ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 48 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» VARIA

» ÄRITEKST
Olympus µ 1010/1020
Ralf Mae

» EELINFO
EMV õngitsemises

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Tursk
Leili Järv

» KOGEMUS
Ideaalne kahv forellipüüdjale
Rauno Klemm

» ÜHE KALA LUGU
Isiklik Eesti rekord
Rauno Klemm

» PERSOON
Raio Piiroja, Eesti kalamees Norras
Raimo Kummer

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Ahvenapüügist võrkudega
Anneli Einman

» KALAMEHE TEHNIKA
Mida näitavad kajaloodid?
Raimo Kummer

» PAJAS JA PANNIL
Koha kukeseentega
Ralf Mae

» PAJATUS
Suured haugid Narva jões II
Toivo Salumaa

» KALAREPORTER
199 paati ründasid Narvas kala
Tanel Mazur

» ÄRITEKST
Salmo 2,7-meetrised ridvad
Rauno Klemm

» KALAVARUD
Latikate märgistamisest
Meelis Tambets

» Veskipaisude kahjulikkusest
Randel Kreitsberg

» ÜHISTEGEVUS
Nupuklubi pidas talguid
ENK

» NÕUKODA Oostriku
vanajõesängi taastamisest.
Kaido Krass
» Harrastuskalastuse
arengukava ümarlaud
Endrik Tõnsberg

» VÕISTLUSED
Kuidas me lätlastele
tagasi tegime
Raimo Kummer
» Infot Eesti kalaturistile
Salaca jõel
Endrik Tõnsberg
» EMV spinningupüügis
Pühajärve Spinning 2008
Eelinfo.
» Kevadkoslep 2008
Aivar Sõrm
» Järvamaa MV spinningupüügis
Kaido Krass
» Uljaste Suvetriibu 2008
Allan Jaakus
» Rakvere Punkkoger 2008
Allan Jaakus
» Allveekalameeste hooaeg
avati Ermistul
Endrik Tõnsberg
» Võistlustest lühidalt

» MAAILM
Pildikesi Pakistani kaladest
ja nende püüdjaist
Janno Simm
» Peaaegu Euroopa rekord
Toomas Värva
» Kalastaja klubiga
Norrasse kalale
Eelinfo
» Vabariigi aastapäeva
tursajaht Norras
August Karvane
» Uus-Meremaa kalavetel
Erkki Ehasalu

» Donegali maakonna rannikuveed
Toomas Mikkor

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Ervin Pihu

» ÕPPIMISERISTSÕNA
Kaido Krass
 
PERSOON
Raio Piiroja, Eesti kalamees Norras
Raimo Kummer
Raio Piiroja (28) on üks Eesti jalgpallikoondise tugisammas, kelle tegutsemine pallimurul on ära teeninud vutihullude austuse. Jalgpallisõbrad teavad Raiot kui kompromissitut võitlejat ja kui sportlast iseloomustatakse niisuguste sõnadega, peab sellel sisu taga olema. Kuid milliseid omadussõnu peaks kasutama iseloomustamaks Raio suhet kalapüüki, kui ta ise seab spinninguga vee peal veedetud tunnid pallilahingust tähtsamale kohale? Üritan pärast põgusat tutvust – kalapüük on elu, kõik muu on vaid võimaluste leidmine kalapüügikire rahuldamiseks. Kalastaja käis Raio Piirojal külas Norras Fredrikstadi linnas, kus mees klubijalgpalli mängib.






Ma lugesin hiljuti ühte intervjuud kus sa ütlesid, et püüaksid kogu aeg kala kui saaksid. Kas kirg on tõesti nii hull?

On küll, seda võib juba haiguseks nimetada.

Kuidas kõik algas?

Minu vanaisa oli kutseline kalur, hiljem töötas ta Tõstamaal Värati kalatsehhis elektrikuna. Ma veetsin kõik suved kalakombinaadis, olen seal praktiliselt üles kasvanud. Esimese kala püüdsin koos isaga, käisime kudesärge püüdmas.

Kui vana sa olid?

Täpselt ei mäleta, aga ma olin siis ikka veel täitsa laps.

Saite kala ka?

Jah. Särje kudeajal on Tõstamaa jões võimatu kalata jääda, seal võetakse isegi paljast konksu.

Särjed viisite koju ja kuivatasite ära?

Just. Ma käisin nii 4-5 klassis, kui me tädipojaga kõvasti kudesärge püüdsime ja vahel aitasime kahvaga ka kaasa. Pärnus oli meil ühe kalastuskauplusega kokkulepe, et nad ostavad meie kuivatatud kala ära. Teenisime sel moel taskuraha, et jalgratas osta.

Kas see oli teil selline klassikaline poisikeste kalapüük? Lõikasite võsast kaika ja sidusite tamiili ja korgi külge, või olid teil juba uhkemad riistad?

Ei olnud. Esimene õng oli võsast otsitud sarapuust tehtud, kusjuures said päris head latid. Peale seda tuli bambusritv.

Kui ma vaatan sinu praegust varustust, siis edevus sind ülemäära ei vaeva. Selles mõttes, et rull peaks olema kõige kallim ja läikima? Läheksid sa veel sarapuuridvaga siia kai peale kala püüdma?

Kui siin oleks samamoodi kala, nagu Tõstamaa jões kudeajal särge, siis käiks rahulikult.

Miks kalapüük?

Ma ei tea. Kuskilt on see haigus külge saadud. Ma ise arvan, et äkki on geenides pärituna vanaisalt.






Mis sind täna kalapüügi juures paelub? Näen, et saagi kojutoomine ei ole sulle väga tähtis.

Mingi tung on! Eriti just kevadel esimeste ilusate ilmadega – siis tahaks kogu aeg minna. Ma arvan, et see on minemisrõõm, asjade pakkimise rõõm ja väljas olemise rõõm. Iga kalamees teab, et miski nagu tõmbab, aga seletust sellele ei ole. Kalapüügi ajal on kõik mured läinud, oled täitsa omas maailmas ja saad selgelt mõelda. Palju on ka sellised kordi, et lähen kalale, võtan fotoaparaadi kaasa, püüan viis minutit ja kui kala ei võta, teen hoopis pilte. Ja alati peavad termosega tee ja võileivad kaasas olema.

Seda ma muidugi ei julge väita, et kui käiksin sada korda järjest kalal ja kala ei saaks, et kas ma siis ka uuesti läheksin. Mingi lootus peab ikka olema ka midagi saada, päris tühja ei viitsi vibutada.

Ütlesid, et võtad alati kaasa termose ja võileivad Kas mingeid traditsioone on veel, mis kuuluvad iga kalalkäigu juurde?

Ilma fotoaparaadita ma kalale ei lähe.

Millega sa täna püüad? Õnge juba nimetasid, mis veel varustusse kuulub?

Spinning ja käsiõng on peamised, poisikestena püüdsime Ermistu järvel ka undadega. Püügivarustuse hulgast leiab ka sikuti. Lendõnge olen proovinud, aga heitmine ei tulnud eriti hästi välja. Spinning on lemmikuks jäänud.

Muid vahendeid ei ole isegi proovinud?

Vanaisa käib mul siiamaani võrguga kalal ja kui ma maale satun, siis käime ikka koos võrke vaatamas. Omal ajal käis vanaisa ka põhjaõngi laskmas, siis sai neidki lastud. Aga millal ma viimati võrgu ja põhjaõngega kalastasin, ei mäletagi... Selleks on rohkem aega vaja. Kümme aastat küll ei ole saanud põhjaõngi panna.

Ahinguga sa püüdnud ei ole?

Ei.

Miks? Kas see on põhimõte või ei ole juhust olnud?

Ei ole juhust olnud ja ei tundu ka huvitav. Poisikesena ma nägin, kuidas suuremad mehed Tõstamaa jõe ääres ahingutega haugi lõid ja siis oli küll kange tahtmine endale ka ahing saada, et saab kerge vaevaga suuri kalu, aga siis ei olnud ahingut kuskilt saada. Prooviti isegi kartulihangust teha, aga see ei õnnestunud kuigi hästi. Vanaisa ka ei pooldanud seda.

Tänaseks oled sa juba 23 aastat kala püüdnud. Milline on olnud suurim elamus?

Kõige suurem elamus ei olnud kõige suurem kala. Kõige ehedamalt on meeles esimene spinningupüük, mis toimus Emajõel. Siis oli veel Vene varustus – rull oli selline, et iga viske järel tuli viis minutit tamiili harutada, enne kui sai landi sisse kerida. Imekombel jäi kord harutamise ajal selline 1-2-kilone haug otsa – lapse jaoks oli see ikka suur kala. Ma sain ta juba kaldasse, aga siis pääses lahti! Hüppasin kalale veel kaksiratsi peale, ta oli mul juba täitsa käes, aga ikka libises minema. See oli esimene spinningupüügi kogemus.

Magusam kogemus tuli hiljem, siis ilmus juba ajakiri Kalastaja. Pöörlevaid lante ei olnud kusagilt saada ja ma tegin neid välismaa lantide eeskujul ise järgi. Panin veel suled sappa ja selle landiga sain 4,5 kg haugi. See oli ikka mega elamus!

Mis kala sulle kõige rohkem püüda meeldib?

Haugi.

Miks?

Haug on hea võitleja, kerge on saada suuri kalu, ta on ablas võtja.

Nüüd elad ja kalastad Norras. Kas siin meeldib rohkem püüda?

Tegelikult ei meeldi. Eestis on püük teistsugune ja kala tuleb otsida hoopis teiste reeglite järgi. Siin on varustus robustsem. Alguses, kui ma Norrasse tulin, siis kõik sõbrad naersid, et mis kalu ma selle peene varustusega püüdma hakkan...

Mis kalad siin on?

Merepüügiga läheb iga aasta järjest kehvemaks. Veel kolm aastat tagasi oli kevadel nii palju turska, et oleks võinud paadi triiki täis püüda. Nüüd enam mitte. Kevad-suvi on meriforelli aeg, suvel tuleb makrell. Aga kõik saagid lähevad järjest kehvemaks. Kui eelmisel aastal saime veel mõned üksikud tursad, siis sel aastal ei ole turska enam üldse. Enamuse aega veedangi järvede peal, kus on Eestile enam-vähem sarnased olud, ja jõgedel-kanalitel haugi, ahvenat ja koha püüdes.

Räägime lõhepüügist. Norra on eelkõige tuntud kui lõheriik?

Lõheriik küll, aga siin ümbruskonnas lõhet eriti pole. Kord ma võtsin Oslo juures Sandvika jõele nädalase tuusiku ja sain selle aja jooksul kaks kala, mõlemad olid alamõõdulised. Samas oli terve jõgi triiki kala täis. See on täiesti õige, et tõusev lõhe ei võta midagi. Täielik piin oli seda pilti kaldalt vaadata – kala oli kohutavalt palju ja igavesed jurakad läksid üles, aga nad lihtsalt ei võtnud. Vaatamata sellele, et ma proovisin kõike, mis pähe tuli.

Haakeõnge J ?

Ei, haakeõnge ei proovinud, seda ei harrasta siin keegi (naerab). Haakeõnge ma näen kevadeti Sindis oma maja juures, kui vimb ja tint jõkke tulevad. Siis teeb terve kaldaäär äkilisi liigutusi.

Lähme kõige suuremate kalade juurde. Sul neid üle kümnekiloseid ikka on?

Täpset kaalu ei ole ühelgi kalal teada, aga kolm haugi on olnud üle 120 cm pikad. Varem oli mul kaal, mis näitas ainult kuni 8 kg, sel aastal ostsin kalakaalu, mis näitab kuni 22 kg. Eelmisel aastal sain ühe umbes 10 kg ja teise 11-12 kg vahel, üleeelmisel aastal oli ka üks üle kümnene. See kala tuli ahvenapüügi käigus ja võttis pöörlevat lanti. Liin oli 0,14 ja trossi ei olnud, aga kesksuve kala oli nii loid, et andis ilma igasuguse võitluseta alla.

(Nädal pärast Kalastaja Norra-visiidi lõppu tabas Raio 103 cm pika ja ligi 11 kg kaalunud emase haugi. Tõestuseks on toimetusse laekunud foto, kala pääses fotosessiooni järel tagasi kudema. T oimetaja märkus .)

Need on kõige suuremad, mis oled Norras kätte saanud. Aga Eestis?

Eestis on kõige suurem Pärnu jõest püütud 4,6 kg haug. Väiksena püüdsime koos tädipojaga Ermistu järvest unnaga haugi, mis oli 113 cm pikk, aga see jäi kaalumata. Arvan, et ta kaalus 8 kg ringis.

Norras vist haugist eriti lugu peeta?

Naabrid rootslased peavad haugist väga lugu, aga norrakad, jah, ei pea haugi millekski.

Meeldejäävaid äraminekuid on ka olnud?

Ikka. Kõige valusamalt on meeles esimesed spinningupüügid Pärnu ja Navesti jõe ristumiskohas, siis oli kahju igast kalast, mis ära läks. Nüüd on tekkinud selline mees kala vastu võitlus ja kui lähebki ära, oli kala järelikult parem ja kalamees kehvem.

Kas meenub ka mõni üksikjuhtum?

Pärnu jões oli üks kala kiires voolus pikalt otsas ja päris palju tegemist oli, et ta kalda äärde saada. Kahva mul ei olnud ja kui hakkasin teda käega võtma, läks ta otsast ära. Suure vihaga viskasin ridva vastu maad puruks ja pärast oli mitu päeva tööd, et see EPO liimi ja klaasriidega jälle töökorda saada. See oli kõige valusam äraminek.

Mida sina kalaga teed – tood koju ja sööd ära?

Mina toon kala koju siis, kui ma tõesti tunnen, et ma tahan ta ära süüa. Enamuse kalu ma lasen vette tagasi. Kui kala on puruks ja tagasi lasta ei saa, siis tuleb ta muidugi ära süüa. See on reegel, et niisama ei tapa. Kui tapad, siis tuleb ära süüa.

Norras püüate kala otse vastu ookeani, kas ette on tulnud ka mõni ekstreemne kalapüük?

Kõige ekstreemsem kogemus oli Pärnu lahel, kuhu ma oskasin ennast ära eksitada, kusjuures mul oli kompass kaasas.

See oli talvel? Ööbisid jää peal?

Kuskil kella 12 ajal öösel sain jäält maha, sest siis udu hajus ja tulukesed hakkasid paistma. Palju ei puudunud, et päästekopterid oleks välja saadetud. Mis kõige toredam – läksin peale Kastna alt ja mul oli kompass kaasas. Eluaeg olen seal kala püüdnud ja sisetunne ütles, et tuleb minna ühes suunas, kompass aga näitas teises suunas. Olin kindel, et tunnen seda kohta nii hästi, et tuleb minna ikka sisetunde järgi. Lõpuks tulin Pootsi alt välja, mis on umbes 18 kilomeetrit eemal sellest kohast, kus ma jää peale läksin.

Mis sind siis rohkem võlub – kas ookean ja soolane vesi või järved ja mage vesi?

See käib hooajaliselt – vastavalt sellele, kus parasjagu kala liigub. Kevadel, kui jõgedes ja järvedes on vesi veel sogane ja kala ei võta, püüan paari nädalaga meriforellist isu täis ja kui turska on, siis seda ka. Makrelli saaks terve suve püüda, seda on siin nii paksult, et kogu aeg saab, aga ma ei pea makrelli heaks söögikalaks. Makrell kõlbab ainult suitsutatult, kuid Norras mul suitsuahju pole. Ma tahan kalal käia vaikuses ja seetõttu ma suvel lausa väldin merd, sest siis on seal tihe paadiliiklus ja palju kära-müra. Suvel lähen väikestele jõgedele, kanalitele ja järvedele, et omaette olla.

Norrat peetakse väga heaks kalakohaks, kus on kõike kala ja palju. Oled sa sellega nõus – kas Norrat võib nimetada kalamehe Eldoraadoks?

Koht, kus meie oleme, ei ole kindlasti kalamehe Eldoraado. Veel kolm aastat tagasi oli siin kala kordades rohkem ja Eestiga võrreldes oli olukord nagu must ja valge. Nüüd on head ainult haugi-, koha- ja ahvenasaagid järvedes, aga nagu kuulda, on Eestiski tekkinud palju häid haugikohti. Siin on meri kalast praktiliselt tühi ja kalurid panevad ameteid maha.

Oskad sa mingi põhjuse ka pakkuda?

Ei tea, põhjuseid on igasuguseid. Ühed kohalikud kalurid ütlevad, et on üle püütud, teised ajavad hüljeste ja kolmandad kormoranide süüks. Täpselt nagu Eestis, aga keegi täpselt ei tea. Ma arvan, et kõige targem oli üks vana kalamees, kes ütles, et viimased viis aastat ei ole merel talvel enam jääd olnud, Oslo fjordi vesi on 2-3 kraadi soojemaks läinud ja see on kala kadumise põhjus. Ma ei usu, et ülepüügi tagajärjel korraga kõik kala ära kaob.

See kirjeldus on päris nukker. Ei teagi, kes kelle juures kalal peaks käima?

Eestlased on ikka väga kannatlikud kalamehed. Mulle on siin mitu korda öeldud, et mis sa käid, kui kala ei saa, mille peale ma olen vastanud, et äkki kunagi saab. Norrakad on selles osas ära hellitatud, et kui kalale lähed, siis kala ka saad ja saagid on suured. Nüüd tuleb vähemalt selles regioonis hakata inimestel ümber harjuma.

Töö pärast sõidad sa päris palju Norras ringi. Kas mujal kah kala püüda saad?

Fredrikstadi võistkonnaga ei ole saanud, aga kui ma 2003. aastal mängisin Oslo Valerengas, siis seal anti enne välismängudele väljasõite paber, kus oli lisaks hotellile alati juurde lisatud ka kalastusvõimalused ning soovitus kalameestele, et võtke varustus kaasa. Siis me käisime kalal näiteks Tromsös, Ålesundis ja Bodøs.

See on ikka tõeline töö ja lõbu ühendamine. Miks sa siis Valerengast ära tulid?

Mulle meeldib siin rohkem. Oslo on suur linn, seal on palju kära ja müra. Vabal ajal sai seal vaid Oslo fjordi äärde kalale minna, aga siin, Fredrikstadis, on rohkem järvesid ja jõgesid. Vanad Valerenga sõbrad käivad mul igal kevadel külas meriforelli püüdmas.

Oled sa päris Põhja-Norrasse ka kalale jõudnud?

Ei ole. See on kummaline – Norras on nii palju kalakohti, aga minu puhkus on detsembrikuus ja ülejäänud ajal mul üle ühe vaba päeva korraga ei ole.

Millise riigi veed sa järgmiseks kavatsed läbi püüda, kus su järgmine töökoht on?

Järgmine töökoht on ehk Inglismaal, aga vaevalt et seal suuremaks kalapüügiks läheb.

Kui tihti sa Eestisse kalale jõuad?

Suvel ehk korra jõuan.

Kuidas sulle koduste kalavete olukord tundub?

Ma ei ole spinninguga Eestis ammu püüdnud, aga varem sai kala küll. Olen nüüd käinud vaatamas Tõstamaa jõge ja lapsepõlve püügimaid Värati ja Vaiste all, kus vanaisa võrku lasi. Vanaisa saagid on praegu täiesti olematud, ainult kogred on võrgus. Vanasti oli ikka meriforelli, haugi ja ahvenat. Ühe võrguga toitis tollal terve pere ära, nüüd saab kalda äärest 2-3 ahvenat terve aasta peale. Ju ta ikka on kehvemaks läinud.

Talvepuhkuse ajal ootan alati, et Pärnu laht jäässe läheks, aga viimased kaks aastat ei ole detsembris seda juhtunud. Jääpüük meeldib mulle väga, aga praktiliselt kaks aastat ei ole ma jää peale püüdma saanud. Eelmisel aastal siin Norras sai paar korda käidud, kui jõele jää peale tuli.

Miks sulle jääpüük meeldib?

Talvevarustus on nii peenike ja iga löök on hästi tunda. Kontakt kalaga on väga otsene ja kõik on tundlik. Sellepärast meeldibki.

Mida Eestis peaks ette võtma, et meil kala oleks? Mis meil valesti on?

Ma arvan, et palju on kinni suhtumises. Eestis on tavaline, et kui kala saadakse, siis tiritakse kartulikott täis. Ma ei usu, et kõik see kala ära süüakse – eks palju rändab ka prügimäele... Igaüks võiks püüda südametunnistuse järgi vaid niipalju, kui jõuab ära süüa – ei ole ju vaja tervet suguvõsa toita! Ja kalurid võiksid võrgusilma miinimumist kinni pidada. Ma tunnen päris palju Pärnu kalureid, kes selle jutu peale naeravad ja ütlevad, et tahaks ikka kala ka saada. Kui miinimumsilmaga ahvenat püüda, siis nii suurt ahvenat enam Pärnu lahes ei ole. Ma arvan, et kui samamoodi edasi läheb, pole varsti isegi selle pisikese silmaga võrguga midagi püüda.

Mida Eestil tasuks Norra harrastuspüügi korraldusest üle võtta?

Lõhejõgedel on Norras igal inimesel, kel olemas kalastuskaart, õigus kontrollida, kas kalastuskaart on olemas ka tema kõrval püüdval mehel. Seda kontrollitakse aktiivselt. Kui käisin Oslos ja ostsin nädalase tuusiku lõhejõele, kontrollis mind kohe esimesel päeval 3-4 erinevat inimest. Kõigil on olemas ka kohaliku kalainspektori number – kui sul luba pole, helistatakse inspektorile ja hoitakse sind niikaua kinni, kuni inspektor kohale jõuab. Selline süsteem võiks Eestis kah olla – kui sul on kalastuskaart olemas, siis on sul ka õigus küsida, kas teisel mehel kah on. Trahvi ei saa küll teha, aga kui sa oled vee ääres ilma kalastuskaardita ja kümme meest seda küsib, siis tekib endal juba imelik tunne.

Norras on ju veel kuratlikult häid asju – meres ei ole spinninguga püügil mingit luba vaja, sul on siin igal sammul mõni paadislipp…

Eestis on veel eramaade probleem, kõik kohad on kinni. Norras on nii, et enamikes kohtades on slippide juurde pandud rauast postkast, kuhu saab raha panna. Paadi vettelaskmine maksab 10-20 Norra krooni, parkimine veel 10. Päeva peale teeb see kokku 60 Eesti krooni ja ma arvan, et paadi vettelaskmise ja päevase parkimise eest oleks iga harrastaja valmis niisuguse summa maksma. Ma ei saa aru, miks seda veel tehtud ei ole!

Need vähesed, kes on Eestis slipi ehitanud, küsivad selle kasutamise eest 150 krooni!

150 on palju. See ei ole koht, kus rikkaks saada.

Me oleme siin juba päris mitu päeva koos kalal käinud. Ma vaatan, et töö sul ülemäära palju kalalkäimist ei takista?

Hooaeg käib – hommikul teen trenni ära ja kella ühest olen vaba mees, siis on aega terve pärastlõuna kala püüda. Ma käin kalal päris palju.

Mida see „päris palju“ täpselt tähendab?

3-4 korda nädalas, kui ilmad lubavad. Kevadel ei suuda isegi ilmad takistada, kuigi sajab vihma ja tuul on tugev – tuleb ikka minna, sest äkki on kala juba tulnud.

Tee meid kadedaks – kas vahel õnnestub ka kõik seitse nädalapäeva järjest maha kalastada?

Ei õnnestu. Iga nädal on mäng ja mul on reegel, et päev enne mängu ma kalal ei käi, mul on selline ebausk. Seekord ma tegin erandi ja mäng läks päris hästi. (Raio koduklubi Fredrikstad võitis Bodø Glimiti 2-0, kusjuures keskkaitsja Raio lõi mängu avavärava. Toimetaja märkus.)

Sa oled ebausklik?

Natuke olen.

Mille osas? Mitu päeva enne mängu kalal käia ei tohi?

Mängupäeval on loomulik, et puhkad, aga päev enne ka ei käi. Ma isegi ei tea, kust see tulnud on, aga nii on see jäänud. Kui käid päev enne mängu kalal, siis mängupäeval kripeldab, et ei tea, kuidas nüüd läheb. Täna muutsime selle ebausu ära.

Vahel siis ikka käid?

Eelmisel aastal tegin ühe erandi ja siis – mitte küll minu süül – me kaotasime karikavõistlustel kolmandas eelringis teise liiga satsile. Pärast seda ma lubasin, et päev enne mängu ma enam kunagi kalale ei lähe. Pärast seda mängu tundsin ennast päris pahasti.

Et siis, kui enne mängu kalal käia, läheb mängus midagi halvasti?

Näib nii, eriti veel siis, kui peaks kala saama. Mulle tundub, et siis kasutad oma sportliku õnne ära.

Täna mängisid ja lõid värava – see tähendab, et homme oled siis kindlalt kalal?

Homme kindlalt. Me ju käisime päev enne mängu ka, aga me käisime hommikul hästi vara, äkki see ei läinud arvesse...

Kellega sa koos kalal käid? Või meeldib sulle rohkem üksi käia?

Vahel meeldib üksi, aga hea seltskonnaga on ka hea käia. Siis saab vaadata, mida teised teevad, mis varustust kasutavad. Minu keskkaitse paariline on kah kõva kalamees – ta küll päris 4-5 korda nädala ei käi, piisab 1-2 korrast. Temale on tähtis kala saamine, ilma selleta ta kalal käia ei tahaks.

Eesti jalgpallureid on Norras veel. Kas keegi neist on ka kalamees ja kas olete koos kalale sattunud?

Koos ei ole. Lindpere (Joel Lindpere – toim.) käib Tromsös oma maja kõrval vahelduva eduga spinningut loopimas, aga ta ei ole kirglik kalamees – lihtsalt veedab aega.

Kas Eestist saabub ka kalastushuvilisi sõpru kalapüügi mekat külastama?

Külalisi käib iga suvi kaks-kolm korda.

Kas võtad heameelega külalisi vastu või muutuvad nad tüütuks ka?

Ei muutu. Mul on hea meel, kui külalised tulevad, saab jälle Eesti keelt rääkida. Enamus aega ma niikuinii elan siin üksi.

Mis on hea kalapüügi eeldused?

Ilus ilm, kui mõne kala ka saad või õnnestub teha mõni ilus foto.

Kas ilusaid pilte on tulnud?

On, aga mitte palju. (Raio arvuti desktop’il on omatehtud kaunis foto kolmest pringlist – toim.)

Milline on kõige õnnestunum foto?

Kevadel, kui pildistasin pringelvaalu. Üks võte tuli väga hästi välja.

Mis sulle rohkem rõõmu tegi, kas hea foto või see, et kevad olid käes. Pringlid jões on ju kevadekuulutajad?

See oli imeilus päev. Haruharva juhtub, et meri on peegelsile, aga siis oli nii terve päeva ja need kolm vaala mängisid seal… Oli täielik nauding väljas olla.

Kust sa oma kalastusvarustuse ostad?

Siit ja sealt. Ma käin Rootsis süüa ostmas ja õnneks või kahjuks on selles keskuses ka kalastustarvete kauplus. Astun sealt alati läbi ja mingi vidina ikka ära ostan. Enamiku asjadest soetan ma siiski Eestist.

Koondise mängud Lilleküla staadionil on siis sinu jaoks kulukad. Raha läheb kõik Normarki poodi?

Mati (Banhard – toim.) poes ma olen käinud küll ja käin järjest rohkem, sest seal on väga hea valik. Teine pood, kust ma asju ostan, on Sõpruse puiesteel, kus töötab Rein Truumets. Tema annab alati nõu ja aitab õiged asjad valida. Ma käin sellistes poodides, kus saab juttu rääkida ja muljeid vahetada.

Lõpetuseks vääname veidi üht tuntud laulusalmi. Ma ei palu sul valida seksi ja jalgpalli vahel, aga kui kaalukausil on jalgpall ja kalapüük, siis kumb peale jääb?

Oleneb kalapüügi- või jalgpallipäevast. Kui jalgpallis värava lööd, on päris hea tunne, aga võitlus korraliku kalaga kaalub selle ikka üle. Kalapüük jääb kahjuks ettepoole.

Kadedusttekitav kiri Norrast

Sai täna käidud sama järve ääres. Peale teie lahkumist läks ilm jälle külmaks ja hakkas sadama. Täna oli esimene päev, kui ei sadanud ja ilm läks pealelõunal ka soojaks. Kui paadi vette panime, sai selgeks, et veetemperatuur oli langenud 14 kraadilt 10 kraadile. Algul vedasime, siis loopisime ja nii neli tundi jutti, aga mitte ühtegi matsu. Arvasime, et ju see sadu ja vee jahtumine on kalal suu kinni pannud; lõime käega ja hakkasime kodu poole sõitma.

Järsku nägi sõber, et kalda ääres madalas vees toimub midagi. Sõitsime lähemale, aga ikka ei saanud päris hästi aru, mis seal lahti on. Ma veel kiitsin sõbrale, et kas ta pole siis enne konni kudemas näinud, aga igaks juhuks otsustasime teha ka mõned visked.

Sõber viskas esimesena ja umbes pool meetrit konnast eemale. Mina viskasin kohe tema järel ja tabasin konna peaaegu lagipähe. Ja siis läks lahti – „konn“ hakkas kahtlaselt suure jõuga liikuma. Tirisin eluka suhteliselt väikse vaevaga paadini ja vaatepilt, mis avanes, oli mega! Esiteks oli kala sama paks kui pikk, teiseks olid kolm 1-2 kilost isast haugi endid konksu otsas oleva emase külge „kleepinud“. Ja mis kõige imelikum – need isased ei kartnud midagi ja ega see „allveelaevgi“ paistnud aru saavat, mis toimub.

Sõber proovis kala kahva saada ja nii viis-kuus korda järjest, aga ikka ei õnnestunud. Kogu selle aja olid isased „allveelaeva“ küljes justnagu klambriga. Vahepeal oli neli kala korraga kahvas, aga see jurakas ei tahtnud kahva ära mahtuda (tead ju küll minu kahva...). Lõpuks andsin ritva sõbra kätte ja proovisin kätega kalal lõpuste tagant haarata. Alles siis lasid isased vehkat.

Esimesel korral libises kala mul käest ja tegi seepeale ühe tõsisema sööstu kah, aga pärast seda oli nii väsinud, et panin talle kahva alla ja aitasin kala käega kahva. Tegime ruttu pilti, kaalusime haugi ära ja lasime ta siis vette tagasi. Pikkuseks mõõtsime 103 cm ja kaalu oli natuke alla 11 kg, kaalutud sama vedrukaaluga, mida me siin uputasime paar päeva tagasi :-)

Ma pole igatahes haugi enne oma silmaga kudemas näinud ja minu jaoks oli tegemist mega elamusega! Need isased kalad on ikka täiesti halvatud, kui sugu teevad. Järelikult kudev haug ikka haarab lanti.... Või peletas ta sissetungijat oma territooriumilt minema?

Eks sa tead paremini neid asju. Hiljem loopisime samase kohta veel ja saime kaks kahekilost isast kala.

Tervitades,

Raio