ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 59 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Kalastusvarustus mõistliku hinnaga
» Bioline – biolagunev monofiil keskkonnateadlikele
» Kauplus Salmoga Kalale nüüd avatud ka Tartus. Ralf Mae
» B8shieldi konksukaitsmed. Ralf Mae
» Enne paadihooaja algust... Hanno Kask

» FORTUUNA
Tellijate vahel auhinnad loositud

» ÄRITEKST
Head materjalid osavatele kätele. Hanno Kask

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Latikas, kala ema. Leili Järv

» EELINFO
Kalastus- ja paadilaager Võrtsjärve ääres

» KOGEMUS
Raskuskorgi ja putukaga meriforelli jahtimas. Aldo Ollik

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Salapärased ained peibutussöötades. Rene Martin

» SALMO ÕNGEKOOL
Bologna õngega jõgedel ja kanalitel. Aleksei Volitšenko

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Säinapüügist nakkevõrguga. Anneli Einman

» PERSOON
Riho Västrik, Siberis lihtsalt varuja. Randel Kreitsberg

» LEGEND
Rapala, põhjanaabrite legendaarne landitootja. E. Treufeldt

» ORGANISATSIOON
IGFA ja kalarekordid. R. Kreitsberg

» ÄRITEKST
Kevadised landiuudised Savage Gearilt. Tarmo Erlich
» Uute mõrramaterjalide eelised. Anneli Einman

» KALAVARUD
Euroopa angerjas, ohustatud liik kogu maailmas. Ain Järvalt

» KORD ON KORD
Harrastuspüügiõiguse soetamise võimalused avardusid. Herki Tuus

» Mootorpaatidega Suur-Emajõe vesikonnas. Aimar Rakko

» TOIMUMISED
Röövpüügivahendid Rannarahva Muuseumis. Hanno Kask
» Läänemere hobikalastajad kohtusid Rootsis. E. Tõnsberg
» Lõhenõupidamine Keskkonnaministeeriumis. E. Tõnsberg

» VARIA

» ÄRITEKST
Garmin GPSMAP 720(S). Ralf Mae

» EELINFO
Tuulekala Festival 2011

» KODULUGU
Kalastusest Peipsi põhrarannikul 19.–20. sajandi vahetusel. Sirje Pallo

» VÕISTLUSED

» MAAILM
Krevetipüük Yucatani poolsaarel. Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» RÕÕMURISTSÕNA
Kaido Krass
 
LEGEND
Rapala, põhjanaabrite legendaarne landitootja. E. Treufeldt
Fotod: Ralf Mae, Rapala

Eestimaal ei leia tõenäoliselt kalastajat, kes poleks kuulnud Rapala vobleritest või kelle landikarbis pole mõnda Rapala voblerit või mõne teise tootja sarnast lanti. Kui uskuda firma kodulehte oli kopeerijaid (ilmselt Rapala Originali) juba eelmise sajandi 60-ndatel ainuüksi USA turul umbes 40! Kalameeste enda tarbeks tehtud või käest kätte müüdud koopiaid on oletatavasti olnud sadu tuhandeid – kui mitte rohkem. Rapala on alati rohkem rõhunud kvaliteedile ning selgele eristumisele kopeerijatest (pakend, markeering, mingil perioodil ka kasutus- ja häälestusjuhend) kui kohtuprotsessidele nendega.


Rapala landid

Käesolev kirjutis ei pretendeeri ajaloolisele tõele perefirmast, vaid annab kokkusurutud vormis eestikeelse lühikokkuvõtte legendaarse landitootja arengust, ühtlasi on ära toodud ka mõned huvitavad faktid ja levinud müüdid. Lisaks firma ametlikul kodulehel olevale infole on kasutatud ka Minnesotas sündinud ja kasvanud dr Todd Larsoni blogis „The History of Fishing and Fishing Tackle“ Henrik Londeni 2008. aastal avaldatud artiklist pärit „The History of the Finnish Minnow“ nn mitteametlikku ajaloolist tausta, sh pildimaterjali. Kuna blogid ning internetisaidid ilmuvad ja kaovad, siis loodan, et ehk pakub see ka artikkel Kalastaja lugejale mõtlemisainet kui mitte praegu, siis ehk kunagi tulevikus.
Neile, kel teema vastu tõsisem huvi, julgen soovitada raamatuid „The Rapala Guide“ (Normark, 1976); John Mitchelli „Rapala: Legendary Fishing Lures“ (MBI, 2005), ning Russell E. Lewise ja Carl F. Luckey „Old Fishing Lures and Tackle“ (Krause Publications, 2010).

Algus
Kõik algas 1930-ndate teisel poolel. Firma asutaja Lauri Rapala (1905–1974) pärines tagasihoidlike majanduslike võimalustega perest ning teenis elatist põllu- ja metsatööga, aga ka kalurina. Siit ka tema huvi kalapüügivahendite, sh lantide vastu. Naljatamisi on öeldud, et kui soomlasel on nuga, siis on vobler samahästi kui valmis. Alljärgnev peaks kinnitama, et selles ütluses on oma tõetera sees.
Oma esimese õnnestunud vobleri olevat Lauri Rapala voolinud kingsepanoaga korgist (mõnedel andmetelt katsetanud ta eelnevalt ka männikoort, aga rabeduse tõttu sellest loobunud) 1936. aastal Asikkala maakonnas Kalkkises. Siit siis ka Rapala firmakataloogides esitletav ettevõtte algusaasta. Etteruttavalt olgu öeldud, et ametlikult registreeriti Lauri Rapala ja Pojad alles 1957. aastal.
Esialgne tehnoloogia oli näiliselt lihtne: landitoorik kaeti šokolaaditahvli tinapaberiga ja immutati vanade filminegatiivide lahustamisel saadud seguga, tõenäoliselt kasutati seda ka konksukinnitustraadi liimina. Tähtsaimaks pidas Lauri Rapala, et landi mäng meenutaks väikest vigast kala ja selle saavutamiseks kulus aega. Igal juhul pildil, millel on näha 1938. aastal Lauri Rapala käsitööna valminud vobler, on selgelt äratuntavad tulevase kuulsa Rapala Originali põhilised välistunnused. Oma esimeste õnnestunud lantidega olevat Lauri headel päevadel püüdnud isegi kuni 600 naela (240 kg) kala.
On vihjatud, et oma osa Rapala Originali väljatöötamisel võis olla ka Toivo Pylvalaineni nimelisel mehel, kes oli samuti voblerite valmistaja, kalur ja kõva kärakavend (järjekord ei pruugi olla tõepärane). Toivo elas Lõuna-Soomes ühel Päijänne järve (suuruselt teine järv Soomes, 1086 km², ühendatud merega Kymijõe kaudu) 1886-st saarest ja saarekesest, millel nimeks Koreankoivu. Paremat kohta lantide tegemiseks ja koheseks kalade peal katsetamiseks annab igatahes otsida! Pildimaterjali alusel on põhjust arvata, et Rapalate meespere polnud Toivo Pylvalaineni juures just juhukülalisteks. Asjale lisab vürtsi veel ka see, et kurjad keeled teadnud rääkida, nagu oleks Toivo omakorda kopeerinud või vähemalt saanud inspiratsiooni USA landitootja Creek Chub Pikie mudelist. Ja et landile kleebitud kalanahk polnudki nagu tema idee. Mine võta kinni...
Julgen arvata, et Rapala tänapäevani kestval traditsioonil kõik landid enne pakendamist ükshaaval testida on üheks eeskujuks olnud just Toivo. Suhtun tänapäevaste tootmismahtude juures küll veidi skeptiliselt sellesse tehases ükshaaval testimisse, aga küllap see reklaamiks vajalik on. Kui vaja, teeb kogenud spinningist koostöös kaladega selle peenhäälestuse ikkagi ise – ilmselt oli see ka põhjuseks, miks veel Lauri Rapala eluajal ilmusid landikarpidesse vastavad juhendid. Õnneks oli ja on, mida häälestada.
Veel on mainitud, et just Toivo käest 1937. aastal saadud kahest landist ühega püüdis Lauri Rapala järgmisel päeval ligi 40 kilo lõhet. Just see olnud ajendiks tõsisemalt lantide tootmisele pühendumisele.

Järgneb: Kalastaja 59, lk 62