ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 60 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST Jaxoni uudised
» Tõsine spinning tõsisele tegijale. Ralf Mae
» Konksupood nüüd ka Pärnus! Ralf Mae

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Meriforellist ja meriforellijõgedest. Rein Järvekülg

» KOGEMUS
Koger, meie lapsepõlve kala. Harri Nurk
» Ahvena rihmamine. Raimo Kummer
» VIITANETI VÕRGUKOOL
Võrgupüügi korraldusest Soomes. Anneli Einman

» KOGEMUS
Kui koha võtab... Aleksei Antipchik

» ÄRITEKST
Arendusuudiseid Visionilt. Sven Kilusk

» PERSOON
Heino Seljamaa hetked forellivetel. Raimo Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Salapärased ained peibutussöötades, II osa. Rene Martin

» ÄRITEKST Polar Cooleri termokastid on abiks kuumadel suvepäevadel. Ralf Mae

» LEGEND
See vana ABU... Kalle Kroon

» ÄRITEKST
Kolm korralikku Volzhankat. Ralf Mae
» Garmin GPSMap 720(S). Raimo Kummer

» PAJATUS
Ühest õnnestunud forellijahist. Tauno Jürgenstein

» KALAVARUD Allveekalastuse mõjust veeökosüsteemidele. Tauno Jürgenstein

» IN MEMORIAM Mart Kangur. Hanno Kask

» EELINFO
Noorte kalastus- ja paadilaager toimub Võrtsjärve ääres

» VÕISTLUSED
Salacgriva Salmon 2011. Endrik Tõnsberg

» PAJAS JA PANNIL
Linaskite marineerimine. Ralf Mae

» KODULUGU Kalastusest Saare- ja Hiiumaal 19.–20. sajandi vahetusel. Sirje Pallo

» MAAILM
Lendõngega Floridas Sanibeli ja Captiva saarel. Aldo Ollik

» KALAMEES MUIGAB Kogunud Kaido Krass

» UJUMISE RISTSÕNA Kaido Krass

» KALASTAJA SISUKOOND 41–60
 
LEGEND
See vana ABU... Kalle Kroon



See vana ABU...
Mõningaid kogemusi firma ABU toodanguga 1960–1980ndatest aastatest

„Onu, kas sina püüad ikka veel veneaegse rulliga?“, küsis üks väikemees, näpp üllatunult suus, minult kord Esna ja Pärnu jõgede ristumiskohas. Tema üllatuse pidi olema tinginud minu rulli värv – rootor valkjas-kreemikas, korpus roheline. Sellise värvikombinatsiooniga oli ka üks nõukogude ajal toodetud Delfinidest. Andsin spinningu poisile proovida. „Noh, kas on?“, küsisin. „Ei ole jah,“ vastas väikemees vaikselt. „See on vana ABU,“ ütlesin talle.

Tekst: Kalle Kroon

Tuleb kohe öelda, et käesolevas kirjutises ei ole ei huvi ega vaatluse all kalasporditarvete firma ABU pärast seda, kui see muutus ABU Garciaks. Seetõttu lõpeb ajaline ruum siinkohal aastaga 1982. Eestis olid need nõukogude võimu aastad, kui ei olnud pea midagi välismaist saada, kui piirid olid kinni, kui kõike, mis Läänest kuidagimoodi kuuldi, saadi või toodi, kiputi ülivõrdes austama, ja see kõik oli haruldane ja kallim kullast. Nii on ka käesolevate ridade autoril olnud võimalus loos kirjeldatud tooteid põhilises osas kogeda alles pärast nõukogude võimu lahkumist. Samuti ei pretendeeri käesolev kirjutis ülevaatlikule firmaajaloole, mis antud ajakirjanduslikke raame arvestades saaks olema nagunii poolik ja ebatäielik.
Rootsi firma ABU oli mitu aastakümmet juhtivamaid kalasporditarvete tootjaid spinninguvarustuse vallas kogu maailmas. ABU-st ja selle toodetest on kirjutatud mitmeid raamatuid, neist vahest kõige aktuaalsem on ABU kunagise presidendi Lennart Borgströmi teos, mis räägib firma tõusust ja langusest, tema lahkumisest ABU presidendi kohalt ning kannab ka vastavalt valulist pealkirja „ABU and Garcia – what happened?“ („ABU ja Garcia – mis juhtus?“) ja mille kohaselt olevat firmale suures osas saatuslikuks saanud ebamajanduslikkus ja ahnus, ent ka Rootsi maksupoliitika, mis lämmatas ettevõtlusvaimu.

Rullid ja ridvad
ABU n-ö kooreks ja tuumaks oli suur kogemus peenmehaanika vallas. Tegu on firmaga, mis ei asutatud mitte spetsiaalselt kalastustarvete tootmiseks, vaid mis kasvas välja 1880. aastal Lõuna-Rootsis Svängstas Mörrumi jõe kaldal Henning Hammarlundi asutatud Halda taskukellavabrikust (Halda Fickurfabrik). Firmas toodeti muidki peeneid mehhanisme, näiteks taksomeetrid ja kirjutusmasinad.
Aastal 1891 võeti tootejuhi ja taksomeetrite disainerina tööle Carl Borgström. Kui firma 1918. aastal finantsraskustesse sattus, lahkus Hammarlund kompaniist ning 1921. aastal ostis Carl Borgström ära ettevõtte tootmisliinid, alustades ettevõtet uue nime all Aktiebolag Urfabriken (Aktsiaselts Uurivabrik), rootsikeelse lühendina ABU. 1926. aastal anti välja esimene taksomeeter Recordi kaubamärgi all. Olgu öeldud, et edaspidi anti sama nime all välja ka kalastustoodangut, olles eraldi otsekui kvaliteedimärgiks.
Carl Borgström suri 1934. aastal ning ettevõtte võttis presidendina üle Carli poeg Göte Borgström. Göte oli ise innukas kalamees ja tõi 1939. aastal ettevõtte sortimenti müügiks teiste firmade kalastustarbed, sest turg taksomeetritele oli sõja tõttu kadunud. Göte juhtis ettevõtet kuni surmani 1974. aastal.
Sõja ajal alustati ka omatoodetega. Esimesed neli multiplikaatorrulli Record disainis ja andis Göte Borgström välja 1941. aastal. Neile järgnes 1949. aastal esimene haspelrull. Aastal 1948 anti välja esimene kalastustarvete kataloog Napp och Nytt. 1954. aastal liitus ettevõttega ka Göte poeg Lennart Borgström. Ettevõtte profiili arvestades kujunesidki kalastustarvete tugevaimaks trumbiks just rullid. Esimene ülemaailmset sensatsiooni tekitanud rull oli vabastatava pooliga multiplikaatorrull Ambassadeur 5000 aastast 1952, mille konstruktsioon ise on justkui väike uur. Peagi järgnesid ka uued haspelrullide mudelid ning alates 1957. aastast ka kapseldatud rullid, kõigepealt katse korras ABU Viking, siis Abumaticu nime all, milliste kõigi puhul on tunda ratsionaalselt insenerimõtet ja sügavat, praktilist läbimõeldust, mis koos hoolsa ja peene käsitöö ja kvaliteetsete materjalidega andis sellise kvaliteedi, et ABU rullid olid mõeldud kestma ja üldiselt ka kestavad rulliomaniku eluaja. Oluline on märkida, et tollal kasutati metallmaterjalidest veel puhtaid materjale, ehtsaid metalle, mitte segusid.




Teiseks tootmise põhimõtteks oli see, et odavus ei tähendaks järgiandmist kvaliteedis. Rullide korpused olid tehtud soliidsest alumiiniumist (olles sellevõrra ka raskemad kui tänapäeva rullid), ülekanded freesitud messingist ja Rootsi roostevabast terasest. Igat rulli ja ritva kontrolliti enne müüki laskmist eraldi kvaliteedikontrollija poolt, kes toodet heaks kiites kleepis rullile või ridvale omapoolse kontroll-lipiku oma numbriga. ABU haspelrullidel löödi rulli seerianumber koos väljastamisaasta ja kuuga rulli jalami siseküljele.
Et ostja end oma ostus veelgi turvalisemalt tunneks, soovitati ABU rullide omanikel kord aastas firma kulul oma rull ülevaatusele saata, millega tegeles firmas omaette töötaja, nn rullidoktor. Osaliselt kullaga kaetud mustale Ambassadeur 5000 ja 5600 CDL-rullidele anti eluaegne garantii, teistele rullidele 5 aastat, ritvadele igasuguste vigastuste puhul 1 aasta.
Kõik see – eeskätt aga tootmise kvalifitseeritus ja kvaliteet – tingis ABU rullide keskmisest turuhinnast märksa kõrgema hinna. ABU oli kallis. Nii maksis Cardinal 54 vahetult peale rahareformi 1981. aastal 325 Rootsi krooni, Ambassadeur 7000 740 rootsi krooni, 275 cm pikkune Conoloni kahekäeritv 298 Rootsi krooni, 18-grammine Hi-Lo lant 25 Rootsi krooni jne. Need hinnad olid 20–35 protsenti kõrgemad lähimate konkurentide hindadest. Tagavaraosi on aga neile rullidele võimalik saada ABU peakontorist Svängstas kuigivõrd kuni tänase päevani!

Jätkub: Kalastaja 60, lk 70