ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 54 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Indyline Mohican – uue põlvkonna nöör Itaaliast
Ralf Mae
» Garmin GPS 72H, lihtne ja taskukohane
Ralf Mae
» Olympus E-P1 ehk Pen
Ralf Mae

» MEIE VETE KALU
Peled, külaline meie vetes
Heiki Jaanuska

» MEIE VETE KALU
Tõugjas. Leili Järv

» KOGEMUS
Talvisest unnapüügist
Harri Nurk

» KALAMEHE TEHNIKA
Kui kalamehel on plaanis osta mootorkelk
Hanno Kask

» LANDIKOOL
Devoni tagasitulek
Rauno Klemm

» KOGEMUS
Mustrilöömise tempel lantidele
Leo Kängsep
» Boilide valmistamine, II osa
Harri Nurk

» ARHIVAAR
Nostalgiline pilk MEPPSi pöörlevate maailma
Enn Treufeldt

» PERSOON
Priit Leito: kalasaade tuleb
Raimo Kummer

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Korduma kippuvad küsimused karbipüügil
Rene Martin

» SALMO ÕNGEKOOL
Talvine topsiõng Moskva lähistel
Normunds Grabovskis

» PAJAS JA PANNIL
Poelõhe... Poelõhe? Poelõhe!
Endrik Tõnsberg

» UDUSED VEED
Kolmas, uputuse aastatuhat?
Mart Vabar

» PÜÜGIPAIK
Haug ja linask Tõhela järvel
Enn Vaino

» ÜHISTEGEVUS
Kaldad puhtaks – 5
Harri Nurk

» TOIMUMISED
Toosikannul arutleti kalavarude teemal
Endrik Tõnsberg
» Keskkonnaministeerium annab teada
Herki Tuus
» Kalastusloengutest Eesti koolides
Endrik Tõnsberg
» Suur kalaturismiseminar Tamperes
Endrik Tõnsberg
» Kalandusseminar „Eesti kala 2009“
Endrik Tõnsberg

» EELINFO
EMV kirbutamises Otepää Valgjärvel 2010

» VÕISTLUSED
Valmar Schotteri mälestusvõistlus
Anne Schotter

» MAAILM
Malevasuved Kaug-Idas
Allan Vainola
» Kalastusreis Rootsi Lapimaale
Jarlo Dorbek, Raul Aron

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» SÕLMERISTSÕNA
Kaido Krass

 
MEIE VETE KALU
Peled, külaline meie vetes
Heiki Jaanuska
Peled (Coregonus peled Gmelin), eesti k peled, inglise k Northern (Siberian) whitefish, soome k peledsiika, saksa k Peledmärene, läti k pelede, leedu k pelede, poola k peluga, vene k peljadj, rootsi k peledsik, kuulub luukalade klassikalise süstemaatika alusel lõheliste seltsi lõhilaste sugukonda siialiste alamsugukonda.






Siia perekonna esindajad eelistavad jahedat veetemperatuuri ja küllastunud hapnikusisaldust ning toituda noorelt loomhõljumist, hiljem ka põhjaloomadest. Lõheliste hulka kuuluvad siiglased elutsevad pigem seisuvees, seega järvedes. Looduslikult leidub meie magevetes kaks siialiiki – siig (Coreagonus lavaretus maraenoides Poljakow) ja rääbis (C. albula). Kolmanda liigina toodi 1950. aastal Eesti veekogudesse peled, keda paljundati kunstlikult kalamajandites, asustati ligi kolmekümnesse järve ning püüti tagasi ligikaudu kümnest järvest. Tuntumaid peledijärvi oli Kuremaa järv Jõgevamaal ja kuni 1993. aastal aset leidnud ökokatastroofini ka Uljaste järv Ida-Virumaal. Peled oli aastaid meie karpkalamajandites nn teise saagi andjaks, tarvitades karpkala kõrval toiduks planktonit, millest suuremad karpkalad enam ei toitu.

Pilk peeglisse
Peled on üldkujult tüüpiline siiglane, sarnanedes meie peipsi siia jt siigade vormidega. Keha värvus on sarnaselt paljudele pelaagilistele kaladele hõbedane, soomuste ja soomustaskute serval asuvate pigmenditähnide tõttu keha selgmises osas avaldub seljal tume värvus. Kudemisperioodil on isastel üldiselt küljejoonest kõrgemal pulmarüü – helmeskate. Suuava on peledil otseseisune, ülalõug ulatub veidi üle alumise ning keha on sarnaselt Peipsi siiale suhteliselt kõrge, mõnikord viimasest kõrgemgi. Seljajoon tõuseb kukla tagant sageli kaunis järsu kaarega. Kõhuuimed paiknevad peaaegu seljauime alguse kohal. Uimed on värvuselt hallid kuni mustad ning sabavarrel asub siigadele tüüpiline rasvauim.

Kodukoht
Peled on üks vähestest siiglastest, kes elab nii jõgedes kui ka järvedes. Liigi areaal hõlmab Siberis Põhja-Jäämere valgalas peamiselt Obi vesikonna veekogusid. Geograafiliselt piirneb leviala läänes Mezeni jõega, idas ulatub aga Kolõma jõeni. Põhjas piirneb areaal Põhja-Jäämere riimvetega, lõunas on järvedes levikupiiriks 60? põhjalaiust ning jõgedes ulatub see mõnikord lõuna suunas 59 kraadi põhjalaiuseni (vt joonis lk 21).

Tänapäevaks on leviala seoses peledi introdutseerimisega küündinud juba Lääne-Euroopas Madalmaadeni, Aasias aga Mongooliani.

Arvud, mõõtmed ja sigimisökoloogia
Areaali piires kasvab peled olenevalt klimaatilistest oludest väga erinevalt. Siberi karmis kliimas (avaveeperiood lühem ja jääkatte püsimine võrreldes Euroopa vetega mitmed kuud pikem) on aeglasest kasvukiirusest tingitud kehamõõtmed ka väiksemad – siis on kalal pikkust kuni 40 cm ning mass 1 kg. Samas võib peled tiikides kasvada aastaga isegi 100 g raskuseks, ületades meie tingimustes karpkalade vastavad näitajad. Teadaolevalt on vanemad isendid kuni 14 aastat vanad. Kalamajanduslikult on olulised kuni 7-aastased kalad, sest vanemad isendid on püükides haruldased.

Peledi suurim pikkus on 40-55 cm ja kaal 2-2,5 kg, ent heades oludes kasvavad kalad kuni 6 kg raskuseks. Eestist Uljaste järvest 1991. aasta sügisel tabatud peledi isaskalad olid keskmiselt 40,7 cm pikkused ja kaalusid keskmiselt 636 g; emaskalad olid peaaegu sama pikkusega (keskmine 40,9 cm), kuid kaalult raskemad – 720 g. Eestis on suurim peled kaaluga 2,8 kg püütud Liinjärvest Võrumaal.

Peledi kudemisperiood vältab augustist jaanuarini ja sõltub vägagi piirkonna ilmastikust. Eestis on peled teadaolevalt kudenud detsembris. Koelmualaks sobib kruusapõhjaline või siis kõva liivapõhjaga 2-3 m sügavune vesi, mõnikord koetakse ka taimsele substraadile. Kudemistemperatuur on madal, vaid 1-2 C. Vastsed kooruvad kevadel aprillis-mais, olles kuni 9 mm pikad. Eestis saabub peledite suguküpsus 3-aastaselt.


Järgneb: Kalastaja 54