ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 57 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Ehitame paati külmiku
Hanno Kask
» DAM Effzett Jawbreaker voblerid
Ralf Mae
» Swedteami riietus on sobiv valik kalamehele
Külli Vutt

» KALAKOTT
Eesti uus karbirekord on
18,5 kg
Davet Dorbek

» ÄRITEKST
Konks näppu, Konksupood!
Ralf Mae

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Jõesilm, kiskja meie vetevallas
Leili Järv

» KOGEMUS
Kuidas valida kaasaskantavat digikaalu?
Rauno Klemm

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Sügavkülmutatud boilide säilitamine püügi ajal
Rene Martin

» KOGEMUS
Sööstlant – see pole
üldsegi lihtne!
Ralf Mae

» PERSOON
Kalamehekummikutes pangahärra Ahti Asmann
Raimo Kummer

» KOGEMUS
Kuidas ma Lätis karpi püüdmas käisin
Harri Nurk

» KALAUURIMUS
Lõhepüüdja Eesti jõgedel kui kalaturist
Marko Soom

» KOGEMUS
Kohapüügist Pärnu lahel
Endrik Tõnsberg
» Kajakiga kalale? Muidugi!
Endrik Tõnsberg

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Kadiskas säilib kala kaua elusa ja tervena
Anneli Einman

» PAJATUS
Meenutusi Matsalust
Arved Kiisk

» EELINFO
2011. aasta kalastus- ja paadilaager Võrtsjärve ääres

» TOIMUMISED
Sindi pais välikohtu all
Hans Soll
» EAA tippkohtumine Helsingis
Endrik Tõnsberg

» VARIA
Revolutsioon ritvade ehituses: SINTRIX
Rauno Klemm
» Uued ja vanad uudised

» DAATUM
Eesti vanim kalastaja – 106!
Hanno Kask

» VÕISTLUSED

» KALAMEHE TEHNIKA
Elektrimootoriga väikejärvel
Raimo Kummer

» MAAILM
Norra fjordides hiiglaseid püüdmas
Piret Jaaks

» Suured hiidlestad Lyngenist
Heiki Rips

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» KALALEMINEKU RISTSÕNA Kaido Krass
 
PERSOON
Kalamehekummikutes pangahärra Ahti Asmann
Raimo Kummer
Ahti, sa juhid suurt panka ja sõna „masu“ on sulle ilmselt tuttavam kui kellelegi teisele. Kuidas masu sinu arvates Eesti harrastuskalastust mõjutab?
Aus vastus on, et ei tea. Lante ostetakse ehk vähem, aga mitte sellepärast, et raha ei ole, vaid sellepärast, et masu ajal mõtleb iga inimene, mis kulutusi on mõistlik teha ja milliseid mitte. Võib-olla jäetakse mõni kallim reis ära ja käiakse siinsamas kalal.

Masu on siis pigem kaupmeestel?
Mina ei ole tükk aega lante ostnud. Mingil ajahetkel ma ostsin neid palju, aga nüüd tegutsen olemasoleva landikastiga.

Masul on ju ka plusse – tööta inimesed saavad rohkem kalal käia?
Inimesele, kellel tööd ei ole, on kalalkäik tõenäoliselt väike lohutus. Ma arvan, et inimesed tahaksid pigem tööl käia ja alles pärast tööd kalale minna.
Miinuste poolele võib ilmselt panna selle, et kui töötu leiab võrguräbala, küll ta selle siis ka sisse paneb, sest pere tahab toitmist.

Ma usun küll, et rahateenimise eesmärgil püütakse kala rohkem kui varem. Võetakse kõik kalad ära ja käiakse väikeste järvede peal võrku laskmas.

Ütlesid, et sa enam lante ei osta. Kui palju sul lante on? Oled sa varustuse ostmisega kunagi „hulluks” ka läinud?
Mul on üks karbitäis, nii 50–60 tükki, aga püüan ikka viiega. Ülemäära palju varustust ma pole ostnud. Küll aga olen jõudnud arusaamisele, et mõistlik on osta üks ja korralik asi, siis on rahu majas. Mulle meeldib kvaliteetne varustus. Olen varem ostnud odavamaid riideid ja odavamaid rulle, aga ühel hetkel vahetanud need kallimate ja kvaliteetsemate vastu. Praegu on mul korralik varustus ja poodi pole tükk aega asja olnud.

Ma kadestan sind, sest kalastustarvete pood on ainus pood, kuhu ma hea meelega raha jätan.
Mina jätan ka, aga ma olen ennast sundinud poodi mitte minema, sest kalastustarvete poest ei tule ma kunagi ilma ostuta välja. Ma lihtsalt ei lähe sinna, sest ma tean, millega see lõpeb.

Sul on olnud ja on ka praegu väga vastutusrikas töö – sinu juhitava asutuse kätte on paljud inimesed usaldanud oma raha. Kui tihti sa selle vastutuse kõrvalt kalale jõuad?
Kindlasti vähem, kui tahaks jõuda ja ega ma väga palju olegi jõudnud. Puhkepäeval Eestis kalal käimisega on nagu suvitamisega – tööpäeval paistab päike ja puhkepäeval on päike pilve taga. Kalapüügiga on sama – kui reedel tuleb vaba õhtu ja laupäev on samuti vaba, siis ei ole ilm õige. Kogu aeg on mingi häda. Seepärast olemegi tuttavatega käinud rohkem Turu saarestikus, Ahvenamaal ja Norras. Oleme võtnud 4–5 vaba päeva ja tegelnud kalapüügiga põhjalikult.

Eestis ei jõua sa üldse kalale?
Ikka jõuan. Mul on vanemad ja tuttavad Lõuna-Eestis ja kui ma juba sinna lähen, siis käin kalal kah. Lõuna-Eesti järvedel olen palju käinud, samuti Peipsil, eriti talvel. Jääpüük meeldib mulle väga.

Kui vana sa oled?
36.

Millal on Ahti Asmannil nii palju aega, et ta saab kalal käia nii palju, kui ta tahab?
Kui mu poeg saab 10-aastaseks. Siis saab poisi kaasa võtta ja perega on lihtsam kompromisse leida. Võimalused avarduvad.

Kas sinu tulevikku kuulub mõni kalamehepaat?
Kuulub. Praegu on mul sõbraga kahe peale Kasse aerupaat, aga sellega merele ei lähe. Sõbrad kinkisid mulle sünnipäevaks paadijuhikursused, aga ma otsustasin, et ei osta paati enne, kui ma tunnen, et mul on aega sellega kalal käia. Olen näinud küll inimesi, kes ostavad varustuse, laovad selle garaazhi seisma ja käivad kalal kaks korda aastas.

Maja mere ääres, suvila järve kaldal?
Kuulub.

Pankureid ju üldiselt praegu ei armastata, kas sa ei karda, et pärast selle intervjuu avaldamist hakkavad kliendid kõõrdi vaatama, et meil on masu ja tööd ei ole, aga pangajuht käib kalal?
Tööajal ma käin tööl ja kalale ei jõua. Inimesel peab ju mingi hobi olema, kuidagi peab oma töömõtted aeg-ajalt mujale ajama. Tähtsaid otsuseid tuleb ikka teha puhanud peaga.

Kas süda piinab ka, kui vahel töölt varem minema hiilid, et äkki vahepeal börsil kukub või tõuseb midagi?
Kripeldama ei ole midagi jäänud, sest ma ei ole töölt varem ära läinud. Kalale saab minna ainult puhkepäeval. Pärast tööd olen kah vahel käinud, näiteks õhtuti Valgejõel forelli püüdmas.

Sinu ekskolleegid on rääkinud, et varem saabusid sa aeg-ajalt hommikul tööle ja kalal oli juba käidud. Mida sa enne tööd püüdmas käid?
Mul on väga hea naabrimees Arvi, temaga oleme käinud Haabneeme lahes võrgul. Õhtul 9–10 paiku võrk sisse ja hommikul kuuest välja. Kodunt minema hakkamise, paadi auto taha haakimise ja võrgu väljavõtmise tseremoonia kestab 45 minutit, päris kiiresti saab ära käidud. See on minu hommikune, n-ö tööpäeval kalalkäimise variant. Suvel saab vahel lesta; naabrimees on pensionär, ta suitsutab kala ära ja kui ma pärast tööd koju tulen, tekib korraks isegi randlase tunne.

Naudid sa neid lühikesi hetki?
Kahtlemata! Kala püüdes sa muust ei mõtle kui ainult püügist. Kuidagi peab saama end välja lülitada ja veidi puhata.

Sa töötad nüüd Ukrainas, oled sa seal kah kalale jõudnud?
Ei, aga ma kuulsin ühest pikka aega Ukrainas elanud eestlasest, kellel on paat ja kes käib Dnepril püüdmas. Ma üritan talle kuidagi külje alla ronida ja end kaasa nuiata. Dnepr on suur ja juhuslikult seal püüda ei saa. Vahemaad on pikad, peab rohkem planeerima ning kohti teadma.

Sa oled majandusmees, räägime veel rahast. Kas sinu arvates on harrastuspüük Eestis taskukohane hobi?
Minu arvates küll. Harrastuskalastuse tasu ei tapa kedagi, aga see on kahe otsaga asi. Ma loodan, et see raha läheb ikka õigesse kohta... Üks asi on see, kui palju inimene maksab, aga keegi peab seda valdkonda ju ka kontrollima ja korras hoidma, see maksab kah raha. 180 krooni ei ole palju, see teeb 15 krooni kuus. Ma ei tea, kui palju pudel viina maksab, aga see peaks olema nii paar-kolm pudelit viina.

Millal sa viimati kalale jõudsid ja mis kala sa püüdsid?
Eile hommikul, kui käisin Võrus vanematel külas. Ei saagi öelda, et ma kalal käisin, aga käisime sõbra paadiga sõitmas. Võtsin oma 4-aastase poisi kaasa, loopisime lanti ja saime kolm alamõõdulist haugi. Sain poisile näidata, milline haug välja näeb.

Mis sind viimati takistas kalale minemast, oli selleks töö, pereelu või midagi muud?
Ajapuudus. Mul lihtsalt ei ole aega. See masugi on kuidas kellelegi – mina olen kogu aja tööl olnud. Praegu on mul ka isikliku eluga seotud takistused, ehitan nimelt Lõuna-Eestisse väikest suvemaja. Ja kui ma olen Ukrainas tööl, tahab pere kah oma aega. Mu naine loobib samuti heameelega lanti, ent majaehitus neelab ikkagi kõik vabad hetked. Aga ma väga ei muretse – käin harvemini, aga siis naudin rohkem. Eks ma tulevikus käin jälle rohkem.

Viisid naise selleks kalale, et ta saaks aru, mis kalapüük on ja laseks sul rohkem käia? Või on see teil perekondlik hobi ja pead naise alati kaasa võtma?
Ei pea. Aga ma ei saa ka öelda, et kalapüük on ainult meeste pärusmaa, naised võivad väga edukalt püüda. Minu naine ei pane meelsasti ussi konksu otsa, aga lanti loopides pole ju vahet, kas on mees või naine – hasart tekib mõlemal.

Naine ei keela sul kalale minna? Või ikka keelab?
Ma ei ole lasknud asja selleni, et peaks keelama hakkama. Ette planeerides ja perele aega jättes saame kokkuleppele. Vahel käime koos, vahel käin üksinda.

Kui kirglikuks kalameheks sa end ise pead?
Ma päris kalahull ei ole ja suudan ilma kalapüügita olla küll. Tõsi, mingil hetkel oli mul õng kogu aeg pagasnikus, aga nii hulluks asi ei läinud, et veesilma nähes oleks kohe peatunud ja mõned visked teinud. Aga päris ilma kalapüügita lähen natuke närviliseks küll, mingil hetkel on vaja ikka minna. Suvemajagi tuli järve äärde ehitada, sest ilma veeta ju ei saa.

On ütlemine, et tööl käia ja raha teenida tuleb selleks, et oleks, mida maha kalastada. Sina nii kirglik ei ole, et tahaks kogu teenitud raha jõgedesse-järvedesse jätta?
Mulle meeldib reisida ja on hea, kui saab selle kalapüügiga siduda. Näiteks Norra-reisid on poolenisti reisimine ja poolenisti kalastamine. Ma naudin kogu seda paketti koos – oled kodunt eemal, näed uusi kohti ja inimesi, ilusat loodust. Kui sinna juurde saab ka kala püüda, on päris tore.

Provotseeriv küsimus – kui kõva kalamees sa oled?
Ma arvan, et landiga püügis olen ma päris hea. Õngitsemises ei saa ma kiidelda, püüan nii nagu iga teine. Forellipüük merest ei ole minu pädevus, aga ahvenat, haugi ja koha – kui nad kusagil olemas on, siis need kalad ma saan kätte. Ma pole nõus tunnistama, et olen kõva kalamees, aga usun, et olen üle keskmise.

Teil on endistest ja praegustest pangatöötajatest koosnev väike klubi või sõpruskond. Kas esmaspäeva hommikul lähete tööle ja võrdlete, kes nädalavahetusel suurema kala sai?
Kui ma korraliku saagi saan, siis ma muidugi ütlen neile. Väike kiitlemine käib asja juurde.

Tähtis ei ole ju see, kui palju sa kala saad, vaid tähtis on saada sõbrast rohkem!
Kahtlemata! Raudselt tuleb öelda, kui oled hästi kala saanud. Aga ma olen siis kah öelnud, kui ma ei ole midagi saanud. Et käisin, aga mõtle – ei saanud üldse ühtegi puudet. Info vahetamine on oluline, aga väike sõbralik kiitlemine kuulub samuti asja juurde.


Järgneb: Kalastaja 57