ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 47 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
EG Tackle Trade kevaduudised

» ÄRITEKST
Olympus µ 1030SW
Ralf Mae

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Jõeforell, meie vete kaunitar
Rein Järvekülg

» ALTERNATIIV
Kui jääd ei ole...
Valmar Schotter,Sven-Erik Tomson, Raimo Kummer, Hanno Kask

» EETIKA
Kalapüügieetikast
Lauri Peil

» KOGEMUS
Jõeforellipüügist vabinalantidega
Rauno Klemm

» Vobleri fenomen
Hans Soll
» Kalastusaristokraat
Hans Soll

» TERVIS
Selg – meie tegude sammas
Leho Rips

» PERSOON
Tarmo Kõuts, Riigikogu esikalamees
Raimo Kummer

» VÕISTLUSED
Uljaste Triibu 2008
Allan Jaakus
» Kuldkala 2008
Ralf Mae
» Maardu Ahven 2008
Raimo Kummer
» EMV kirbutamises
Ralf Mae

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Räimepüügist võrkudega
Anneli Einman

» ÄRITEKST
Uudiseid DAM-ilt

» MUREMEELI
Kas lõhilaste kaitsmine on farss?
Kaido Krass

» PAJATUS
Meenutusi latikapüügist Tamulal
Arved Kiisk
» Säina Eldoraado
Toomas Mikkor

» ÄRITEKST
Kuidas ma Jõgisool tuura söömas käisin. Ralf Mae
» Kogu tõde õngenööridest

» KORD ON KORD ON KORD / NÕUKODA
Mobiiliga maksmise võimalusest harrastuslikul kalapüügil
Herki Tuus

» Kalurid, ametnikud ja teadlased pidasid nõu Pärnus
Endrik Tõnsberg
» Loomisel on harrastuspüügi arengukava
Martin Vallimäe

» MAAILM
Hai, ahoi!
Erik Holm
» Lendõngega troopikavetes
Herkki Zupping

» FORTUUNA 2008. aasta tellijate vahel auhinnad loositud

» HAUGIRISTSÕNA
Kaido Krass

 
Lendõngega troopikavetes
Herkki Zupping
Herkki Zupping külastas traditsiooniliste talviste turistilõksude asemel Los Roquesi saarestikku Venezuelas ning püüdis seal lendõngega kaheksa päeva bonefish’i, kes on maailmas üks hinnatumaid sportkalu.

Arvatakse, et Los Roques üks ilusamaid paiku maailmas. See on saarestik, mis koosneb 42 saarest ja mille pindala on 400 km2. Los Roques asub Venezuela pealinnast Caracasest 130 km põhjas, kus temperatuur on talviti keskmiselt 24, suviti aga 34 kraadi. Päevad on seal päikeselised ja kuumad; vihma sajab väga harva ja kui üldse, siis tavaliselt öösiti. Los Roquesil puhuvad pidevalt kirde- või idakaarte passaattuuled, kergendades keskpäevases päikeses olemist. Vesi on väga soe.





Saartest on pidevalt asustatud vaid Gran Roque, kus elab umbes 600 inimest, kes tegelevad põhiliselt turistide teenindamisega. Suuri hotelle saarel pole ning majutus toimub väikestes majakestes – posada’des. Enamus posada’dest on itaallaste poolt kalurionnidest ümberehitatud majakesed, mis mahutavad 10-15 külastajat. Neid posada’sid on umbes 60. Kuna tegemist on rahvuspargiga, on seal uute hoonete ehitamine keelatud ja tegevuse laiendamine võimatu. Sellest tulenevalt on ka turistide arv küllaltki väike. Kes plaanivad analoogse retke tulevikus ette võtta, neile soovitan elamise eelnevalt kindlasti kinni panna.

Los Roquese fauna on rikkalik – seal leiab 61 liiki koralle, 200 liiki koorikloomi, 140 liiki molluskeid, 90 liiki linde ja 280 liiki kalu. Minule kui kalamehele pakkus kõige suuremat huvi bonefish, mida peetakse maailmas üheks huvitavamaks ja hinnatumaks lendõngekalaks. Bonefish (lad k Alula Vulpes) on ümara kehaga kala, kelle värvus on vastavalt ümbrusele kas hõbedane (heleda liiva peal) või rohekas (rohelise kilpkonnaheina peal) ning suurus tavaliselt 1-3 kg (suurimad isendid 7 kg kandis). Bonefish toitub teistest kaladest, väikestest krabidest ja koorikloomadest ning vajab eluks vett temperatuuriga 22-27 kraadi. Los Roques on üks väheseid kohti maailmas, kus on võimalik bonefish’i iseseisvalt ja omapäi kalda pealt püüda – enamikes teistes paikades on tarvis rentida paat ja palgata giid, mis on aga küllaltki kallis.

Iga posada juurde kuulub oma paat ning lisaks elamisele ja söögile on hinna sees ka sõit lähimatele saartele. (Kui on soov külastada ka kaugemaid saari, tuleb sinna viimise ja tagasitoomise eest maksta lisaks 10-30 dollarit.) Niisiis viiakse sind pärast hommikusööki soovi korral kuhugi saarele, pannakse paika päikesevarjud ja antakse termokastiga kaasa lõunasöök ja joogid. Nii veedadki päeva kala püüdes või niisama vedeledes imeilusal saarekesel.





Kui seni oled uskunud, et nii ilus saab olla ainult pildil või postkaardil, siis nüüd oled ise ootamatult sattunud keset seda paradiisi. Meri on türkiissinine ja liiv tõepoolest valge; ilma päikeseprillideta on silmadel lausa valus. Valdavalt on kallas liivane ja sellel võib rahulikult paljajalu liikuda; osa kohti aga, kus toimub ka kalapüük, on kivised ja rohused. Teravatel riffidel nalja pole, siis peaks midagi jalas olema; kindlasti peaksid olema kaitstud varbad. (Mitmel firmal on olemas spetsiaalsed tugevdatud põhja ja ninaga kahlamisjalanõud.) Kindlasti on vajalikud ka korralikud polaroidprillid ja alt tumeda riidega kaetud nokamüts. Võimalusel võiks kasutada UV-kaitsega riideid ja kindaid, kuna päike on väga tugev. Päikest võimendab veelgi helevalge liiv, mis on „jahvatatud“ korallidest – see toimib paljude väikeste peeglikestena. Päevitamisel kasutatakse kaitsekreeme, mille faktor on 50-60.

Mina olin kohalikelt saadud soovituste järgi kohe esimesel hommikul päikesetõusu ajal lennujaama lähedal rannas, kus liikus massiliselt kalamaime, mida suuremad kalad maiustamas käisid. Minuga koos püüdsid veel ka kolm itaallast, kellega ma samas majakeses elasin.

Püügivahendiks oli 9-jalane 8. klassi lendõng. Tähtis on, et nii ritv kui rull kannataksid soolast vett. Ka soolase vee nöörid on tavanööridest veidi erinevad – nimelt on troopilise kliima jaoks tehtud nöörid jäigemad. Söödaks kasutasin mina putukaid nimega Gotcha, Crazy Charly või Clouser Minnow, mille värvid olid valge, roosa, liivakarva ja roheline. Söödad soovitan siduda kindlasti soolase vee konksudele.


Järgneb: Kalastaja 47