|
Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel
| |

Nr 48 sisukord: » TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae
» KALAKOTT
» VARIA
» ÄRITEKST Olympus µ 1010/1020 Ralf Mae
» EELINFO EMV õngitsemises
» MEIE VETE PÜÜGIKALU Tursk Leili Järv
» KOGEMUS Ideaalne kahv forellipüüdjale Rauno Klemm
» ÜHE KALA LUGU Isiklik Eesti rekord Rauno Klemm
» PERSOON Raio Piiroja, Eesti kalamees Norras Raimo Kummer
» VIITANETI VÕRGUKOOL Ahvenapüügist võrkudega Anneli Einman
» KALAMEHE TEHNIKA Mida näitavad kajaloodid? Raimo Kummer
» PAJAS JA PANNIL Koha kukeseentega Ralf Mae
» PAJATUS Suured haugid Narva jões II Toivo Salumaa
» KALAREPORTER 199 paati ründasid Narvas kala Tanel Mazur
» ÄRITEKST Salmo 2,7-meetrised ridvad Rauno Klemm
» KALAVARUD Latikate märgistamisest Meelis Tambets » Veskipaisude kahjulikkusest Randel Kreitsberg
» ÜHISTEGEVUS Nupuklubi pidas talguid ENK
» NÕUKODA Oostriku vanajõesängi taastamisest. Kaido Krass » Harrastuskalastuse arengukava ümarlaud Endrik Tõnsberg
» VÕISTLUSED Kuidas me lätlastele tagasi tegime Raimo Kummer » Infot Eesti kalaturistile Salaca jõel Endrik Tõnsberg » EMV spinningupüügis Pühajärve Spinning 2008 Eelinfo. » Kevadkoslep 2008 Aivar Sõrm » Järvamaa MV spinningupüügis Kaido Krass » Uljaste Suvetriibu 2008 Allan Jaakus » Rakvere Punkkoger 2008 Allan Jaakus » Allveekalameeste hooaeg avati Ermistul Endrik Tõnsberg » Võistlustest lühidalt
» MAAILM Pildikesi Pakistani kaladest ja nende püüdjaist Janno Simm » Peaaegu Euroopa rekord Toomas Värva » Kalastaja klubiga Norrasse kalale Eelinfo » Vabariigi aastapäeva tursajaht Norras August Karvane » Uus-Meremaa kalavetel Erkki Ehasalu » Donegali maakonna rannikuveed Toomas Mikkor
» KALAMEES MUIGAB Kogunud Ervin Pihu
» ÕPPIMISERISTSÕNA Kaido Krass
|
 |
|
|
KALAVARUD Latikate märgistamisest Meelis Tambets |  | Paljud Emajõel, Võrtsjärvel ja Peipsil toimetavad kalahuvilised on juba har-junud, et mõnikord võib püütud kala küljest leida väikese punase plastiklipiku. Lipikul on ühel pool number ja teisel aadress EST. MAR. INST., Tartu Vanemuise 46. Ollakse kursis ka sellega, et Emajõe süsteemis toimub latikate rännete uuring ja märgistatud kala tabamisest teatamine lõpeb rahalise preemiaga ning osalemisega loosimises, kus peaauhinnaks paadi päramootor.
Iga märgisetagastaja saab infot oma kala märgistamise asjaoludest (kus, millal ja kui suurena kala märgistati) ning kõigest muust antud kala kohta teada olevast. Kõik huvilised kutsutakse korra aastas kokku, räägitakse Emajõe süsteemi kalastiku uuringutest, aga ka kalade märgistamisest laiemalt (angerjast, lõhest, meriforellist, vimmast, siiast) ja jagatakse tänutäheks koostöö eest auhindu – paadimootor on hinnalisim, kuid kaugeltki mitte ainuke kingitus.
Väljavaated märgistatud kala püüdmiseks on küllaltki soodsad – Emajões ja sellega seotud veekogudel (Võrtsjärvel, Peipsi, Keeri ja Kalli järvel, Emajõe vanajõgedel, viimasel ajal ka Narva jõel) on sel aastasajal märgistatud üle kaheksa tuhande kala. Taaspüükide tase on olnud kõrge – ligi 15% märgistatud kaladest on hiljem siin-seal välja ilmunud. Siiani on peamiseks huviobjektiks olnud latikas, ent alates möödunud kevadest on keskendutud ka koha uuringutele. Teadlaste ja kalastajate koostöös on välja selgitatud nii mõnigi huvitav seik – näiteks ei olnud varem teada, et kord juba Emajões kudenud latikad tulevad igal aastal paljunemiseks just Emajõkke, et nad hoiduvad igal aastal samale koelmule jne.
Kalauurijad on tänulikud kõikidele inimestele, kes neid kalastiku heaolu nimel tehtavate uuringute juures on abistanud ja seda ka edaspidi teevad. Preemia ja tagasiside jagamine toimub ka sellel aastal. Tänusõnad kuuluvad ka Keskkonnainvesteeringute Keskusele abi eest uuringute rahastamisel.
Märgisega latika tabamisest palutakse teada anda Eesti Mereinstituuti (Vanemuise 46, Tartu) või telefonil 51 76886 või e-postiga mtambets@ut.ee
|
|
|
|