ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 54 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Indyline Mohican – uue põlvkonna nöör Itaaliast
Ralf Mae
» Garmin GPS 72H, lihtne ja taskukohane
Ralf Mae
» Olympus E-P1 ehk Pen
Ralf Mae

» MEIE VETE KALU
Peled, külaline meie vetes
Heiki Jaanuska

» MEIE VETE KALU
Tõugjas. Leili Järv

» KOGEMUS
Talvisest unnapüügist
Harri Nurk

» KALAMEHE TEHNIKA
Kui kalamehel on plaanis osta mootorkelk
Hanno Kask

» LANDIKOOL
Devoni tagasitulek
Rauno Klemm

» KOGEMUS
Mustrilöömise tempel lantidele
Leo Kängsep
» Boilide valmistamine, II osa
Harri Nurk

» ARHIVAAR
Nostalgiline pilk MEPPSi pöörlevate maailma
Enn Treufeldt

» PERSOON
Priit Leito: kalasaade tuleb
Raimo Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Korduma kippuvad küsimused karbipüügil
Rene Martin

» SALMO ÕNGEKOOL
Talvine topsiõng Moskva lähistel
Normunds Grabovskis

» PAJAS JA PANNIL
Poelõhe... Poelõhe? Poelõhe!
Endrik Tõnsberg

» UDUSED VEED
Kolmas, uputuse aastatuhat?
Mart Vabar

» PÜÜGIPAIK
Haug ja linask Tõhela järvel
Enn Vaino

» ÜHISTEGEVUS
Kaldad puhtaks – 5
Harri Nurk

» TOIMUMISED
Toosikannul arutleti kalavarude teemal
Endrik Tõnsberg
» Keskkonnaministeerium annab teada
Herki Tuus
» Kalastusloengutest Eesti koolides
Endrik Tõnsberg
» Suur kalaturismiseminar Tamperes
Endrik Tõnsberg
» Kalandusseminar „Eesti kala 2009“
Endrik Tõnsberg

» EELINFO
EMV kirbutamises Otepää Valgjärvel 2010

» VÕISTLUSED
Valmar Schotteri mälestusvõistlus
Anne Schotter

» MAAILM
Malevasuved Kaug-Idas
Allan Vainola
» Kalastusreis Rootsi Lapimaale
Jarlo Dorbek, Raul Aron

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» SÕLMERISTSÕNA
Kaido Krass

 
PERSOON
Priit Leito: kalasaade tuleb
Raimo Kummer
Kui Priit Leito kolm kuud tagasi TV 3 juhi toolile istus, olid Eesti kalameeste ootused kõrged – nüüd lõpuks saame meiegi oma telesaate. Varem Õhtulehte ja tervet Ekspress Gruppi juhtinud Priidu nädalavahetused kulgevad tihtipeale koos Äripäeva juhi Igor Rõtoviga. Meeste jututeemadeks ei ole aga kaugeltki mitte parem ajakirjandus, vaid hoopis suured forellid, ahvenad ja kohad. Priit on nimelt kirglik kalamees, kes on kodustele selgeks teinud, et Eestis on kogu aeg mingi kala tipphooaeg ja ta peab ilmtingimata kohe veele minema. Ilmselt tunneb nii mõnigi lugeja Priidu intervjuus ära ka iseennast. Kalastaja loodab, et Priidu hobi leiab koha ka tema töös ja ehk jõuab kalastamine lõpuks ometi ka teleekraanile.






Priit, kas Eesti saab kunagi omakeelse kalapüügisaate?
Aastaringse kalapüügisaatega on Eestis raske, kuna see on paraku nishitoode, aga TV 3 ei ole nishitoode. TV 3 on massitelevisioon ja teeb oma programmi sellest lähtuvalt. Tegelikult on meil plaan järgmisel aastal ühe kalapüügiteemalise saatega välja tulla küll, aga ilmselt peab selle saate temaatika olema natuke laiem, kui tamiilile konksu otsa sidumine. Seal peab olema sees ka natuke köögi- ja matkamise poolt. Aga suvel on see ehk tulemas.

Sa siis kasutasid oma ametipositsiooni ära ja tellisid kalapüügisaate?
Ei tellinud, see pakkumine tuli ilma tellimata.

Üks tootja koputas siis õigele uksele õigel ajal?
Just.

Palju sa saatest täna rääkida saad? Kes on saatejuht, mis päeval ja kellaajal eetris?
Praegu on saade alles ideetasandil. Vara on rääkida saatejuhist, sest saade ei ole veel isegi eelarvesse sisse kirjutatud.

Kui pikka iga sa ühele kalastusteemalisele saatele Eestis prognoosid? Kas see on paari kuu projekt või võiks olla eetris ka aastaringi?
Ma arvan, et see on ikkagi nn madalhooaja toode. Praegu me räägime eelkõige suvest, sest siis on kalastajate aktiivsus suurem. Enamik inimesi ei taha käia kalal novembrivihmas ja suure külmaga jää peal.

Sa oled ka ajakirjanikuna kätt proovinud, kas sul endal ei teki kiusatust uues saates mõni lugu teha või vahel Kalastajasse kirjutada?
Oma ajakirjanikukarjääri alguses töötasin ma majandusreporterina ja hiljem olen tegelnud meedia majanduspoolega, aga olen valmis kirjutama nii kalapüügiteemalisi artikleid kui tegema vastavaid telelõike. Ma arvan, et selles valdkonnas oleksin ma suhteliselt pädev võrreldes teiste telezhanritega.

Sa läheksid kalastusaate juhiks?
Mitte päris saatejuhiks, aga mõned episoodid või lõigud võiksin teha küll – mingid püüginäpunäited, kalamatk või isegi retsept.





Kui ma vaatan Kalale.ee-d, siis sa oled postitanud 15 pilti ja enamikul neist nägupidi peal ka. Saatejuhile vajalikku edevust paistab sul jätkuvat?
Ma arvan, et see on ainuke koht internetis, kuhu ma olen midagi üles pannud või midagi kirjutanud. Kalastustemaatika huvitab mind ja see on ikkagi suhteliselt praktiline keskkond, kust saab infot, kus midagi tuleb ja millega püüda. Ma olen seal tõesti päris aktiivne olnud.

Kas ja millal jõuab kätte see päev, kui meil on oma „Rõbalka ja ohota“ telekanal nagu venelastel? Või ei teki Eestis kunagi nii palju vaatajaid, et sellist kanalit oleks mõtet teha?
Seda ei tule mitte kunagi! Päris kindlasti kohe! Kuigi televisioon fragmenteerub ja üha rohkem väikeseid kanaleid tuleb turule mingisugust nishi püüdma, siis teha Eestis ainult kalastamise ja jahiteemalist telekanalit on täiesti võimatu. Meil on üritatud teha sporditelevisiooni, mille sihtgrupp on palju laiem kui kalapüügil, aga seegi on täiesti lootusetu ettevõtmine. Eestis on võimatu teha isegi üldiselt vaba aja sisustamisele suunatud telekanalit. Me ei saa 1,3 miljonile inimesele ja väikesele, 300 miljoni krooni suurusele reklaamiturule teha eraldi sellise temaatika kanalit, sest see ei tule mitte kuidagi otsotsaga kokku. Kalastusteemalist kanalit on raske teha ka sellepärast, et seesama Vene kanal katab osa inimeste televajadusest ära. Ma ise vaatan venelaste kanalit pidevalt – väga palju nende püüki toimub Venemaa Euroopa-poolses osas ja on väga sarnane meie püügiga. Viimati vaatasin, kuidas vobleriga haugi püütakse ja kuidas jää alt peab kala püüdma.

Oled sa pidev välismaiste kalasaadete vaataja?
Ma vaatan ainult seda, teised mind huvita. Marliinipüük Austraalia vetes jätab mind täiesti külmaks. Ma oskan suhestuda, suudan rõõmu tunda ning väärtustada neid kalu, mida ma ise püüan. Kui keegi sai jää alt kilose siia, siis oskan seda hinnata, et väga vinge. 100-kilone tuunikala jätab mind täiesti külmaks.

Sinu lühikeseks jäänud ajakirjanikukarjääri juurde tagasi tulles, oled sa kunagi mõne kalastusloo kirjutanud?
Ikka. Ma olen kirjutanud Õhtulehte artikli ahvenapüügist Peipsil ja kunagi käisin kalateadlase Rein Järveküljega tegemas teaduspüüki Lõuna-Eesti forellijõgedel, millest sai tehtud reportaazh. Üht-teist olen veel teinud.

Eelmises töökohas Ekspress Gruppi juhtides oli sinu käe all mitmeid meediaettevõtteid – lehed, ajakirjad, internet. Kas sul ei tekkinud tahtmist mõnd kalastusteemalist ajakirja või internetiportaali luua?
Ei tekkinud, sest ma arvan, et Eestis jääb kalastusportaal või kalastusajakiri hobikorras tegemise asjaks. Suurt raha seal liikuma ei hakka, aga mingit aega see ikkagi võtab. Kui sa töötad meediagrupis, kus on suurema tiraazhiga väljaanded sees, siis ei sobitu selline toode ka portfelliga. Paraku on kalastusajakiri nishitoode ja meie spetsialiseerusime masstoodetele. Kui seda kunagi teha, siis pigem nii, et võtta ennast töölt lahti ja teha ise – olla ise omanik ja ise kogu aeg näpuga juures. Meediakontserni alt ei ole sellel mõtet.

Mida sa meediaäri spetsialistina arvad, kas täna olemas oleva ajakirja ja portaali kõrvale mahuks veel midagi?
Ma arvan, et ei mahu, sest mõlemad on tugevalt turul. Nende inimeste arv, kes huvituvad sellest tegevusest, ei ole nii suur, et saaks mitmendana turule tulla. Kui sa hakkad konkureerima, on paraku oht, et mõlemad surevad välja, kuna reklaamitulu paraku mõlemale ei jätku.

Kindlasti oskad sa kalastusajakirjanduse valdkonda ka tarbijana hinnata, millest sa kõige rohkem puudust tunned?
Minu suurim soov on, et Kalastaja hakkaks ilmuma igakuiselt. Kvartaalne ilmumine ei ole kuigi hea ja ma usun, et niipalju kannataks meie turg isegi välja, et Kalastaja võiks ilmuda igakuiselt. Ma ei tea küll täpselt tiraazhe, aga oletan, et minusuguste inimeste jaoks on see toode, mida ma igal juhul ostan, isegi kui selle hind on natuke krõbedam kui praegu. Mina soovitan kaaluda igakuist ilmumist, et iga kuu kalahuvilist üllatada. Kui me vaatame kalastushooaega, siis iga kuu midagi muutub. Praegu püüame meriforelli ja järgmisel kuul tahaks juba jääle minna, aga Kalastaja ilmub heal juhul detsembris (intervjuu on tehtud 23.11.2009 – toim). Kolmekuune ilmumistsükkel Eesti muutuvas kalastuskliimas on liiga pikk.

Mida sa kalastusajakirjanduse tasemest arvad, kas leiad ajakirjast ja internetist mida lugeda?
Kalale.ee on minu jaoks sotsiaalvõrgustik, kus käiakse vaatamas, missuguseid huvitavaid kalu on välja püütud ja vestlemas parasjagu huvipakkuvatel teemadel – kuidas võtab lest Perakülas, kas Naissaare alt on lootus forelli saada ja kas siig on juba madalasse tulnud. See on sotsiaalvõrgustik ja ma ei ootagi sealt kalapüügiteemalisi artikleid, ma ootan just kasutajate loodud sisu mingi teema või päeva osas. Kalastaja ajakirjaga on teine asi, sealt ma ootakski rohkem spetsialistide artikleid püügivõtetest, mis on ka hästi esindatud. Viimati oli näiteks hea artikkel võdikuga forellipüügist talvel: kus püüda, millise võdikuga, kuidas kerida jne. Minu jaoks oli see suurepärane ja väga praktiline lugu. Just sellist sisu ootaks ajakirjalt rohkem. Kalapüük on nii lai valdkond, et neid teemasid annab tekitada väga palju.

Kui Kalastaja oleks sinu alluvuses, siis mis hinde sa viiepalliskaalal paneks?
Täitsa kobe, 4+ ma julgeks küll panna. Ma hindan selle järgi, kui palju ma ise, silmad krillis, ringi käin ja vaatan, kas värske number on juba müüki tulnud. Ma nimelt ei ole tellija.

Lähme korraks algusesse tagasi, millal ja kuidas sa kalapüügi juurde jõudsid?
Ma olin 5-6 aastane ja käisin iga suvi Viljandimaal vanaema juures puhkamas. Hea sõbra Allan Parikuga, kes on praegu SEB panga äriettevõtete osakonna juht, hakkasime käima Rahetsema paisjärves kalu kiusamas. Haugid, ahvenad ja unnapüük – nii see vaikselt pihta hakkas. Selle järvega oli üks huvitav asi, nimelt lasti sinna Võrtsjärve asustamisest üle jäänud klaasangerjaid ja ma arvan, et 7-8 aastat järjest ei jäänud ma ükski suvi ilma angerjata. Nüüd ma ei ole juba aastaid angerjat saanud.


Järgneb: Kalastaja 54