsden
Ümarmudilast läbi harrastuskalastaja silmade. Hanno Kask


Ümarmudilast, tema välimusest, algsest kodukohast, elupaigaeelistustest, liikumisest, toitumisest, kudemisest, populatsiooni seisust Eestis, ümarmudila kui võõrliigi mõjust ümbritsevale, ohtudest ja võimalustest ning ümarmudilast kui püügikalast kirjutavad Roland Svirgsden ja Hanno Kask.

loe edasi ->

KOGEMUS
Talvisest vimmapüügist Pärnus. Harri Nurk


Reede pealelõuna. Telefonihelin.
„Jah, jõel käisime täna hommikul. Lemps ja Päike said tünni alt korralikku mõõdukala, mul sõudeka juurest 9 ilusat vimba kotti, paar tükki ära, mingi koll rebis õnge käest auku... Muud prügi kah 5–6 kilo jagu. Kui homme tulija oled, hüppa Tallinna maantee poest läbi, võta tõuku ja matõlli, minu omad on tänasega kutud. Tuled?...
loe edasi ->

Kui väljas on koerailm... Normunds Grabovskis

Kui nädalavahetusele juhtub koerailm lumesaju ja lõõtsuva tuulega, ei tähenda see ilmtingimata seda, et ainsatel vabadel päevadel peab kalamees koju jääma ja närviliselt küüsi närima. Tuleb lihtsalt olla valmis kalastama ka niisugustes oludes, soetada õige varustus ning hea tujuga „relvastatuna“ ikkagi kalale minna. Sest kodus ju niikuinii passida ei malda. ...
loe edasi ->

Aastaring Norra ookeanil. Ole-Petter Pedersen


Iga aastaga lisandub kalameeste ridadesse harrastajaid, kes sõidavad Põhja-Norrasse, et nautida ookeanipüüki ja saada osa sealsetest rikkalikest kalavarudest. Ehkki kala on Norra vetes tõepoolest palju, eeldab korraliku tulemuse tegemine ka sealses „kalasupis“ eelteadmisi nii püügivarustuse kui mere ning selles toimuvate protsesside osas. Tekst põhineb dr. O...
loe edasi ->

PERSOON
Olavi Ruitlane kalal romaane ei kirjuta. Raimo Kummer


Kui kalamehest kirjanik Olavi Ruitlane (42) Põlvamaale kodu rajas, oli ta kindel, et tema rännakutel on lõpp ja ta on leidnud õige elukoha kalarikka Lämmijärve ja Võhandu jõe kallastel. Paraku sai kõrgelt arenenud sotsiaalse närviga mehele üsna ruttu selgeks, et Lämmijärve-äärne ja -pealne elu on ideaalsest kaugel. Nüüd avastab Ruitlane koos pojaga pealinna ...
loe edasi ->

RENE MARTINI KARBIKOOL
Salapärased ained peibutussöötades, IV osa. Rene Martin


Jätkub Kalastajates 59, 60 ja 61 ilmunud lugu peibutussööda komponentidest karpkalapüügil. Vaatluse all on sääsevastsed ja belachan.

Kalastaja 62, lk 67–71

loe edasi ->

KALAVARUD
Kas tõugjast võib saada harrastuskalastaja püügiobjekt? Kristjan Kaljund, Randel Kreitsberg


Tõugjate heaolu nimel on Emajõe vesikonnas töötatud juba pikki aastaid, kalu on asustatud nii 2007. kui ka just lõppenud 2011. aastal, kalu on märgistatud ning uuringute käigus on palju teada saadud – veel rohkem on aga teadmata. Arvukuse tõusust ning tulevaste seirepüükide tulemustest sõltub, kas lähiaastatel tehakse Keskkonnaministeeriumile ettepanek püügi...
loe edasi ->

KALAKASVATAJA
Avo Leok ja tema angersägad. Hanno Kask


Juba mõnda aega on mitmetest väljaannetest läbi jooksnud uudised, et endine krossimees Avo Leok kasvatab Võrumaal Eestis veel senitundmata kalaliiki – angersäga. Mis kalaga on tegemist, kust see pärit on, kuidas teda kasvatakse, millised on tema kulinaarsed omadused ja mida temast teha saab, kirjutab Hanno Kask.

loe edasi ->

KORD ON KORD
Muutustest harrastuspüügi korralduses 2012. aastal


Alates 2012. aastast muutusid mitmed harrastuspüüki reguleerivad õigustaktid, artiklis on antud nendest lühiülevaade. Muutustest täieliku ülevaate saamiseks tuleks tutvuda artikli lõpus viidatud õigusaktidega.

Kalastaja 62, lk 102–103

loe edasi ->

MAAILM
Kolm nädalat paadiga Horvaatias. Andres Palotu


Viimased üksteist aastat on Andres Palotu oma juulikuud veetnud Norra erinevais paigus kaladieedil (nagu talle seda meeldib nimetada), neist viimased kolm aastat oma paadiga. Möödunud aastal juhtus aga nii, et ta ei saanud suvel kodust minema ja pidi sügise saabudes traditsioonilisele Norra-reisile mingi asenduse leidma. Ja leidiski – arvatavasti järgmiseks ...
loe edasi ->