Ajakiri Kalastaja

03.2008 hommikul leidsid piirivalvurid Matsalu lahest Kiideva rannaveest 54-aastase mehe surnukeha. Uppunu oli vana merekaru, reisilaeva Galaxy kapten Kalle Juurik, kes oli eelmisel õhtul läinud kummipükstega sumbates merest võrku välja võtma. Kriminaalasja ei algatatud, sest vägivalla tundemärke ei olnud.

Kas Kalle Juurik oli järjekordne kalamees, kelle surma põhjuseid võib otsida kummipükstest? Seda paistavad arvavat nii ajakirjandus kui kohalikud elanikud. Levinud arusaama järgi võib õnnetus juhtuda siis, kui vees olles kukutakse ja kummipükste jalaosasse jääb õhk, mis jalad veepinnale tõstab ja neid uuesti põhja suruda ei lase. Vetelpäästjad ütlevad, et uppuda võib ka pesukaussi, kuid kas tõesti peitub põhjus kahlamispükstes? Põhjust karta tegelikult on, sest sarnaseid õnnetusi juhtub igal aastal. Näiteks kandsid loo autorid veel mõnda aega tagasi kahlama minnes vesti või kotirihma küljes kergesti kättesaadavat pussnuga, et ohu korral pükstesse augud lõigata. Kas noast reaalses ohusituatsioonis ja esimeses paanikas kas kasu on, jäi õnneks järgi proovimata. Kas kahlamispükste kasutamine võib siis tõesti olla eluohtlik? Küsimus vaevab ilmselt teisigi kalastajaid, kes päevast päeva kahlamas käivad.

Kalastaja otsustas selle omal nahal järgi proovida. Katse viisime läbi loomulikult basseinis ja vilunud vetelpäästja silme all. Tänapäeval on saada väga erinevaid kahlamispükse ja seetõttu võtsime kaasa nii hingavast materjalist waderid, kummi- kui ka neopreenpüksid.

Neopreenpüksid
Julge hundi rind on rasvane või haavleid täis! Esimesena võttis julguse kokku Hanno, kes viimaste basseinikülastajate imestunud pilkude saates neopreenpükstega basseini ronis ja ennast kõhuli heitis. Esimene hirm kadus üsna ruttu, sest ohtu ei paistnud kuskilt. Õhku täis jalaosad kerkisid küll kohe vee peale, kuid jalgade põhja lükkamine ei olnud sugugi raske. Järgmiseks sama katse selili ja taas polnud jalgade põhjasaamine raske. Neopreenpüksid tõstavad keha vee peale, kuid ei takista ka ujumist, juhul kui vettekukkumine toimub sügavamal ja põhja kättesaamiseks tuleb kaldale ligemale tulla. Üks tähelepanek siiski on – selili olles on olukord tunduvalt mugavam, sest nina jääb vee peale.

Seega on mõistlik ennast ootamatult veest leides alati selili keerata, siis jääb aega järgmisi samme planeerida. Kordasime katset ka päästevestiga ja olulisi muudatusi ei olnud. Küll aga tasub päästevesti kasutada kohtades, kus on oht libastudes pea ära lüüa või inimestel, kes ujuda ei oska või sootuks vett kardavad. Vest keerab nina jõuga taeva poole ja hoiab pead igal juhul vee peal.

Järgneb: Kalastaja 50