ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 52 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Trofee – parim valik kalamehele, ja mitte ainult

» KALAKOTT
Ahven 1,3 kg! Raul Lõhmus

» MUREMEELI
Kehra paberivabrik reostas jõge
Ralf Mae

» KALAKOTT
Ilus hommik
Kaido Krass

» ÄRITEKST
Autoeksperdis nüüd saadaval ka paadivarustus
Hanno Kask

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Rääbis
Lea Tuvikene

» PÜÜGIVIIS
Dropshot-rakendus ja tema sõbrad-sugulased
Ralf Mae

» KOGEMUS
Polaroidprillid kalapüügil
Rauno Klemm
» Õngekonksude valmistamisest
Leo Kängsep

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Graanulid karbipüügil
Rene Martin

» PAJAS JA PANNIL
Lõhesupp vabas looduses
Kaido Krass

» PERSOON
Igor Rõtovi kalaretked
Raimo Kummer

» ÄRITEKST
Salmo võdikuridvad Elite Zander Light ja Diamond Jig Specialist
Valeri Sikirzhitski

» KOGEMUS
Kalapüük kajakist
Randel Kreitsberg

» ÄRITEKST
Pentax Marine 7x50 Hydro

» KONKURSS
„Salmoga Kalale“ kestab

» UDUSED VEED
Hulpmõtteid kalastuskalendrite laineil
Kaido Krass

» MUREMEELI
Kaldad puhtaks!
Harri Nurk
» Sindi paisu osas olukord endiselt muutusteta
Hans Soll

» TOIMUMISED
Harrastuskalastuse arengukava IV koosolek
Endrik Tõnsberg
» Kalateadlased rääkisid oma tegemistest
Endrik Tõnsberg

» VÕISTLUSED
Salaca Lasis 2009
Endrik Tõnsberg
» Järvamaa MV spinningupüügis
Kaido Krass
» EMV spinningupüügis – eelinfo
» Võistlused lühidalt
» EMV õngitsemises – eelinfo

» ÄRITEKST
Garmin GPS Map 620 – seade autosse ja paati
Ralf Mae
» Reisisihiks Rörvik, Geta, Ahvenamaa
Mikk Pang

» MAAILM
Kevadine kalaretk Svalemalasse
Aldo Ollik

» Varasuvistel Ungari kalavetel
Pekka Paavo Keskküla

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» KOELMURISTSÕNA
Kaido Krass

 
RENE MARTINI KARBIKOOL
Graanulid karbipüügil
Rene Martin
Pea kõik õngitsejad on kasutanud kalade peibutamiseks söödapalle ning proovinud neid heita püügiplatsile piinliku täpsusega. Ent nagu me kõik oma kogemustest teame, ei taha söödapallid sugugi alati sattuda sinna, kuhu vaja. Lisaks on söödapallide puhul tihti probleemiks ka see, et rasked ja ümmargused pallid võivad meie teadmata täielikult põhjamutta mattuda. Siin tulevad meile appi viimastel aastatel suurt populaarsust kogunud graanulid ja söödaraketid. Olenemata sellest, kui pehme on põhi, ei vaju kerged graanulid kunagi mutta ning jätavad meie söödaplatsile hea lõhnavaiba.





Oma populaarsuse kalameeste seas on graanulid saavutanud muuhulgas tänu sellele, et neid on väga lihtne kasutada ning et nad meeldivad pea kõikidele kaladele. Tänaseks on kalapüügiks mõeldud graanulite valik kasvanud üsna suureks. Järgnevalt vaatamegi, milliseid graanuleid valida ja kuidas oleks neid kõige parem kasutada.

Graanulite võidukäigu algusaegadesse tagasi minnes hakati neid algselt valmistama kalakasvatustele. Graanulitesse oli väga lihtne lisada vitamiine, mineraale ja teisi toitvaid aineid, mis võimaldasid kaladel kiirelt kasvada. Kalad said graanulitest kiirelt kõhu täis ja toidust läks kaduma väga vähe. Siin peitub aga konks: graanulid, mis on valmistatud kalakasvatustele, ei sobi paraku kalapüügiks. Erinevus on selles, et ühed on mõeldud kalade toitmiseks ja kiireks nuumamiseks, teised aga kalade peibutamiseks. Ja meie, kalamehed, ei käi ju kalu toitmas, vaid neid püüdmas. Juhul, kui me kasutame peibutamiseks kalakasvatustele mõeldud graanuleid, söövad kalad väga kiiresti isu täis. Meie võime küll veekogu äärest lahkuda hea tundega ja teadmisega, et kõigil kaladel on kõhud ilusasti täis, aga üsna suure tõenäosusega me sel retkel kala ei saa.

Kalapüüki silmas pidades tekib meil graanulite kohta palju küsimusi. Millistes kogustes me peaksime neid kasutama? Millises suuruses peaksid need olema? Kas me peaksime kasutama kõrge õlisisaldusega graanuleid? Kas graanulid peaksid sisaldama ka peibutusainet betaiini või mitte? Küsimuste rida on lõpmatu. Üritame mõnedele neist järgnevas loos vastata.

Kaladele mõeldud graanulid võib jagada kahte kategooriasse: kokku surutud ja läbi ava pressitud. Pressitud graanulid on tavaliselt pikemad ja peenemad ning on kiirema lagunemisega kui läbi ava surutud graanulid. Kokkusurutud ja pikema lagunemisajaga on hiidlesta- (inglise k marine halibut), lõhe- (inglise k salmon) ja kreveti- (inglise k shrimp) graanulid. Teised pressitud graanulid (nagu näiteks forelli-, sääsevastse- ja karpkalagraanulid) sisaldavad endas vähem õlisid ja on kiire lagunemisega. Populaarsemad kalade peibutamiseks ja püügiks mõeldud graanulid on forelli-, lõhe-, hiidlesta-, sääsevastse-, kreveti ja karpkalagraanulid. Kiire lagunemisega forelligraanuleid on saadaval eri-nevate koostisainetega ning õlisisaldustega; nende valmistamise juures on jälgitud, et need oleksid kaladele tervislikud ja soodustaks kasvu. Standardsed forelligraanulid on üldjuhul ka ühed odavamad. Nendest natuke kallimad on karpkalagraanulid. Hinnataseme ülemises otsas on hiidlesta-, lõhe- ja krevetigraanulid, mis on ka ühed õlisemad üldse. Paljudesse graanulitesse on lisatud betaiini, millel on kaladele söögiisu tekitav toime ning mis on alati heaks lisandiks.

Kui me võrdleme graanulite hindu, peame jällegi meeles pidama seda, et me kasutame graanuleid üksnes peibutamiseks, mitte aga kalade toitmiseks. Siinkohal tasub parafraseerida ühe vana koka-kala-naise ütlust, et me saame alati vajadusel sööta juurde panna, aga mitte kunagi ära võtta. Karpkala tunneb lõhna ülimalt hästi ja õlid on need osakesed, mis vees lõhnu edasi kannavad. Mina soovitan alati kasutada kõrgkvaliteetseid, ainult kalade peibutamiseks mõeldud graanuleid, sest nende koostisosad on kaladele kõige atraktiivsemad. Minu arvates pole suurt vahet, milline see lõhn täpselt on, sest kaladele meeldivad need kõik. Oluline on leida just teie enda jaoks see õige graanul või graanulite segu, mis töötab kõige paremini teie järve kalade peal. Karpkala on väga uudishimulik kala ning on väga hea teda vahel millegi täiesti uuega üllatada.

Aastate vältel on hiidlestagraanulid olnud üks müüdumaid tooteid, viimasel ajal on nende läbimüük aga langenud. Selleks on kolm põhjust. Esiteks on kalamehed õppinud erinevaid graanuleid mitmekülgsemalt kasutama. Teiseks on paljud kala-mehed läinud oma ostuga alt ja seeläbi nendes graanulites pettunud, kui neile on müüdud ebakvaliteetseid ning vähese õlisisaldusega hiidlestagraanuleid. Kolmandaks on turg üle ujutatud odavatest hiidlestagraanulitest. Võin kinnitada, et kilogrammine kott, mis maksab 30 krooni, ei ole mingil juhul hiidlestagraanul – need tooted võivad vahest isegi sarnased välja näha ja ka sarnaselt lõhnata, kuid nende koostisosad ei kannata mitte mingisugust kriitikat. (Sama kehtib ju põhimõtteliselt ka peeneteraliste söötade kohta – mida head saab endas sisaldada peibutussööt, mis maksab kaupluses 30 krooni? Sellises söödas saab olla ainult liiv, riivsai ja paar tera lõhnaainet.) Tunduvalt tulemusrikkam (ja lõppkokkuvõttes ka odavam) on kasutada oskuslikult natuke kallimaid, aga seevastu kvaliteetsemaid söötasid, mida kulub kordasid vähem; samal ajal on püügitulemused aga kordades paremad.


Järgneb: Kalastaja 52