ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 52 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Trofee – parim valik kalamehele, ja mitte ainult

» KALAKOTT
Ahven 1,3 kg! Raul Lõhmus

» MUREMEELI
Kehra paberivabrik reostas jõge
Ralf Mae

» KALAKOTT
Ilus hommik
Kaido Krass

» ÄRITEKST
Autoeksperdis nüüd saadaval ka paadivarustus
Hanno Kask

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Rääbis
Lea Tuvikene

» PÜÜGIVIIS
Dropshot-rakendus ja tema sõbrad-sugulased
Ralf Mae

» KOGEMUS
Polaroidprillid kalapüügil
Rauno Klemm
» Õngekonksude valmistamisest
Leo Kängsep

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Graanulid karbipüügil
Rene Martin

» PAJAS JA PANNIL
Lõhesupp vabas looduses
Kaido Krass

» PERSOON
Igor Rõtovi kalaretked
Raimo Kummer

» ÄRITEKST
Salmo võdikuridvad Elite Zander Light ja Diamond Jig Specialist
Valeri Sikirzhitski

» KOGEMUS
Kalapüük kajakist
Randel Kreitsberg

» ÄRITEKST
Pentax Marine 7x50 Hydro

» KONKURSS
„Salmoga Kalale“ kestab

» UDUSED VEED
Hulpmõtteid kalastuskalendrite laineil
Kaido Krass

» MUREMEELI
Kaldad puhtaks!
Harri Nurk
» Sindi paisu osas olukord endiselt muutusteta
Hans Soll

» TOIMUMISED
Harrastuskalastuse arengukava IV koosolek
Endrik Tõnsberg
» Kalateadlased rääkisid oma tegemistest
Endrik Tõnsberg

» VÕISTLUSED
Salaca Lasis 2009
Endrik Tõnsberg
» Järvamaa MV spinningupüügis
Kaido Krass
» EMV spinningupüügis – eelinfo
» Võistlused lühidalt
» EMV õngitsemises – eelinfo

» ÄRITEKST
Garmin GPS Map 620 – seade autosse ja paati
Ralf Mae
» Reisisihiks Rörvik, Geta, Ahvenamaa
Mikk Pang

» MAAILM
Kevadine kalaretk Svalemalasse
Aldo Ollik

» Varasuvistel Ungari kalavetel
Pekka Paavo Keskküla

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» KOELMURISTSÕNA
Kaido Krass

 
PERSOON
Igor Rõtovi kalaretked
Raimo Kummer
Eesti ainsa majanduslehe Äripäev peadirektor Igor Rõtov pageb kalavetele nii sageli kui saab. Kalastades naudib mees eelkõige seda, mida igapäevatöö talle ei võimalda ehk siis võimalikult vähe suhtlust ja võimalikult palju kalapüüki. Seetõttu armastab ta neid jõgesid, kus saab üksi olla. Paraku on harrastajate hulk aastatega meeletult kasvanud ning jõgesid, kus päeva jooksul inimest ei kohta, enam naljalt ei leia. See teeb Igori murelikuks.





Kalastaja kutsus aastaid Äripäeva nii peatoimetaja kui direktorina tüürinud majandusmehe Pakri saarte alla tuulehaugi püüdma ja uuris, kuidas majanduskriis mõjutab Eesti harrastuskalastust ja kalastusmeediat.

Igor, sa juhid Eesti peamist majanduslehte, mis sina arvad, kuidas majanduskriis Eesti kalastust mõjutab?
Ma arvan, et positiivselt. Äritegevus on paljudel inimestel soikunud või kulub sellele vähem aega ja seda aega kasutatakse kalastamiseks. Eks ta mõistlik ole.

Aga miinuspooled – röövpüük, püügikoormuse suurenemine?
Kui me räägime harrastuspüügist, siis ma ei usu, et majanduskriis kuigivõrd kalavarudele mõjub. Röövpüügi temaatikasse ei ole ma piisavalt süüvinud, aga kui kriisiaeg süveneb ja kala muutub kellelegi elatusallikaks, siis võib olla probleem. Ma siiski loodan, et nii kaugele kriis ei süvene.

Mõned inimesed ütlesid juba ammu, et varsti võib ainsaks elatusallikaks olla kevadel maha pandud kartul, teisel on selleks kartuliks nurgast leitud võrk…
Maailmahuku teooriaid on küll ja küll. Kui olukord läheb tõesti halvaks, siis kalapüügioskus aitab kõhu täis ja elu sees hoida. Miks ka mitte.

Kas süda tilkus verd ka, kui sa täna „juba“ kella nelja paiku töölt ära tulid? Äkki panevad uue rahandusministri ametisse või kärbivad midagi?
Tööd on viimasel ajal rohkem, aga aega saab sättida ja head kalalkäimise võimalust ei saa lasta niisama luhta minna.

Millal sa viimati kalale jõudsid?
Ma pean ütlema, et viimasel ajal käin üha sagedamini. Kui nädalavahetus jääb ilma kalalkäiguta, siis on midagi valesti.

Mis sind viimati takistas, oli see töö, pereelu, midagi muud?
Kõige hullem on ilm, eriti kui käid merel ja tuul tõuseb või kui talvel jääd ei ole. Muudest asjadest saab üle.

Kui kirglikuks kalameheks sa ise ennast pead?
Ma arvan, et arenguruumi veel on, aga mõned tuttavad ja töökaaslased peavad mind veidi veidrikuks.

Miks sa kalal käid?
Hea küsimus ja vastus on lihtne – mulle meeldib. Kui mõelda laiemalt, siis ma arvan, et kalapüük on üks paremaid väljalülitamisvõimalusi ja viimasel ajal olen hakanud hindama ka kalapüügiga kaasnevat füüsilist koormust. Ma teatud mõttes taotlen, et kalapüük oleks mulle füüsiliselt raske, see aitab vormi hoida.

Kas sa pead silmas päevaseid matku jõgede ääres nn dzhunglites?
Ma ei pelga miskit. Lainega merel olemine või talvel mööda Peipsi jääd müttamine on samuti paras füüsiline koormus, aga jah, käia forellijõgedel mõnikord 10-20 kilomeetrit ei ole probleem. Koormus ei ole kehvem kui jõusaalis.

Millal sa kalapüügi juurde jõudsid?
Ma jõudsin kalapüügi juurde 1997. aastal.

Sul on see nii täpselt meeles, miks?
Mul on tõesti väga täpselt meeles, ma olin siis juba üle kolmekümne. Lapsepõlves olin muidugi kala püüdnud ja pisik oli sees. Mul üks töökaaslane oli norralane ja ta kutsus mind suvel üritusele, kus muuhulgas käisime ka kala püüdmas. Sealt sain kõva elamuse. Tulin Eestisse tagasi ja mõtlesin, et kas Eestis ka kuskil kala saab. Käisin korra ja kaks ning aasta-aastalt on see süvenenud.

Norras said ikka kala ka?
Selles asi ongi. Oskamatu nagu ma siis olin, aga kala tuli meeletult ja igasugust. Eestis andis tükk aega analoogilist hetke oodata.

Mis sa kalaga teed? Viis koju ja sööd ära või lased lahti?
Saak ei oma mulle tähtsust. Päeva, kui ma kala ei saa, ei loe ma kindlasti ebaõnnestunuks. Kalalkäik on alati kordaläinud päev ja kui kala saab, siis see on täiendav boonus. Kui on hea kala, siis söön selle muidugi ära.

Mis on hea kala?
Ma arvan, et kõige parem on ahven, järgmine on forell. Siis tuleb tükk tühja maad ja siis kõik ülejäänud. Kõige vähem hindan maitselt haugi. Püüda on suurt haugi huvitav, aga kulinaarselt ei ole minu jaoks tegemist hinnatud kalaga.

Kas mõni kala jääb sinust püüdmata või söömata, näiteks emakala?
Emakala ma ei ole söönud, aga kui keegi pakuks, sööks küll. Mind ei köida võõrad kalad – miski ei tõmba mind kuskile ookeanile värvilisi kalu püüdma, sest see on minu jaoks võõras. Ma olen korra või paar püüdnud Norras turska ja see oli mulle liiga lihtne, kümne minutiga oli huvi kadunud. Minu jaoks on oluline, et kui püüad kala, mida oled harjunud püüdma, tekivad sul mingid oskused ja sa hakkad seda nautima. Mulle meeldivad need kalad, mida on raske kätte saada. Mida raskem, seda nauditavam.

Kas mõne kala püük on ära ka tüüdanud?
Ma ei ole selle tasemeni veel jõudnud. Ära hakkab tüütama siis, kui sa saad palju. Ma olen mõnikord saanud Peipsist palju ahvenat, aga seda juhtub nii harva, et nüüd otse ära tüütaks.

Millised püügivahendid sinu arsenali kuuluvad ja kas sellel on ka mingi põhjus?
Eeskätt olen püüdnud spinninguga, aga ma ei põlga ära ka muud. Mõelnud olen lendõnge peale, aga artikleid lugedes olen aru saanud, et kui sa lendõngega püüdma hakkad, siis tekib meeletu sõltuvus, mis paneb talveõhtutel putukaid meisterdama – ma ei tea, kas ma seda just tahaks.

Võrk?
Mõni aeg tagasi, kui sai võrguluba võtta, olen ma võrku pannud. Kala saab ja on huvitav, aga põhihasart tuleb ikka spinningust. Ma otsin rohkem pingutust, see on mulle tähtis. Võrk pakub seda liialt vähe.

Sina ei kuulu nende meest hulka, kes arvavad, et võrk peaks harrastajale keelatud olema?
Ei, kindlasti mitte. Kui võrgupüük on hästi reguleeritud, mehele meeldib ja püük toimub mõõdukates piirides, siis miks mitte.

Kus sa kõige meelsamini kalastad?
Ma otsin ka uusi kohti, aga mingid asjad on välja kujunenud. Peipsi on üsna kindla peale minek, eriti talvel tekitab kaifi. Jõgedest meeldivad mulle sellised, kus eriti keegi teine ei käi, aga selleks tuleb need enne läbi vantsida ja testida. Ja meriforelli püük teatud hetkedel – siis, kui ta sul otsas on, mida küll liiga sageli ei juhtu.

Väga paljud inimesed ei kannata talipüüki silmaotsaski. Kuidas sa talipüügi juurde jõudsid, miks sa seda naudid?
Talipüük on emotsionaalselt kõige nauditavam, sa oled seal kalaga väga lähedaselt koos. Ja siis tajumine: sa lased sikuti põhja ja võid sellega pool päeva niisama mütata, kui äkki mats käib. See on kirjeldamatu tunne!

Milline on olnud sinu kõige meeldejäävam kalapüügielamus?
Ma arvan, et see alles tuleb, seda elamust ma alles otsin. Unistus on saada kunagi landi otsa 8-kilone meriforell või suur lõhe. 1,5 kilone ahven oleks ka huvitav.

Mis see pragune rekord on?
Haug on mul 6,5, lõhe 3,6 ja ahven 1,2 kg. Lõhe sain spinninguga ühest Põhja-Norra jõest.

Kas mõni äraminek on ka meeles?
Ühtegi väga suure kala äraminekut ei ole. Kõige paremini jäävad meelde meriforelli äraminekud, sest sa oled terve päeva püüdnud, siis tuleb üks otsa ja läheb ära ning pärast seda enam ühtegi kala ei tule.


Järgneb: Kalastaja 52