ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 55 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Volzhanka – idaturu tegija nüüd ka Eestis
Ralf Mae
» Russkaja Blesna – Devonid, aga mitte ainult
Ralf Mae

» KALAKOTT
Võimas isikliku rekordi parandus
Ragnis Pärnmets

» ÄRITEKST
Kevaduudised Autoeksperdilt
Hanno Kask

» EELINFO
Tuulekala festival

» KALAKOTT

» EELINFO
Noorte kalastus- ja merelaager Prangli saarel

» FORTUUNA
Tellijate vahel auhinnad loositud

» MEIE VETE KALU
Valgeamuur
Arvo Tuvikene

» KOGEMUS
Särg Tuleb!
Harri Nurk

» Peibutussööda segamine
N. Detri, lühend. tõlk. Ralf Mae

» LANDIKOOL
Devoni tagasitulek
Rauno Klemm

» KOGEMUS
Seljakott aktiivsel spinningupüügil
Rauno Klemm

» PERSOON
Villu Reiljaniga talvisel Peipsil
Raimo Kummer

» ARHIVAAR
Pärlitest Prantsuse pöörlevate lantide seas
Enn Treufeldt

» KOGEMUS
Abivahenditest aktiivsel spinningupüügil
Rauno Klemm

» ÄRITEKST
Salmoga Kalale nüüd ka Mustamäel
Ralf Mae

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Ilmastik ja karbipüük
Rene Martin

» VÕISTLUSED

» EESTI ELU
Eesti hädad ehk kuidas me Peipsil kalal käisime
Hanno Kask

» PAJAS JA PANNIL
Särje kuivatamine
Tõnis Tikka

» VETEVALD
Järv on ummuksis. Mis edasi?
Randel Kreitsberg, Arvo Tuvikene

» KONKURSS
Salmoga Kalale konkursil joon all
Ralf Mae

» TOIMUMISED
Baltic Sea Action Summit Helsingis
Hanno Kask

» KOERASABA
Õngemees kalavetel 4 esitlus
Ralf Mae

» KORD ON KORD
Kalapüügist kontrollija
pilgu läbi
Indrek Ulla

» ÄRITEKST
Bushi täispuhutavad paadid
Tiit Mets

» SALMOGA KALALE
Kõhutuul
Hans Soll

» ARHIVAAR
Võrgunäitus rannarahva muuseumis
Alar Mik

» MAAILM
Haipüük Mehhiko lahel
Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» TÖÖRISTSÕNA
Kaido Krass

 
KORD ON KORD
Kalapüügist kontrollija
pilgu läbi
Indrek Ulla
Kalanappuse üle kurdavad nii kutselised kui ka harrastuspüüdjad, meenutades sealjuures vanu häid aegu, kui kala oli rohkem ja saagid märgatavalt priskemad. Eriti rahulolematud on muidugi need, kes kalapüügiga endale elatist teenivad. Olukord ei ole tõepoolest kiita. Kalavarude vähenemise põhjustena võib tuua veekogude halvenenud seisukorda, suurenenud püügivõimsusi, kormorane, hülgeid ja veel mitmeid muid tegureid.

Olukorras, kus kalavarud on kahanenud, aga püügihuvilisi palju, tekib üsna kergesti ebaseadusliku püügi oht. Kui statistikast rääkida, siis kalapüügiga seotud rikkumiste osakaal on võrreldes teiste keskkonnaalaste õigusrikkumistega aastast aastasse esikohal olnud. Näiteks 2009. aastal Keskkonnainspektsiooni poolt registreeritud 3776 keskkonnaalasest õigusrikkumisest 2277 pandi toime kalapüügivaldkonnas ning suur osa sellest langeb harrastuspüüdjate arvele.
Rikkumiste arvukuse peamiseks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et kalapüügiga on võimalik tegeleda praktiliselt igaühel ning rohkearvulisse kalastajate seltskonda satub paraku ka neid, kes ei taha seadustest kinni pidada. Et seda teemat mitte üle dramatiseerida, siis võib lohutuseks öelda, et üldiselt on kalapüügiga seotud õigusrikkumised hakanud ikkagi vähenema. Sellele aitavad kindlasti kaasa kiiremad ja mugavamad harrastuspüügi eest tasumise võimalused, eeskätt mobiiliga maksmise võimalus, samuti inimeste teadlikkuse tõus ja ka süsteemsem järelevalve, mille planeerimisel mängib olulist rolli ka ausatelt kaluritelt ja harrastuspüüdjatelt laekuv info.

Kui rääkida rikkumisest sisulise poole pealt, siis enamlevinud rikkumisteks on ikkagi loata püük või püük valel ajal ja vales kohas. Endistviisi on suurimaks probleemiks ebaseaduslikult, ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta püügile asetatud püügivahendid. Nende püügilt eemaldamine on inspektorite jaoks igapäevane, tüütu ja parajalt aeganõudev, kuid samas kalavarude seisukohalt väga oluline tegevus. Illegaalsete püüniste omanikke on väga raske kindlaks teha ning enamjaolt jäävadki omanikud selgusetuks.

Erinevatel hooaegadel erinevad probleemid
Kalanduse järelevalve sõltub suuresti püügihooaegades ja kalade kudeaegadest. Viimase puhul on järelevalve eriti oluline, kuna siis on kalavarud kõige haavatavamad. Kudev kala on püüdjale kerge saak, mis meelitab kohale röövpüüdjad. Näiteks Värska lahe ümbruses on inspektorid kevadel lausa nädal aega järjest valves, et latikas segamatult kudeda saaks. Pingelisematel perioodidel saame juurde abijõudusid politseist ja piirivalvest, kellega teeme tihedat koostööd ka muudel aegadel.

Talvel, kui on head tingimused jääaluseks püügiks, koguneb veekogudele lausa tuhandeid harrastuskalastajaid. Kõige „kuumemad“ kohad on muidugi Pärnu laht ja Peipsi järv. Kui püütakse kõiki nõudeid silmas pidades ja ainult iseendale, ei ole see looduse ega ka järelevalve jaoks probleem. Kui aga harrastuspüügil püütud kala rändab kokkuostjate kätte ja sealt edasi tööstusesse, on asjalood tunduvalt tõsisemad. Ka sel talvel on Pärnu korrakaitsjate poolt kinni peetud mitu sõidukit, millel on peal ilma nõutavate dokumentideta ning ilmselt harrastuspüüdjate poolt püütud kalakoorem.

Mida ja miks inspektorid kontrollivad
Kõige esmalt kontrollitakse muidugi püügiloa olemasolu, seejärel ka muudest püüginõuetest kinnipidamist. Mõnel kontrollitaval on tekkinud küsimus, kas inspektoril on ikka õigus tema kalamehekotti või kasti pilku heita ja miks see vajalik on. Loomulikult mitte selleks, et vaadata, mida kalamees joob ja sööb, vaid ikka selleks, et kindlaks teha, mida kalamees on saagiks saanud. Eelkõige tuleb veenduda, et seal ei ole midagi sellist, mida püüda ei tohi või siis millega püüda ei tohiks. Selline õigus on inspektoril tõepoolest olemas. Selleks annab õiguse kalapüügiseadus koostoimes keskkonnajärelevalve seadusega.

Iga kord ei pruugi kalamees ja inspektor aga ühist keelt leida. Viimasel ajal on püügivahendite püügivalmiduse mõiste tublisti kirgi kütnud. Selle kohta ütleksin, et kõikide püügivahendite püügivalmiduse lahtisõnastamine ei ole mõeldav, tunduvalt olulisem on seaduse toimimise eesmärk ja selgus. Selle kohta on inspektsioon avalikkusele öelnud välja seisukoha, mida arvestavad inspektorid ja millega peaksid arvestama ka püüdjad.

Mida seadus ütleb?
Kalapüügiseaduse §11 lõike 4 ülamärkega 1 keelab harrastuslikul kalapüügil kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kusjuures kalapüügiseaduse §11 lõike 19 kohaselt peavad harrastuspüügivahendid kalapüügil olema püügivahendi omaniku valve all ja nende omanikku peab olema võimalik veekogul või selle kaldal kindlaks teha.

Samas sätestab kalapüügiseaduse §3 lõige 3, et püügikorda seatud püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine võrdsustatakse kalapüügiga. Siinkohal tuleb aga märkida, et see säte on seadusesse sisse viidud eelkõige loata kalapüügi ennetamiseks ja võimaldab püügiõiguseta isikut või isikut, kes viibib kalapüügi keeluajal või -kohas, vastutusele võtta ka olukorras, kus ta väidab, et viibib seal nende püügivahenditega niisama ja kala ei püüa.

Seega kui harrastuspüüdja omab püügiõigust tõendavat dokumenti, tuleks tagada, et ta ei kasutaks kalapüügil samaaegselt lubatust rohkem püügivahendeid ega ka püügivahendeid, mida eeskirjad ei kirjelda. See, mitu tagavaraõnge püüdjal veel lisaks kaasas on, ei oma seejuures tähtsust. Kindlasti omab aga tähtsust, milliste püügivahenditega on tegemist ja kas need on seaduslikud. Seda viimast inspektorid ka kontrollivad ning paluvad sellega seoses kalameestel püügivahendid ette näidata.

Lõpetuseks tuleb tõdeda, et kalakaitse eesmärk on tagada kehtestatud nõuete kohane kalapüük, mis tagab kalavarude säilivuse ja see omakorda võimalused kalal käimiseks. Seega ei tasuks inspektoris näha ainult kontrollijat, vaid pigem abimeest, kes tagab olukorra, et kalameestel oleks põhjust ka edaspidi kalale minna. Soovin kõigile ausatele kalastajatele kivi kotti ja sõbralike kohtumisteni kalavetel!