ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 50 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» VARIA
Uudiseid meilt ja mujalt

» KATSE
Eluohtlikud kahlamispüksid?
Raimo Kummer, Hanno Kask

» ÄRITEKST
Olympus µ1050SW. Ralf Mae

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Rahvuskala räim
Heli Shpilev

» KOGEMUS
Riietumine aktiivsel talvisel püügil. Rauno Klemm
» Ahvenapüügist kirptirguga
Ralf Mae

» Varbad sooja! Valmar Schotter
» KALAMEHE ABC
Talvine veeohutus ehk jääohutus. Eimar Täht

» PERSOON
Lauri Nebeli Kalajalamaja
Raimo Kummer

» PAJATUS
Kalamees vs hiigelkala. Kaido Krass

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Jääalune võrgupüük. Anneli Einman

» ÄRITEKST
Norfin – ükskõik millise ilmaga!
Normunds Grabovskis

» RENE MARTINI KARBIKOOL
See müstiline karpkala...
Rene Martin

» TOIMUMISED
Ojakol räägiti väikejõgede majandamisest
Endrik Tõnsberg
» Harrastuskalastuse arengukava töörühma III ümarlaud
Endrik Tõnsberg
» EKSL ja LKSL kohtusid Salacgrivas
Endrik Tõnsberg
» Lõhe kaitsmine on Puhta Läänemere Ühenduse üks prioriteete
Endrik Tõnsberg
» Pärnus arutleti kalavarude teemal
Endrik Tõnsberg
» EKSL on nüüd IGFA liige
Endrik Tõnsberg

» VÕISTLUSED
EMV õngitsemises 2008
Endrik Tõnsberg
» Narva Lõhe 2008
Külli Haav
» Võistlustest lühidalt. EÕL võistluskalender 2009

» EELINFO
EMV kirbutamises 2009 Otepää Valgjärvel

» ÜHISTEGEVUS
Vodja jõe projekt jõudis lõpule
Kaido Krass

» MAAILM
IV maailma karikavõistlused Austraalias
Viljar Meister
» Vähipüük Orkney saarestikus
Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Kaido Krass

» ÕPPIMISERISTSÕNA
Kaido Krass

» ÄRITEKST
Scierra kalastusvarustusel nüüd enneolematud hinnad!

» SISUKOOND 41-50

 
KATSE
Eluohtlikud kahlamispüksid?
Raimo Kummer, Hanno Kask
03.2008 hommikul leidsid piirivalvurid Matsalu lahest Kiideva rannaveest 54-aastase mehe surnukeha. Uppunu oli vana merekaru, reisilaeva Galaxy kapten Kalle Juurik, kes oli eelmisel õhtul läinud kummipükstega sumbates merest võrku välja võtma. Kriminaalasja ei algatatud, sest vägivalla tundemärke ei olnud.

Kas Kalle Juurik oli järjekordne kalamees, kelle surma põhjuseid võib otsida kummipükstest? Seda paistavad arvavat nii ajakirjandus kui kohalikud elanikud. Levinud arusaama järgi võib õnnetus juhtuda siis, kui vees olles kukutakse ja kummipükste jalaosasse jääb õhk, mis jalad veepinnale tõstab ja neid uuesti põhja suruda ei lase. Vetelpäästjad ütlevad, et uppuda võib ka pesukaussi, kuid kas tõesti peitub põhjus kahlamispükstes? Põhjust karta tegelikult on, sest sarnaseid õnnetusi juhtub igal aastal. Näiteks kandsid loo autorid veel mõnda aega tagasi kahlama minnes vesti või kotirihma küljes kergesti kättesaadavat pussnuga, et ohu korral pükstesse augud lõigata. Kas noast reaalses ohusituatsioonis ja esimeses paanikas kas kasu on, jäi õnneks järgi proovimata. Kas kahlamispükste kasutamine võib siis tõesti olla eluohtlik? Küsimus vaevab ilmselt teisigi kalastajaid, kes päevast päeva kahlamas käivad.





Kalastaja otsustas selle omal nahal järgi proovida. Katse viisime läbi loomulikult basseinis ja vilunud vetelpäästja silme all. Tänapäeval on saada väga erinevaid kahlamispükse ja seetõttu võtsime kaasa nii hingavast materjalist waderid, kummi- kui ka neopreenpüksid.



Neopreenpüksid
Julge hundi rind on rasvane või haavleid täis! Esimesena võttis julguse kokku Hanno, kes viimaste basseinikülastajate imestunud pilkude saates neopreenpükstega basseini ronis ja ennast kõhuli heitis. Esimene hirm kadus üsna ruttu, sest ohtu ei paistnud kuskilt. Õhku täis jalaosad kerkisid küll kohe vee peale, kuid jalgade põhja lükkamine ei olnud sugugi raske. Järgmiseks sama katse selili ja taas polnud jalgade põhjasaamine raske. Neopreenpüksid tõstavad keha vee peale, kuid ei takista ka ujumist, juhul kui vettekukkumine toimub sügavamal ja põhja kättesaamiseks tuleb kaldale ligemale tulla. Üks tähelepanek siiski on – selili olles on olukord tunduvalt mugavam, sest nina jääb vee peale.





Seega on mõistlik ennast ootamatult veest leides alati selili keerata, siis jääb aega järgmisi samme planeerida. Kordasime katset ka päästevestiga ja olulisi muudatusi ei olnud. Küll aga tasub päästevesti kasutada kohtades, kus on oht libastudes pea ära lüüa või inimestel, kes ujuda ei oska või sootuks vett kardavad. Vest keerab nina jõuga taeva poole ja hoiab pead igal juhul vee peal.


Järgneb: Kalastaja 50