ajakiri tellimine kontakt
alt="Reklaam" name="Reklaam" width="468" height="60" border="0" id="reklaam">
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 51 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT 2,03!
Rene Sauemägi

» ÄRITEKST
Savageari ja Okuma kevaduudised

» KONKURSS
„Salmoga Kalale“ alustab

» KALAKOTT

» KOERASABA
„Meriforelli raamatut“ esitleti Pärnus

» KALAKOTT
Suure kõhuga koha Võrtsjärvest
Ain Järvalt

» ÄRITEKST
Olympuse binoklid
Ralf Mae

» FORTUUNA
Tellijate vahel auhinnad loositud

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Koha
Leili Järv

» VETEVALD
Pärnu lahest püüti pullukala
Heli Shpilev

» SALMO ÕNGEKOOL
Kevadine heiteõng
N. Grabovskis

» KOGEMUS
Kalastusvarustuse ostmine internetist
Rauno Klemm

» RENE MARTINI KARBIKOOL
Taimsed söödad karbipüügil
Rene Martin

» PERSOON
Marja-Liis Ilus naudib kalapüüki
Raimo Kummer

» ARHIVAAR
Meelis Küti väike rullikogu
Ralf Mae

» LENDÕNG
Putukasidujast loomade salakaubitsejaks?
Randel Kreitsberg

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Angerjapüük väikemõrraga
Anneli Einman

» VÕISTLUSED
EMV kirbutamises Otepää Valgjärvel
Randel Kreitsberg
» Kuldkala 2009
Ralf Mae
» Maardu Ahven 2009
Endrik Tõnsberg
» Uljaste Triibu 2009
Voore Triibu 2009
Allan Jaakus
» Võistlused lühidalt

» MUREMEELI
Rahvaalgatusega Sindi paisu kallale!
Hans Soll

» Veekogude kaldad prügimägedeks?
Pääro Metsand

» KALATEADUS
Kohalik kalandus ja kalandusteadus Euroopa perspektiivis: Pärnu lahe näide
Henn Ojaveer

» KORD ON KORD ON KORD
Saadjärvel tabati Läti kalavaras
Ralf Mae
» Ettepanekuid kalapüügieeskirja täiendamiseks
Urmas Margus

» IN MEMORIAM
Valmar Schotter

» PAJATUS
Unnapüügist Vagulal ja Tamulal
Arved Kiisk

» ÄRITEKST
Sebile – nüüd ka Eestis!

» Spinningukomplekt
Suur-Emajõele
Ralf Mae

» Calyber – kvaliteetsari taskukohase hinnaga

» MAAILM
Mõnda kalapüügist Pärsia lahel
Sergei Põlme

» „Seenelkäik“ Punasesse merre
Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» KOELMURISTSÕNA
Kaido Krass

 
RENE MARTINI KARBIKOOL
Taimsed söödad karbipüügil
Rene Martin
Karp on tark kala, seega püüab ta eelnevaid halbu mälestusi omades teatud söötadest hoiduda. Kui aga meie sööt sisaldab palju erineva suuruse ja värviga seemneid, on karbil väga raske ära arvata, millise otsas neist konks on. Väiksemad seemned hoiavad kala püügipaigal edukalt tegevuses ning suuremad osa-kesed pakuvad toitu. Mina olen alati lisaks seemnetele kasutanud ka erinevaid peibutussöötade ja graanulite segusid.

Taimsete söötade kasutamisel on väga tähtis seemnete õige ettevalmistamine. Ka erinevad pähklid, herned, oad jms on tegelikult nagu tavalised seemned – nad kuivavad ära ning jäävad ootama aega, millal uuesti idanema ja kasvama hakata. Selleks, et me võiksime kõiki neid erinevaid pähkleid, herneid, ube, seemneid jne sööda sees kasutada, peame esmalt välistama selle, et need kala kõhus (või ka veekogu põhjal) kasvama või paisuma ei hakkaks. Igasuguste selliste protsesside peatamiseks kasutatakse keetmist. Leotamine ja keetmine on vajalikud selleks, et sööt oleks kalale lihtsamini seeditav.

Nagu öeldud, enne keetmist seemneid enamasti leotatakse. Üldreegel on lihtne – mida suurema seemnega on meil tegu, seda pikemat aega me peame seda leotama ja hiljem ka keetma. Osad seemned vajavad minimaalselt 12-tunnilist leotamist, ent alati saab kindel olla siis, kui leotame 24 tundi. Pärast pikemat leotamist on ka keetmise aeg mõnevõrra lühem. Tark on meeles pidada, et alati, kui me hakkame kalasöötadega mässama, on selleks hea kasutada samast veekogust võetud vett, kust me püüdma hakkame. Kuna see pole aga iga kord võimalik, olen näiteks mina kasutanud väga tihti tavalist allikavett. Oluline on, et vett ei võetaks kuskilt torustikust, kus see võib olla seisnud või on mingit muud moodi saastunud ja lõhnab kala jaoks ebaloomulikult.

Leotamisel tuleb jälgida, et seemnetel oleks piisava varuga vett. Kuna nii mõnigi seeme imab leotamisel endasse väga palju vedelikku, tuleb aegajalt leotatavaid seemneid kontrollida ning vajadusel vett lisada. Samuti tuleb arvestada sellega, et osad seemned võivad leotamisel paisuda oma kuivanud olekust palju suuremaks. Kui seemneid piisavalt ei leotata, siis keemisel nad ka valmis ei saa ja niisugusel kujul me neid püügil kasutada ei tohiks.

Kui keetmise ja leotamise omavaheline suhe juhtub mingil põhjusel meelest minema, siis lihtne rusikareegel on järgmine – leota 24 tundi ja keeda tasasel tulel 30 minutit. Väiksemaid seemneid (näiteks kanepiseemneid) võib keeta ka lühemat aega (ca 20 minutit), ent pigem keedetagu natuke rohkem kui vähem. Väga kõvade söötade (näiteks kuivatatud suur mais ja lõikheina mugulad) puhul on keetmist vajalik jätkata siiski kogu ettenähtud aja.

Vaatame nüüd lähemalt tuntumaid taimseid söötasid, millega maailmas karp-kala peibutatakse ja püütakse.

Mais
Võib öelda, et mais on ka meie vetes üks enimkasutatavatest taimsetest söötadest, mis on levinud nii linaski-, latika- kui ka karbipüügil. Laialdast kasutamist leiab mais tõenäoliselt ka seetõttu, et on väga odav ja saadaval pea igas kaupluses. Oluline põhjus on aga ka see, et karbile mais lihtsalt meeldib. Maisi on lihtne kasutada, oma värvuse poolest paistab see vees hästi välja ning loomulikult on kaladele väga atraktiivne. Ka minu söödad ja söödasegud sisaldavad peaaegu alati maisi; kasutan tihti magusat konservmaisi. Kui mul on aga rohkem aega, siis eelistan võimalusel kuivatatud maisist sööda ise valmis keeta – nii saan ma ise otsustada, kui pehmeks ma maisi keedan. Keetmise käigus jätan alati mõned maisiterad pisut tooreks, et neid oleks hiljem hea juuse külge panna. Samuti seisavad kõvemad terad vees kauem ilusad.

Seahernes
Seahernes (ingl k maple peas) on väga hea sööt, mis tänasel päeval on paljude kalastajate nö salajases nimekirjas. Seahernes on üsna tihe ja raske, mistõttu on seda hea ka ragulkaga püügiplatsile lennutada ning mis vajub kiiresti põhja. Parim aeg seaherneid kasutada on paar päeva pärast nende valmistamist, kui herneterad hakkavad eritama tugevamalt lõhnavat piimjat vedelikku. Mõned kalamehed kasutavad seaherneste leotamisel ka erinevaid lõhnu, kuid üldiselt meeldivad need karpkaladele kõige enam loomulikult, ilma täiendava lõhnastamiseta.

Kikerhernes
Kikerhernes (ingl k chickpea) on kuni 10 mm läbimõõduga kõrge proteiinisisaldusega ning juba 7500 aastat vana kultuur, mis oma kujult meenutab pisut küpsetatud kana – ilmselt sellest ka ingliskeelne nimetus. Kikerhernest kasutatakse lihtsalt keedetuna kui ka keetmise käigus kergelt värvituna. Kaalult on terad üsna rasked, seega on ka kikerhernest hea ragulkaga püügipaigale tulistada. Kikerherne kohta saab lisalugemist otsida internetist.

Lehmahernes
Lehmahernes (ingl k black-eyed beans) on kultuur, mida meil kalapüügil praktiliselt ei kasutata, ent mis mujal maailmas on üsna tuntud. Lehmaherned on väga hea imavusega ning seega hästi värvitavad ja lõhnastatavad. Legendaarne karbikütt Rod Hutchinson keetis neid tomatisupis, mis muutis terad ilusaks roosaks. Rod kirjutab oma raamatus „The Carp Strikes Back“: „Lehmahernes on sööt, mis paikneb minu nimekirjas kohe pärast maisi; tõenäoliselt on see kõige edukam sööt terves riigis. Isiklikult hindan seda isegi rohkem kui maisi, sest see sööt on toonud mulle kala kõikvõimalikest veekogudest.“


Järgneb: Kalastaja 51