ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 47 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
EG Tackle Trade kevaduudised

» ÄRITEKST
Olympus µ 1030SW
Ralf Mae

» MEIE VETE PÜÜGIKALU
Jõeforell, meie vete kaunitar
Rein Järvekülg

» ALTERNATIIV
Kui jääd ei ole...
Valmar Schotter,Sven-Erik Tomson, Raimo Kummer, Hanno Kask

» EETIKA
Kalapüügieetikast
Lauri Peil

» KOGEMUS
Jõeforellipüügist vabinalantidega
Rauno Klemm

» Vobleri fenomen
Hans Soll
» Kalastusaristokraat
Hans Soll

» TERVIS
Selg – meie tegude sammas
Leho Rips

» PERSOON
Tarmo Kõuts, Riigikogu esikalamees
Raimo Kummer

» VÕISTLUSED
Uljaste Triibu 2008
Allan Jaakus
» Kuldkala 2008
Ralf Mae
» Maardu Ahven 2008
Raimo Kummer
» EMV kirbutamises
Ralf Mae

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Räimepüügist võrkudega
Anneli Einman

» ÄRITEKST
Uudiseid DAM-ilt

» MUREMEELI
Kas lõhilaste kaitsmine on farss?
Kaido Krass

» PAJATUS
Meenutusi latikapüügist Tamulal
Arved Kiisk
» Säina Eldoraado
Toomas Mikkor

» ÄRITEKST
Kuidas ma Jõgisool tuura söömas käisin. Ralf Mae
» Kogu tõde õngenööridest

» KORD ON KORD ON KORD / NÕUKODA
Mobiiliga maksmise võimalusest harrastuslikul kalapüügil
Herki Tuus

» Kalurid, ametnikud ja teadlased pidasid nõu Pärnus
Endrik Tõnsberg
» Loomisel on harrastuspüügi arengukava
Martin Vallimäe

» MAAILM
Hai, ahoi!
Erik Holm
» Lendõngega troopikavetes
Herkki Zupping

» FORTUUNA 2008. aasta tellijate vahel auhinnad loositud

» HAUGIRISTSÕNA
Kaido Krass

 
KOGEMUS
Jõeforellipüügist vabinalantidega
Rauno Klemm
Alljärgnevas loos käsitlen üht suurt osa jõeforellipüügist, nimelt püüki vabinalantide e vobleritega, millega on võimalik forelli tabada terve püügihooaja jooksul. Artiklis esitan üldised põhimõtted, millest ise seni lähtunud olen. Neist mõnede juurde olen jõudnud omal käel, enamus aga pärineb kogenud sõpradelt ja kirjalikest allikatest.

Siiski olen tähele pannud ka seda, et reeglite kramplik järgimine on vahel üheks põhjuseks, miks mõned saavad kala ja teised virisevad kala puudumise üle. Sellest tulenevalt on järgnev info minu arvates väärt küll silmaspidamist, kuid alati tasub katsetada ka muid variante – kalapüügi võlu just selle ebakorrapärasuses seisnebki.





Näiteks võib ju väita, et suvel toob kala loomulikes toonides tume lant, aga seda absoluutse tõena võttes võib selguda, et sõber saab kena kala hoopis neoontoonides landiga. Seega katsetage, proovige...

Talv
Eestis algab jõeforelli püügihooaeg 1. veebruaril, seega jääb ka talv osaliselt võimaliku püügiaja sisse. Seda muidugi eeldusel, et veebruariks pole olnud pii-savalt külma ja jõed on jääkaane alt vabad. Nendel külmadel kuudel näeb püük aga traditsioonilisest (suvisest) püügist hoopis teistmoodi välja – erinevad on nii kalakohad, püügi iseloom kui ka landid.

Enne talvise vobleritega püügi juurde asumist mõne sõnaga jõgedest ja kalakohtadest. Talvine forellipüük eeldab enamasti eelteadmisi vastava jõe kohta. On jõgesid, kus talvine püük on võrdlemisi edutu ning on ka kohti, kus just talvel on parim võtt. Laias laastus on loogika selline, et kala liigub külmemaks perioodiks sügavamasse lõiku, suuremasse jõkke, seega leiab teda tihti piirkondadest, kus suvel on vesi forelli jaoks liiga soe. Samuti tasub talvel pigem eelistada forellijõgede sügavamaid ja rohkema veega alamjookse.

Selle põhimõtte keerab tihti pea peale suurvesi, mille tulemusel tõuseb veetase jões, luues nii uusi kalakohti, ja liigutab rohkem sööki ringi, muutes kala aktiivsemaks. Seega tuleks tavalise veetaseme puhul otsida sügavamaid lõike, kõrgema veetaseme puhul aga ei ole see ilmtingimata vajalik. Tavalise, eriti aga madala veeseisu puhul on kala enamasti koondunud teatud lõiku või kindlatesse aukudesse. See ei tähenda, et mujal kala pole, küll aga seda, et nendest kohtadest on forelli palju tõenäolisem saada. Produktiivseks võivad (eriti väga külmade ilmade puhul) osutuda allikakohad.

Viimase asjana mainiksin ära, et õigele võtule pihta saamiseks tuleb jälgida ilma ja veeseisu ka enne reaalselt püüdma hakkamist. Kui vesi on jões järsult tõusnud või on temperatuur märgatavalt langenud, võib see esimese paari päeva jooksul võtule väga negatiivselt mõjuda.

Nüüd aga täpsemalt talvisest püügist vobleritega, esmalt normaalse ja siis kõrge veeseisu puhul.

Reeglina on talvel veetase üsna madal. Kuna maapind on enamjaolt jääs, siis ei voola jõkke nii palju vett ja jõgi toitub suures osas allikatest. Seetõttu on vesi väga selge ning seda tuleb püügil (liikumisest ja varjumisest ma siinkohal enam rääkima ei hakka) ja landivalikul arvestada. Kuna vesi on selge ja kalal igati hea nähtavus, peaksid voblerid olema võimalikult loomulikku tooni. Kuid ka siin on erinevaid seisukohti: mõned püüavad võimalikult tumedate ja mattide lantidega, teised aga vastupidi, heledatega. Minu kogemused on näidanud, et kala toob nii mustjashall kui hõbedane-erksinine-roosa toon (nn vikerforelli toon on talvel üks edukamaid värvivalikuid). Enamjaolt võiks lant olla talvel kas võimalikult tume ja loomulik või siis lihtsalt külmades värvides.

Kõrge veeseisu puhul on oluline, et lant oleks kalale nähtav. Julgemalt tasub kasutada erksamaid värve, kas siis üleni neoontoonides või vaid neoonkõhuga. Lii-ga tume vobler võib kõrge veega kalale märkamatuks jääda.


Järgneb: Kalastaja 47