|
Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel
| |

Nr 48 sisukord: » TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae
» KALAKOTT
» VARIA
» ÄRITEKST Olympus µ 1010/1020 Ralf Mae
» EELINFO EMV õngitsemises
» MEIE VETE PÜÜGIKALU Tursk Leili Järv
» KOGEMUS Ideaalne kahv forellipüüdjale Rauno Klemm
» ÜHE KALA LUGU Isiklik Eesti rekord Rauno Klemm
» PERSOON Raio Piiroja, Eesti kalamees Norras Raimo Kummer
» VIITANETI VÕRGUKOOL Ahvenapüügist võrkudega Anneli Einman
» KALAMEHE TEHNIKA Mida näitavad kajaloodid? Raimo Kummer
» PAJAS JA PANNIL Koha kukeseentega Ralf Mae
» PAJATUS Suured haugid Narva jões II Toivo Salumaa
» KALAREPORTER 199 paati ründasid Narvas kala Tanel Mazur
» ÄRITEKST Salmo 2,7-meetrised ridvad Rauno Klemm
» KALAVARUD Latikate märgistamisest Meelis Tambets » Veskipaisude kahjulikkusest Randel Kreitsberg
» ÜHISTEGEVUS Nupuklubi pidas talguid ENK
» NÕUKODA Oostriku vanajõesängi taastamisest. Kaido Krass » Harrastuskalastuse arengukava ümarlaud Endrik Tõnsberg
» VÕISTLUSED Kuidas me lätlastele tagasi tegime Raimo Kummer » Infot Eesti kalaturistile Salaca jõel Endrik Tõnsberg » EMV spinningupüügis Pühajärve Spinning 2008 Eelinfo. » Kevadkoslep 2008 Aivar Sõrm » Järvamaa MV spinningupüügis Kaido Krass » Uljaste Suvetriibu 2008 Allan Jaakus » Rakvere Punkkoger 2008 Allan Jaakus » Allveekalameeste hooaeg avati Ermistul Endrik Tõnsberg » Võistlustest lühidalt
» MAAILM Pildikesi Pakistani kaladest ja nende püüdjaist Janno Simm » Peaaegu Euroopa rekord Toomas Värva » Kalastaja klubiga Norrasse kalale Eelinfo » Vabariigi aastapäeva tursajaht Norras August Karvane » Uus-Meremaa kalavetel Erkki Ehasalu » Donegali maakonna rannikuveed Toomas Mikkor
» KALAMEES MUIGAB Kogunud Ervin Pihu
» ÕPPIMISERISTSÕNA Kaido Krass
|
 |
|
|
Uus-Meremaa kalavetel Erkki Ehasalu |  | Mõte Uus-Meremaale minna tekkis mul juba aasta aega enne reisi. Umbes pool aastat hiljem soovis liituda ka sõber oma naisega ja nii oligi reisiseltskond koos. Lisaks oli kindel soov saareriiki külastada siis, kui meil on külm talv ja seal soe suvi, ja kindlasti pidi saama ka kalale. Kuna reis toimus omal käel, hakkasime minekut tõsisemalt planeerima kolm kuud varem, et saada mõistliku hinnaga lennukipiletid ja koha peal rendiauto. Viimase broneerisime umbes kuu aega enne reisi. Reeglina saab autot rentida ka kohapealt ilma broneeringuta, kuna aga detsembrist märtsini on Uus-Meremaal turismihooaeg, ei tahtnud me hiljem topelt maksta. Kolm kuud saab riigis viibida ilma viisata, nii jäi see mure ära ja tuli ainult vaadata, et pass veel kehtiks.  Enne reisi sai loetud kirjandust ning vaadatud paari videoklippi Uus-Meremaa kohta. Et piltidel nähtud jõed ja järved olid väga ilusad ning paljulubavad, sai suhteliselt kiiresti selgeks, et sel maal tuleb kindlasti ka kalale minna. Kogu püügivarustuse võtsime kaasa Eestist, sealhulgas ka polaroidprillid. Ilma nendeta on Uus-Meremaal suhteliselt keeruline kalastada – vesi on väga selge ja püütakse kalu, mis on silmaga näha. Kohalikud kutsuvadki jõgedel kalastamist sight-fishing. Meie keelde panduna võiks see tähendada, et enne, kui kala ei ole end näidanud, pole erilist mõtet püüdma hakata.  Kui varustus Eestist kaasa võtta, tuleb arvestada sellega, et kohapeal peab kogu püügivarustuse ära desinfitseerima. Tollis uuritakse väga põhjalikult, mis laadi riistad kaasas on ning suurimat rõhku pööratakse just kahlamisvarustusele. Põhjus, miks seda kõike tehakse, peitub selles, et 2004. aastal avastati Uus-Meremaa lõunasaarelt didymo bakter, mis kahjustab kalade toidulauda. (Väljanägemiselt on see justkui üks hästi libe pruun vetikas, mis on kivide külge klammerdunud.) Ka soovitaks matkasaapad juba kodus hoolega puhtaks teha, kuna küllaltki rangelt jälgitakse, et turistid riiki nö võõrast elu sisse ei tooks. Kaasa ei tasu võtta sööki, kuna Uus-Meremaale on lubatud sisse viia ainult teatud kindlaid artikleid. Juba lennukis saab täita blanketi selle kohta, miks riiki tuled ja mis kaasas on. Üleüldse pööratakse riigis keskkonnale väga suurt tähelepanu – näiteks on päris korralikud trahvid ette nähtud ka lihtsalt prügi mahaviskamise eest.  Meie lend Eestist Uus-Meremaale oli küllaltki väsitav – kõigepealt 2,5 tundi Frankfurti, siis 13 tundi Hong-Kongi ja teist samapalju Aucklandi. Meie lendasime Aucklandist veel umbes 2 tundi edasi Christchurchi. Vahemaandumistega on see häda, et kahe lennu vahe peab olema vähemalt 4 tundi, tavaliselt on aga veelgi pikem. Võimalik on valida ka teistsugune marsruut, kuid kokku kulub edasi-tagasi lendamise peale kindlasti oma neli päeva. Arvestada tuleb ka 11-tunnise ajavahega. Christchurchi kohale jõudes rentisime auto, mille olime juba varem internetis ära broneerinud. Otsustasime Apexi Car Rentalsi kasuks, kuna nemad pakkusid võimalust auto võtta lõunasaarelt ja tagastada põhjasaarel. Ka kindlustus oli neil mõistliku hinnaga, 8 dollarit päev. Meie reisiautoks sai Toyota Previa, mis on neljale inimesele küllaltki mahukas. Rendifirma vanaproualt küsisime veel ka nõu, missuguseid teid mööda sõita ja kas ta teab soovitada, kuhu kalale minna. Jutu käigus saime teada, et vanaproua oli kaks aastat tagasi Tallinnas käinud ja teadis täpselt, kus Eesti asub ja kust me tuleme. Ta andis meile kingituseks raamatu Uus-Mere-maast ja arvas, et parimad forellipüügikohad on rohkem all, lõunas – tal üks sugulastest pidavat kõva kalamees olema. Meile see info sobis, kuna plaan oli suunduda Lake Tekapo ja Queenstowni poole. Kohalikud on Uus-Meremaal üldse väga sõbralikud ja abivalmis, eriti just lõunasaarel. Nii algas meie teekond lõunasse. Esimene öö oli plaanis veeta Lake Tekapol, kus kavatsesime järgmisel päeval ka Tekapo järve äärsetele jõgedele kalale minna. Kuna me aga selles väikses linnakeses öömaja ei õnnestunud saada, sõitsime kohe edasi Twizelisse. Järgmisel hommikul sõime kõhud täis ning käisime kohalikus kalastupoes püügilube hankimas. Luba üheks päevaks maksab 19, neljaks päevaks 76 ja kogu hooajaks 90 dollarit. Peaaegu kogu Uus-Meremaa kalapüüki reguleerib Fish and Game Organization, ainult põhjasaarel Taupos on vaja eraldi Taupo piirkonna luba. Kõigil jõgedel ja järvedel võib püüda lendõngega, kuid osadel jõgedel-järvedel on keelatud spinningupüük. Loaga saab kaasa ka täpsema juhendi, kus keelatud ja lubatud asjad on kenasti kirjas. Mõningad infopunktid annavad kaasa ka piirkonna jõgede kaardi, kus on täpselt ära näidatud jõgede äärde pääsemise kohad ja võimalused. Olgu öeldud, et igalt poolt jõgede äärde kaugeltki ei pääse, kuna osaliselt takistavad läbipääsu eramaad ja mõningates kohtades on vihmamets nii paks, et sealt läbitungimine pole lihtsalt võimalik. 
Lisaks lubadele ostsime poest ka paar veidrat lanti, mida olin varem internetis näinud. Paslik on märkida, et poes on hinnad enam-vähem samad nagu Eestis, ehk vaid õige pisut kallimad. Kohalikud landid maksid 5, Rapala ja BlueFoxi omad aga 10-15 dollarit. Kui kõik vajalik olemas, viisid naised meid jõe äärde ja läksid ise Cooki mäge vaatama.
Järgneb: Kalastaja 48 |
|
|
|