ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 53 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Easy2Hook – sõlmevabad õngekonksud Hollandist
Ralf Mae
» Honda – innovatsioon igal tasandil
Hanno Kask

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
BoBo Fishing – omanäoline ja asjalik
Hanno Kask

» KONKURSS
„Salmoga Kalale“ kestab

» MEIE VETE KALU
Vingerjas
Leili Järv

» KOGEMUS
Sügisesest latikapüügist
Suur-Emajõel
Ralf Mae
» Jõeforellipüügist võdikutega
Rauno Klemm

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Sügisesed strateegiad
Rene Martin

» KOGEMUS
Boilide valmistamine, I osa
Harri Nurk

» PERSOON
Sulev „Sulliwan“ Müürsepa kalaretked
Raimo Kummer

» ÄRITEKST
Salmo voblerid järgivedamiseks
Oleg Ljalkovski

» PAJAS JA PANNIL
Silmud purki!
Ralf Mae

» ÜHISTEGEVUS
Hooldati Võlingi kunstkoelmut
Kaido Krass

» TOIMUMISED
Tallinnas toimusid merepäevad
Endrik Tõnsberg
» EAA tuli kokku Sloveenias
Endrik Tõnsberg
» Õpetajate kala- ja merepäevad Viinistul
Endrik Tõnsberg
» Elektrimootor nüüd laiemalt lubatud
Endrik Tõnsberg

» VÕISTLUSED
Merehunt Cup 2009
Endrik Tõnsberg
» EMV sisevete allveepüügis 2009
Endrik Tõnsberg
» Uljaste Suvetriibu 2009
Allan Jaakus
» Kristiansund Cup allveepüügis
Andrei Andrejev
» EMV spinningupüügis 2009
» Võistlus „Pühajärve Spinning“
Endrik Tõnsberg
» Karbipüügivõistlus Vihula paisjärvel
Ralf Mae
» „Narva Lõhe 2009“ lõi rekordeid
Raimo Kummer
» Õngitsemisvõistlus „Heade Võtete Jõgi“
Ralf Mae
» Võistlused lühidalt
» Õngitsemismeister
selgitati Põlvas
Ralf Mae

» MAAILM
Algaja lendõngitsejana
Norra tundravetel
Heiki Kulu
» Mehhiko kaluritega merel
Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» KOELMURISTSÕNA
Kaido Krass

 
RENE MARTINI KARBIKOOL
Sügisesed strateegiad
Rene Martin
Selleks aastaks on suvine püügiperiood läbi saanud ja algamas on minule isiklikult väga huvitav sügisene karbipüügiaeg. Huvitav just selle poolest, et nüüd on karpkalu kätte saada juba mõnevõrra raskem ning edu saavutamiseks tuleb rohkem mõelda ja katsetada.





Olgu kohe öeldud, et alljärgnevast ei tasu otsida mingisugust absoluutset tõde ja õpetusi, mida tuleks kindla peale järgida. Minu soovitus on kaasa mõelda ja olla avatud – nii võib mõni hea idee ise teie juurde tulla. Hea kalamees on see, kes suudab katsetada ning mõelda välja uusi asju. Vahest ei pruugi üks ja teine katsetus nii hästi töötada, aga samas võite sattuda jälile millegi väga heale. Näiteks pole kahtlust, et söödad, mida me kasutame suvel, püüavad kala ka talvel – vahe on vaid selles, et osad söödad on külma vee tingimustes palju tulemuslikumad. Millised täpselt, see selgub ainult proovides. Tean omast käest, et alati on raske loobuda sellest, millega on varem kala saadud, kuid läbi uute katsetamiste on meil võimalik oma teadmisi täiendada ning kalu tundma õppida. Minu soovitus on – katsetage erinevaid asju!

Enne sügiseste strateegiate juurde asumist peame teadma, et karp on külmavereline loom. See tähendab seda, et sügisel ja talvel voolab tema soontes sama külm veri kui on ümbritsev veetemperatuur. Karbi keha ei tooda ise sooja. Külm veri tähendab aga aeglasemaid liigutusi ja ennekõike aeglasemat ainevahetust. Olgu öeldud, et karpkala talub ka väga madalat, kuni +0,1-kraadist veetemperatuuri, ent sobivaim talvitustemperatuur on talle siiski 1-4 plusskraadi vahel.

Toitumisreaktsioon esineb karpkalal veel +4 kraadi juures, tõsi, sellise temperatuuriga vees toitaineid ei omastata ja seedeensüüme ei toodeta – kogu toit lihtsalt läbib sooletoru. Ka hilissügisel ja talvel otsib karp soojemat vett ning sellisel päikesevaesel perioodil on veekogudes kõige soojem just veekogu sügavamates kohtades. Selle teadmisega peab kindlasti arvestama püügipaiga valikul. Eelis on neil, kes oma veekogu põhjareljeefi hästi tunnevad.

Püügipaiga valikul on meil tahes-tahtmata vaja teada ka antud järve siseinfot. Igasugune info nii kohalikelt kalameestelt või järveomanikult tuleks meelde jätta või üles märkida. Hilissügisene ja varatalvine periood on kindlasti see aeg, kus uute veekogude otsimine ja avastamine tuleks kevadesse edasi lükata. Sügisel tasub püüdmas käia vaid nendes veekogudes, mis on meile juba tuttavad. Loomulikult ei keela keegi uusi järvi avastada ka sügisel ja talvel, aga see võib avastajale maksma minna hulga kallist aega, enne kui mingi tulemuseni jõutakse.

Paljudel kalastajatel on kindlasti tekkinud küsimus, millist peibutussööta peaksime sügisel kasutama. Taimsetest söötadest on head kanepiseemned, graanuli-test aga peaksime valima vähem õliseid-rasvaseid. Õlised graanulid külmaga ei tööta – külmas vees õli hangub ning kõik lõhnad ja muud peibutajad ei pääse graanulist välja. Samuti on talvel õlised graanulid karbile raskesti seeditavad. Hea näide, mis rasva ja külma vee kooslust ilmekalt illustreerib, on lambalihast valmistatud shashlõkk. Igaüks, kes on seda söönud, teab, kui hea on seda soojast peast süüa, ja ilmselt teab ka seda, kuidas maha jahtunud ja külm ning kleepuv lambarasv ei taha hiljem kuidagi hammaste küljest ära kaduda ning kuidas see veel pikka aega suus püsib. Midagi sarnast võib tunda ka karp sügisel õliseid graanuleid süües. Kindlasti peab iga müüja teadma enda kaupluses müügil olevate graanulite õlisisaldust. Kui seda kuskil pakendil kirjas pole, ärge häbenege asja müüja käest uurida – tema peab seda teadma.





Laias laastus võib öelda, et vesi läheb külmaks siis, kui hakkavad tulema esimesed öökülmad. Kuna karbi ainevahetus muutub külmemas vees aeglasemaks, vajab ta sellevõrra ka vähem toitu. Seega ei tohiks me sellisel perioodil kasutada sööta suurtes kogustes ning peame katsuma hoida sööda veekogu põhja peal võimalikult kompaktselt. Kui kasutame peibutamisel söödarakette, peame olema raketi heitmisel äärmiselt täpsed. Sügisesel ja varatalvisel püügil teevad meie elu tunduvalt lihtsamaks vees sulavad PVA kotid, millega saame täpselt parajaid söödakoguseid viia täpselt soovitud kohale – just suure karbi nina alla. PVA kotte ostes tuleks jälgida vaid seda, et need sulaksid kindlasti ka madalatel veetemperatuuridel.


Järgneb: Kalastaja 53