ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 55 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Volzhanka – idaturu tegija nüüd ka Eestis
Ralf Mae
» Russkaja Blesna – Devonid, aga mitte ainult
Ralf Mae

» KALAKOTT
Võimas isikliku rekordi parandus
Ragnis Pärnmets

» ÄRITEKST
Kevaduudised Autoeksperdilt
Hanno Kask

» EELINFO
Tuulekala festival

» KALAKOTT

» EELINFO
Noorte kalastus- ja merelaager Prangli saarel

» FORTUUNA
Tellijate vahel auhinnad loositud

» MEIE VETE KALU
Valgeamuur
Arvo Tuvikene

» KOGEMUS
Särg Tuleb!
Harri Nurk

» Peibutussööda segamine
N. Detri, lühend. tõlk. Ralf Mae

» LANDIKOOL
Devoni tagasitulek
Rauno Klemm

» KOGEMUS
Seljakott aktiivsel spinningupüügil
Rauno Klemm

» PERSOON
Villu Reiljaniga talvisel Peipsil
Raimo Kummer

» ARHIVAAR
Pärlitest Prantsuse pöörlevate lantide seas
Enn Treufeldt

» KOGEMUS
Abivahenditest aktiivsel spinningupüügil
Rauno Klemm

» ÄRITEKST
Salmoga Kalale nüüd ka Mustamäel
Ralf Mae

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Ilmastik ja karbipüük
Rene Martin

» VÕISTLUSED

» EESTI ELU
Eesti hädad ehk kuidas me Peipsil kalal käisime
Hanno Kask

» PAJAS JA PANNIL
Särje kuivatamine
Tõnis Tikka

» VETEVALD
Järv on ummuksis. Mis edasi?
Randel Kreitsberg, Arvo Tuvikene

» KONKURSS
Salmoga Kalale konkursil joon all
Ralf Mae

» TOIMUMISED
Baltic Sea Action Summit Helsingis
Hanno Kask

» KOERASABA
Õngemees kalavetel 4 esitlus
Ralf Mae

» KORD ON KORD
Kalapüügist kontrollija
pilgu läbi
Indrek Ulla

» ÄRITEKST
Bushi täispuhutavad paadid
Tiit Mets

» SALMOGA KALALE
Kõhutuul
Hans Soll

» ARHIVAAR
Võrgunäitus rannarahva muuseumis
Alar Mik

» MAAILM
Haipüük Mehhiko lahel
Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» TÖÖRISTSÕNA
Kaido Krass

 
RENE MARTINI KARBIKOOL
Ilmastik ja karbipüük
Rene Martin
Kes kalapüügiga vähegi on tegelenud, see teab, kui kiiresti võib muutuda ilm ja koos sellega ka kalade aktiivsus. Palavatel päevadel võime tihti näha, kuidas kalad vahetult veepinna all rahulikult ringi ujuvad. Näeme neid tumedaid kogusid küll enda püügipaigal tiirutamas, kuid tõdeme, et mingil põhjusel nad söödaplatsilt sööta ei võta. Lausa paksu masendust tekitab see, et me ei saa sinna mitte midagi parata. Samas jälle päevadel, kui on pilvine ja puhub tuul ning meile tundub, et tingimused karbipüügiks on ideaalsed, on kalad, nagu kiuste, kusagile mujale ujunud ega ilmuta end mitu päeva.





Esimene asi, mis meile kohe pähe turgatab, on see, et kindlasti oli sööt vale. Tegelikke põhjuseid, miks kala meie poolt pakutava vastu huvi ei tunne, ei peaks me aga hakkama ilmtingimata otsima oma söödast. Põhjused võivad vabalt olla kinni hoopis ilmastikus. Tahestahtmata tekitavad erinevad ilmaolud kalameestes alati natuke segadust, jättes õhku igipõlise küsimuse: milline on ideaalne ilm karpkalade püügiks?

Kui kirjandusest võib leida esimesi viiteid karpkalade asustamisest Hiinast Euroopasse juba 17.-ndast sajandist, siis alles 1990.-ndatel aastatel tehti esimesi tõsisemaid uuringuid, mis aitavad mõista karpkalade käitumist ja asjaolusid, mis mõjutavad nende kasvu. Teaduslike töödega paralleelselt on uuritud ka erinevaid ilmastikuolusid ja nende mõju karpkalade käitumisharjumustele.

Ilm mõjutab looduses väga paljusid kaladele tajutavaid tegureid – veetemperatuuri, tuule suunda, tuule tugevust, õhurõhku, hapnikusisaldust vees jm. Kõik need tingimused omakorda mõjutavad nii kalade asukohta veekogus kui ka seda, kuidas ja millal karp toitub. Järsk ilmamuutus mõjutab karpkalade toitumist, mistõttu on ka meil vaja muuta oma püügipaika ning liikuda sinna, kuhu kalad ujuvad. Alati on lihtsam püüda sealt, kus kaladele parasjagu meeldib olla, kui et meelitada kalu sinna, kust teil meeldib püüda ja kus on mugavam olla.

Kuufaasid
Palju on küsitud, kas kuufaasid mõjutavad karpkala püüki. Solunarteooriat on kasutatud juba aastast 1926 ning aktiivsustabelite koostamisel võetakse arvesse kuni 33 erinevat faktorit. Tänapäeval kasutavad sellised tabelid põhiliselt just kutselised kalurid, kes kalastavad ookeanil.

Samas on siiani ebaselge, kuidas kuufaasid mõjutavad magevee-kalapüüki siseveekogudel. Üks peamisi segadust tekitavaid põhjuseid peitub selles, et ühe olulise tegurina võtavad need arvutused arvesse tõusudest ja mõõnadest tingitud hoovusi ning vee liikumist, mis aga sisemaa järvedes sellisel kujul puuduvad. Ilmselt on nendest teooriatest sisevetel rohkem kasu neile, kes usuvad horoskoope, aga mina nende hulka ei kuulu. Ainus asi, millega ma kindlasti arvestan, on see, et pilvitul täiskuuga ööl näeb karp väga hästi.

Tuul ja tuule suund
Kalamehed teavad väga hästi, et üks oluline faktor kalapüügil on tuul. Tuule suund on see, mis ütleb meile, milliselt kaldalt me karpi püüdma hakkame, millise püügipaiga me valime ja kui kaugelt kaldast me püüdma hakkame. Kindlasti olete te teiste kalameeste käest kuulnud, et kala võtab paremini edelast ja läänekaartest puhuva tuulega. Selles jutus on iva sees – need on soojad tuuled, mis soojendavad vett; see aga omakorda tekitab karpkalades söögiisu. Põhja- ja idatuuled toovad endaga aga kaasa külma vee ning kalad muutuvad loiumaks. Seega saame öelda, et tuule suunal on väga oluline roll selles, kuidas ja kus karpkalad toituvad.

Nagu tuule suund, nii on tähtis tegur ka tuule tugevus. Isegi natuke kõvema tuulega näib karp toituvat paremini. Põhjust võib ilmselt otsida asjaolust, et mida tugevam on tuul, seda sogasemaks muudab see vee ja seda rohkem kannab vesi endaga kaasa toitu. Vastutuulega kaldad, kus tuul puhub püüdjale vastu, on karbipüügil üldjuhul produktiivsemad. Karpkaladel on väga tundlikud organid, mille abil nad lõhna tunnevad ning suudavad otsustada ja vahet teha, kas antud sööt on toitev või mitte. Karbil asetsevad suus ka väikesed tundlikud rakukesed, mis võimaldavad tal tajuda toidu maitset ning ka seda, kas see toit on magus, soolane või on sellel hoopis tunda kalamehe näppudelt pärit kibedat tubakahõngu.

Osad autorid on täheldatud, et veekogu põhjal tekib tuulega väike vastupidine hoovus, mis võib väiksemad söödaosakesed platsilt hoopis kaugemale viia. Mina arvan, et selline sööda liikumine on üldjuhul küllalt minimaalne – on palju muid tegureid (rohi, erinevad sügavused, kruusane põhi jne), mis seda takistavad. Olen lugenud ka seda, et kui tuul puhub kalda poole, siis surub see soojemat veekihti põhja poole. Kuna kala läheb sooja veega kaasa, siis seda rohkem toitub ta tuuliste ilmadega just põhja pealt.

Temperatuur
Karp armastab sooja ning hoidub alati veekogus sinna, kus vesi on soojem. See tasub endale meelde jätta ja kui ei jää, siis kindlasti kuskile üles kirjutada ja enne magamaminekut endale korrutada. Enamikes järvedes ei soojene aga vesi ühtlaselt ning sellega arvestamine võib tihti teha ühe kalamehe teisest edukamaks. Selline vee termiline kihistumine toimub peaaegu igas veekogus, eriti aga sügavamates järvedes.

Kevadel, kui vesi on selge, meeldib karpidele ujuda just selles kaldas, kuhu päike hommikul esimesena paistma hakkab. Ka siis, kui me arvame, et järve pindmine veekiht on ühtlaselt soe, eelistab karp olla neis paigus, kus päike talle otseselt peale paistab. Kevadel soojenevad järvedes esimesena üles madalamad kohad ning need on sel ajal ka headeks püügipaikadeks. Isegi paarikraadine veetemperatuuri muutus võib mõjutada karpkalade käitumist. Kõige paremini toitub karp veetemperatuuri juures, mis jääb 16–21 kraadi vahele. Sellest vahemikust kõrgema ja eriti madalama temperatuuri puhul muutub ta toidu suhtes rohkem valivaks. Mida madalam temperatuur, seda valivam on karp. Ka boilide valikul tuleb veetemperatuuriga arvestada ja kasutada sel ajal jahedamas vees püügiks mõeldud söötasid.


Järgneb: Kalastja 55