ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 48 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» VARIA

» ÄRITEKST
Olympus µ 1010/1020
Ralf Mae

» EELINFO
EMV õngitsemises

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Tursk
Leili Järv

» KOGEMUS
Ideaalne kahv forellipüüdjale
Rauno Klemm

» ÜHE KALA LUGU
Isiklik Eesti rekord
Rauno Klemm

» PERSOON
Raio Piiroja, Eesti kalamees Norras
Raimo Kummer

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Ahvenapüügist võrkudega
Anneli Einman

» KALAMEHE TEHNIKA
Mida näitavad kajaloodid?
Raimo Kummer

» PAJAS JA PANNIL
Koha kukeseentega
Ralf Mae

» PAJATUS
Suured haugid Narva jões II
Toivo Salumaa

» KALAREPORTER
199 paati ründasid Narvas kala
Tanel Mazur

» ÄRITEKST
Salmo 2,7-meetrised ridvad
Rauno Klemm

» KALAVARUD
Latikate märgistamisest
Meelis Tambets

» Veskipaisude kahjulikkusest
Randel Kreitsberg

» ÜHISTEGEVUS
Nupuklubi pidas talguid
ENK

» NÕUKODA Oostriku
vanajõesängi taastamisest.
Kaido Krass
» Harrastuskalastuse
arengukava ümarlaud
Endrik Tõnsberg

» VÕISTLUSED
Kuidas me lätlastele
tagasi tegime
Raimo Kummer
» Infot Eesti kalaturistile
Salaca jõel
Endrik Tõnsberg
» EMV spinningupüügis
Pühajärve Spinning 2008
Eelinfo.
» Kevadkoslep 2008
Aivar Sõrm
» Järvamaa MV spinningupüügis
Kaido Krass
» Uljaste Suvetriibu 2008
Allan Jaakus
» Rakvere Punkkoger 2008
Allan Jaakus
» Allveekalameeste hooaeg
avati Ermistul
Endrik Tõnsberg
» Võistlustest lühidalt

» MAAILM
Pildikesi Pakistani kaladest
ja nende püüdjaist
Janno Simm
» Peaaegu Euroopa rekord
Toomas Värva
» Kalastaja klubiga
Norrasse kalale
Eelinfo
» Vabariigi aastapäeva
tursajaht Norras
August Karvane
» Uus-Meremaa kalavetel
Erkki Ehasalu

» Donegali maakonna rannikuveed
Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Ervin Pihu

» ÕPPIMISERISTSÕNA
Kaido Krass
 
KALAMEHE TEHNIKA
Mida näitavad kajaloodid?
Raimo Kummer
Harrastuskalastajatele suunatud kajaloodide (nimetatakse ka kalaleidjaks, inglise k. fishfinder) tutvustusi lugedes on tegemist justkui imeriistadega, mille abil on võimalik tuvastada ja kinni võtta kõik, mis veekogus liigub. Tegelikkus muidugi nii ilus ei ole ja esimesel kokkupuutel tekitab kajaloodi pilt pigem küsimusi kui annab vastuseid. Mida täpselt lood näitab, kas andmeid sügavuse, kalaparvede ja temperatuuri kohta võib uskuda, kui laia ala veekogu põhjast pilt katab ja miks aeg-ajalt pildis kummalised muutused toimuvad? Ostjal, kes peab valima kümnete erinevate mudelite vahel, on küsimusi veelgi rohkem – mida tähendab või annab juurde üks või kaks kiirt, kui tähtis on ekraani suurus ja pikslite arv ning milliseid punkte tuleks valikut tehes arvestada.





Uskudes, et tehnika on siiski loodud inimese aitamiseks, mitte lisaprobleemide tekitamiseks, võttis Kalastaja neli erinevat kajaloodi ja pani need kõrvuti ühe paadi külge. Ettevõtmises osalesid pikaajalise kajaloodi kasutamise kogemusega Alvar „Sepaonu“ Heiste ning Kalastaja poolt Raimo Kummer ja Ralf Mae. Katse tulemusi lugedes ja selle põhjal järelduste tegemisel peaks lugeja aga arvestama, et hindamine on alati subjektiivne ja kajaloodi puhul sõltub pilt õige mitmest tegurist, näiteks anduri õigest paigaldusest, loodi seadistusest ja oskusest ekraanil olevaid andmeid tõlgendada. Jääb võimalus, et mõne loodi seadistus vajanuks veel timmimist ja lisakatseid.

Osalised
Kalastaja palus võrdlemiseks kajaloode kolmelt suuremalt müüjalt – Normark Eesti OÜ valikus on Humminbirdi tooted, GPS Eesti OÜ letilt leiab Garmini ning Alter Electric OÜ valikust Lowrance’i ning Eagle’i kajaloodid. Kõik neli on maailmakuulsad ja tunnustatud kaubamärgid, mille kvaliteedis pole põhjust kahelda. Ainsaks tingimuseks oli, et tegemist peab olema harrastuskalastajatele suunatud kalaleidjatega ning hind peaks olema 2000-4000 krooni, sest eeldatavasti läheb enamik inimesi endale varustust soetama mõttega osta sobiva summa eest parim toode. Seega jäi müüjate endi otsustada, kas anda proovimiseks ühe- või kahe kiirega loodid, niisamuti see, kas anda paremate võimalustega must-valge ekraaniga seade või popim värviekraaniga lood. Ekraani suurus ja teravuse seisukohast oluline pikslite arv moodustab kajaloodi hinnast üpris märkimisväärse osa ja ostjal tuleb enamjaolt otsustada, kas võtta suuremate võimalustega must-valge või lihtsam värviekraaniga seade. Samas tuleb öelda, et ainsana värviekraaniga testis osalenud Garmini kajaloodi näitajad paistavad niisama head kui konkurentide must-valged. Täpsuse huvides tuleb ära märkida, et neljast loodist kolm – Humminbird, Garmin ja Lowrance olid kahe kiirega (200 kHz kiir on nn kitsas ja 80 kHz kiir lai). Ainsana oli ühe kiirega Eagle, lisaks väljus see veidi etteantud algparameetritest, sest maksab pisut üle 4000 krooni.





Katse
Kajaloodide katsetuse viisime läbi Pärnu jõel ning võrdlusmomendi saavutamiseks kinnitasime paadile korraga kõik neli seadet. Kalastaja edastab siinkohal tänusõnad EG Trackle Trade OÜ-le, kes andis meile kasutada kolm teisaldatavat kajaloodi anduri hoidikut. Tegemist on väga hea seadmega neile, kel kavas kajaloodi kasutada mitme erineva paadiga või siis sellisel paadil, mille ahtripeeglisse aukude puurimine kõne alla ei tule. Täpsuse huvides olgu lisatud, et Humminbirdi, Garmini ja Lowrance’i loodide andurid paigaldasime paadi ahtripeegli paremale küljele ja oluline on see seetõttu, et väidetavalt ei tekita töötav mootor paremale poole nii palju loodi tööd häirivaid õhumulle. Eagle’i kajalood oli aga teisaldatav ja selle iminapaga varustatud anduri paigaldasime vasakule poole. Sinnasamasse jäi katsepaadile paigaldatud statsionaarse kajaloodi Eagle FishEasy 250DS andur. Viimane lood katses ei osalenud, küll aga pakkus see omamoodi võrdlusmomenti – seda enam, et tegemist oli nii välimuselt kui sisult Lowrance x86DS-le sarnase seadmega.

Enne testi ei lugenud osalised just liiga põhjalikult läbi kasutusjuhendeid, mis võib näida ebaprofessionaalsusena, kuid paraku käitub täpselt nii enamik inimestest ja kasutusjuhend võetakse appi alles siis, kui millestki aru ei saada. Meie lähtusime eeldusest, et tehnika peab olema inimese aitamiseks ning selle kasutamine ei tohi olla liiga keeruline.

Seadistus ja nupud
Esmasel käivitamisel on kõik kajaloodid tehaseseadetega, mis tähendab, et need näitavad sügavust jalgades ja temperatuuri Fahrenheiti skaalas, lisaks vajavad seadistamist alarmid, anduri kiired, tundlikkus jms. Selgus, et kuigi loodide funktsioonid on sarnased, saab mõne töövalmis kiiresti ja see töötab kohe esimesest hetkest, teised vajavad aga katsetamist, ümberseadistamist ja veelkord ümberseadistamist.

Kõige lihtsamalt saime töövalmis Lowrance – loodil on vaid neli nuppu ja äärmiselt loogiline menüüs liikumise ning seadistuste muutmise skeem. Menüüs saab liikuda mõlemat pidi ja kui asetused meelde jäävad, saab soovitud seadete juurde väga kiiresti.

Eagle Fishmarki algseadistuste muutmine oli üsna vaevaline ja tuli jälgida ekraanile ilmuvaid lisakirjeid. Alles neid lugedes sai teada, et aparaadil on koguni kaks menüüsüsteemi pluss alammenüüd. Pealeheküljel asusid seadistused, mida tuleb muuta püügi käigus; üldisemad seaded nagu keel, mõõtühikud jms olid teisel lehel, kuid selle leidmine võttis aega. Kord juba ees, sujus mõõtühikute vahetamine kiiresti ja tõrgeteta. Alvar: „Lowrance ja Eagle olid konkreetsete menüüdega ja kasutaja seisukohalt oli kõik selge ja arusaadav.” Eagle Fishmark oli küll teistest veidi keerulisema lähenemisega, sest nuppe oli kaheksa ja lisaks veel suur suunanupp, kuid kajalood oli ka teistest kallim ja seade veidi suuremate võimalustega.

Kõige vähem nuppe – ainult kolm – on Humminbird PiranhaMaxil, kuid menüüs liikumine ei sujunud nii kergelt. PiranhaMaxil on üks ringiratast keerlev menüü, kus puuduvad tänapäeva mobiiltelefonidest tuntud alammenüüd. Iga kord menüü nuppu vajutades ilmus uue seadistuse lehekülg, kuid miinuseks oli see, et liikuda sai vaid ühte pidi ja kui soovitud kohast üle hüppasid, tuli ringiga taas otsast alustada. Humminbirdi plussiks on ülikiire protsessor, kuid ühes võiks see veidi mõtlemisaega võtta – kui kasutaja settingut sättides kasvõi korraks mõttesse jäi, väljus masin kohe menüüsüsteemist ja kuvas põhilehekülge.

Lihtsa ja arusaadava menüüga on ka Garmini Fishfinder, ainsaks miinuseks ehk see, et osadel nuppudel puuduvad funktsioonikirjeldused ja näiteks paremale-vasakule näitavate nooleklahvide funktsioon jäigi meil teadmata.

Omamoodi üldise miinusena võib kõikide loodide puhul märkida, et puudusid eestikeelsed menüüd. Tänapäeval on see väike, kuid siiski kasutusmugavust lisav võimalus olemas juba väga paljudel seadmetel (näiteks Garmini GPS-id suhtlevad vabalt ka eesti keeles) ja jääb arusaamatuks, miks ei võiks eestikeelset menüüd olla ka kajaloodidel.

Algseadistuse, nuppude ja menüüdes liikumise poolest teenis kõige positiivsemad hinnangud välja Lowrance, samas ei olnud ka teiste mõistmine ülemäära keeruline.


Järgneb: Kalastaja 48