ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, septembris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 55 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Volzhanka – idaturu tegija nüüd ka Eestis
Ralf Mae
» Russkaja Blesna – Devonid, aga mitte ainult
Ralf Mae

» KALAKOTT
Võimas isikliku rekordi parandus
Ragnis Pärnmets

» ÄRITEKST
Kevaduudised Autoeksperdilt
Hanno Kask

» EELINFO
Tuulekala festival

» KALAKOTT

» EELINFO
Noorte kalastus- ja merelaager Prangli saarel

» FORTUUNA
Tellijate vahel auhinnad loositud

» MEIE VETE KALU
Valgeamuur
Arvo Tuvikene

» KOGEMUS
Särg Tuleb!
Harri Nurk

» Peibutussööda segamine
N. Detri, lühend. tõlk. Ralf Mae

» LANDIKOOL
Devoni tagasitulek
Rauno Klemm

» KOGEMUS
Seljakott aktiivsel spinningupüügil
Rauno Klemm

» PERSOON
Villu Reiljaniga talvisel Peipsil
Raimo Kummer

» ARHIVAAR
Pärlitest Prantsuse pöörlevate lantide seas
Enn Treufeldt

» KOGEMUS
Abivahenditest aktiivsel spinningupüügil
Rauno Klemm

» ÄRITEKST
Salmoga Kalale nüüd ka Mustamäel
Ralf Mae

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Ilmastik ja karbipüük
Rene Martin

» VÕISTLUSED

» EESTI ELU
Eesti hädad ehk kuidas me Peipsil kalal käisime
Hanno Kask

» PAJAS JA PANNIL
Särje kuivatamine
Tõnis Tikka

» VETEVALD
Järv on ummuksis. Mis edasi?
Randel Kreitsberg, Arvo Tuvikene

» KONKURSS
Salmoga Kalale konkursil joon all
Ralf Mae

» TOIMUMISED
Baltic Sea Action Summit Helsingis
Hanno Kask

» KOERASABA
Õngemees kalavetel 4 esitlus
Ralf Mae

» KORD ON KORD
Kalapüügist kontrollija
pilgu läbi
Indrek Ulla

» ÄRITEKST
Bushi täispuhutavad paadid
Tiit Mets

» SALMOGA KALALE
Kõhutuul
Hans Soll

» ARHIVAAR
Võrgunäitus rannarahva muuseumis
Alar Mik

» MAAILM
Haipüük Mehhiko lahel
Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» TÖÖRISTSÕNA
Kaido Krass

 
Selles numbris:

MEIE VETE KALU
Valgeamuur
Arvo Tuvikene

Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella Valenciennes), inglise keeles grass carp või white amur (kasutatakse rohkem Ameerika mandril, kuna karbi nimel on sealkandis prügikala halvustav varjund juures); saksa k Weisser Amur; soome k ruohokarppi; taani k gr?skarpe; rootsi k gräskarp; läti k baltais amurs; leedu k baltasis amuras; poola k amur bialy; vene k ...
loe edasi ->

KOGEMUS
Särg Tuleb!
Harri Nurk

Särg tuleb! Need on kaks täiesti tavalist sõna, kuid milline jõud neis peitub! Kulutulena levib see uudis üle kogu Eesti ja paneb Peipsi kallastelt läänerannikuni liikuma kalameeste hordid, kes on kuude viisi kannatlikult oodanud ning läbematult püügivarustust sättinud ja siis uuesti ümber sättinud. Pääseks ometi kord juba tuttava jõekese kallastele seda kauao...
loe edasi ->

PERSOON
Villu Reiljaniga talvisel Peipsil
Raimo Kummer

Kalastaja kohtub kunagise keskkonnaministri ja tänase Riigikogu liikme Villu Reiljaniga Peipsi ääres Mustvees, kui mees hakkab koos sõber Aivariga järvele minema. Peipsil on lume all paiguti üle kummiku vett. Villu on tõsine kalamees, mitte mingi linnavurle. Kui vaja, aitab saanikäru tõsta, kui vaja, vantsib mitusada meetrit paksus lumes ja püüab ahve...
loe edasi ->

RENE MARTINI KARBIKOOL
Ilmastik ja karbipüük
Rene Martin

Kes kalapüügiga vähegi on tegelenud, see teab, kui kiiresti võib muutuda ilm ja koos sellega ka kalade aktiivsus. Palavatel päevadel võime tihti näha, kuidas kalad vahetult veepinna all rahulikult ringi ujuvad. Näeme neid tumedaid kogusid küll enda püügipaigal tiirutamas, kuid tõdeme, et mingil põhjusel nad söödaplatsilt sööta ei võta. Lausa paksu ma...
loe edasi ->

KORD ON KORD
Kalapüügist kontrollija
pilgu läbi
Indrek Ulla

Kalanappuse üle kurdavad nii kutselised kui ka harrastuspüüdjad, meenutades sealjuures vanu häid aegu, kui kala oli rohkem ja saagid märgatavalt priskemad. Eriti rahulolematud on muidugi need, kes kalapüügiga endale elatist teenivad. Olukord ei ole tõepoolest kiita. Kalavarude vähenemise põhjustena võib tuua veekogude halvenenud seisukorda, suurenenud püügivõi...
loe edasi ->