ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 52 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Trofee – parim valik kalamehele, ja mitte ainult

» KALAKOTT
Ahven 1,3 kg! Raul Lõhmus

» MUREMEELI
Kehra paberivabrik reostas jõge
Ralf Mae

» KALAKOTT
Ilus hommik
Kaido Krass

» ÄRITEKST
Autoeksperdis nüüd saadaval ka paadivarustus
Hanno Kask

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Rääbis
Lea Tuvikene

» PÜÜGIVIIS
Dropshot-rakendus ja tema sõbrad-sugulased
Ralf Mae

» KOGEMUS
Polaroidprillid kalapüügil
Rauno Klemm
» Õngekonksude valmistamisest
Leo Kängsep

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Graanulid karbipüügil
Rene Martin

» PAJAS JA PANNIL
Lõhesupp vabas looduses
Kaido Krass

» PERSOON
Igor Rõtovi kalaretked
Raimo Kummer

» ÄRITEKST
Salmo võdikuridvad Elite Zander Light ja Diamond Jig Specialist
Valeri Sikirzhitski

» KOGEMUS
Kalapüük kajakist
Randel Kreitsberg

» ÄRITEKST
Pentax Marine 7x50 Hydro

» KONKURSS
„Salmoga Kalale“ kestab

» UDUSED VEED
Hulpmõtteid kalastuskalendrite laineil
Kaido Krass

» MUREMEELI
Kaldad puhtaks!
Harri Nurk
» Sindi paisu osas olukord endiselt muutusteta
Hans Soll

» TOIMUMISED
Harrastuskalastuse arengukava IV koosolek
Endrik Tõnsberg
» Kalateadlased rääkisid oma tegemistest
Endrik Tõnsberg

» VÕISTLUSED
Salaca Lasis 2009
Endrik Tõnsberg
» Järvamaa MV spinningupüügis
Kaido Krass
» EMV spinningupüügis – eelinfo
» Võistlused lühidalt
» EMV õngitsemises – eelinfo

» ÄRITEKST
Garmin GPS Map 620 – seade autosse ja paati
Ralf Mae
» Reisisihiks Rörvik, Geta, Ahvenamaa
Mikk Pang

» MAAILM
Kevadine kalaretk Svalemalasse
Aldo Ollik

» Varasuvistel Ungari kalavetel
Pekka Paavo Keskküla

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» KOELMURISTSÕNA
Kaido Krass

 
MEIE VETE PÜÜGIKALU
Rääbis
Lea Tuvikene
Selle räimesarnase kala sabavarrel on väike rasvauim, mis näitab, et kala kuulub lõheliste seltsi. Ladina k Coregonus albula (L.), rahvapäraselt kutsutakse ka rääbuseks. Inglise k vendace, ka European cisco; prantsuse k Corégone blanc, ka La petite mar?ne; soome k muikku; rootsi k siklöja; saksa k Kleine Maräne, vene krjapushka.





Eestis leidub rääbist vaid neljas järves – Saadjärves, Võrtsjärves, Peipsis ja Ülemiste järves ning vahel harva võib teda sattuda ka Emajõkke. Rääbist võib leida ka riimvetes, näiteks Soome lahe idaosas, kust ta siirdub kudema Neeva jõkke. Mujal maailmas on rääbis levinud Läänemere, Valge- ja Barentsi mere vesikondade järvedes, samuti mõnedes Volga ülemjooksu järvedes ja Briti saartel.

Saleda värtnakujulise kehaga rääbise küljed ja kõht on hõbedased, seljapool aga sinirohekas või hallikas. Ülaseisune hambutu suu näitab, et rääbis toitub planktonist. Ta eelistab suuremaid zooplanktereid, kuid ei põlga ära ka putukaid ja väikseid kalamaime, sügisel ka pisivetikaid.

Rääbis hakkab kudema, kui veetemperatuur langeb alla 3°C ja kudemine kestab keskmiselt 23 päeva ajavahemikus novembri keskpaigast detsembri lõpuni. Mari koetakse kõvale liivasele-kruusasele-kivisele põhjale. Marjaterade arv on isendi kohta 2000-12 000 ja marjatera läbimõõt 1,3-1,5 mm. Marja haudumiseks kulub 5-6 kuud ja see õnnestub hästi, kui järv on püsiva jääkatte all. Vastsed kooruvad aprilli keskpaiku ja elavad umbes kümme esimest päeva rebukoti varude arvel, siis hakkavad järvest toitu otsima. Kuni suguküpsuse saavutamiseni, mis võtab aega 2-3 aastat, kasvab rääbis kiiresti. Peipsi järves on aastased kalad juba 11-12 cm pikad ja kaaluvad 8-12 g, nelja-aastased rääbised on 15-16 cm pikad ja kaaluvad 30-40 g. Saadjärve rääbised kasvavad kiiremini: nelja-aastaselt on nad juba 21 cm pikad ja 60 g rasked. Soome järvedes on rääbised aga veelgi kiirema kasvuga ja suuremad: näiteks Pyhäjärvis on juba aastased kalad kuni 16 cm pikad. Soomes on rääbis üks olulisemaid siseveekogude töönduskalu – aastas püütakse seal 4000-9000 tonni rääbist, mis moodustab umbes poole järvede kalasaagist. Rääbise vanus on harva üle kuue aasta.

Rääbise peamiseks vaenlaseks on koha, vähemal määral haug ja ahven; tähtsamateks toidukonkurentideks on tint ja väike ahven. Kudemisajal võib kiisk ära süüa suurtes kogustes rääbisemarja.

Rääbisesaakidest
Paljud mäletavad veel, kuidas Peipsi äärest tuldi tagasi ämbritäite rääbistega, mida siis kodus suitsutatud sai – milline suurepärane maius see oli! Peipsi järve paremad rääbiseaastad on jäänud 1970.-ndaisse ja 1980.-ndaisse aastaisse, 21. sajand algas siin aga koguni rääbisevarude sedavõrd drastilise vähenemisega, et töönduslik püük tuli üldse keelata. Ja nii tänaseni.

Parematel aegadel (1970. ja 1980. aastatel) püüti Peipsist ametliku statistika põhjal 1000-3000 tonni rääbist aastas, 1987. aastal isegi 3271 tonni (kolmandik kogu aastasest kalasaagist). Aastail 1991-1994 ei saadud järvest üldse rääbist, seejärel varud taastusid uuesti, kuid mitte enam endisel määral. 1998. aastal püüti 167 tonni rääbist, 1999. aastal ainult 47,5 tonni ja alates 2001. aastast on see arv see null. Nii hinnataksegi Peipsi kalanduse arengukavas 2005-2009 rääbise osa nii töönduslikul kui harrastuskalapüügil viimastel aastatel tähtsusetuks.

1999. aastal toimus Peipsi ääres Kodaveres esimene ja seni viimane rääbiselaat. Ega seal laadal rääbist just palju saada polnud. Pala vallavanem lohutas tollal nii end kui korraldajaid sellega, et laada nimi oli rääbisepidu – pidu rääbise auks: „Kui siin peol ka üks rääbis on, ei ole nimi vale.“ Kes võis siis arvata, et rääbisesaak aastateks alla läheb! Värske „Kalavarude uuring ja haldamise soovitused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves“ (2008) näitab siiski, et rääbisekarja olukord on tänu 2005. aasta edukale põlvkonnale veidi paranenud. Kui viis aastat tagasi püüti katsetraalimistel üksikuid rääbiseid, siis viimase nelja aasta püükidel on neid traali-võrku jäänud kuni paarsada tükki. 2007. aastal saadi katsepüügil koguni 28,4 cm pikkune ja 189 g raskune kala. Varu taastumine sõltub klimaatilistest tingimustest, ent väga kõrge arvukuse taastumine järves pole tõenäoline. Uuringu teostanud teadlaste Väino Vaino ja Teet Krause hinnangul võib Peipsi rääbisevaru paremal juhul taastuda 1990. aastate keskpaiga tasemel, umbes 200-tonnise ametliku väljapüügini aastas.

Ka Saadjärve rääbisesaagid on viimastel aastatel olnud väikesed (2005. aastal 28 kg, 2006 – 0 kg, 2007 – 640 kg ja 2008 – 38 kg), kuid selle põhjuseks võib ilmselt pidada ebaõnnestunud püügiregulatsiooni, mida just käesolevast aastast on muudetud.

Võrtsjärvel moodustas rääbis rohkem kui pool sajandit tagasi mõnel aastal poole päevasest peenkala püügist. Aastapüügid olid 0,5-5 tonni; suurim registreeritud aastane püük oli 1953. aastal – 17,8 tonni. 1950. aastate lõpust hakkasid rääbisesaagid kiirelt kahanema ja tänapäeval satub teda Võrtsjärve kaluri võrku väga harva.

Ülemiste järves, kus nii töönduslik kui harrastuskalapüük on keelatud, käib rääbise käsi päris hästi. Et järve üldist seisundit parandada, on Ülemiste järvest alates 2003. aastast biomanipulatsiooni käigus massiliselt peenkala, sealhulgas rääbist, välja püütud. Näiteks 2008. aastal oli rohkem kui 18 tonni peenkala hulgas rääbist 614 kg. Üllatav on, et vaatamata mitu aastat järjest toimunud masspüügile on rääbise arvukus Ülemiste järves isegi kasvanud.

Järgneb: Kalastaja 52