ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 46 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» VARIA

» ÄRITEKST
Olympus SP-560UZ
Ralf Mae

» MEIE VETE KALU
Atlandi tuur
Leili Järv

» VETEVALD
Õhukehuul-hallkefaal
Heli Shpilev, Henn Ojaveer

» PÜÜGIVIIS
Sikuti+kirptirk=roikku
Alvar Heiste

» SPINNINGUKOOL
Õngenööridest, II osa.
Vladislav Korzhets

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Siiapüügist võrkudega
Anneli Einman

» LENDÕNG
Lendõnge võlu ehk jutustus lendõngeusku pöördumisest. Raimo Kummer

» PAJAS JA PANNIL
Siiakotletid. Hanno Kask

» ÜHE KALA LUGU
Neil valgusest nappivatel päevadel. Martin Vallimäe

» PÜÜGIPAIK
Kuremaa järv. Ene Ilves

» EELINFO
Eesti meistrivõistlused jääaluses kalapüügis

» MAAILM
Rödingfiske Svenssonite juures.
Randel Kreitsberg

» KODULUGU
Mälestusi Hanikatsi laiult
Manivald Kuik

» SALMO KALAMEHEJUTT
Ühe suvepäeva järelmõtisklus
Virve Krass

» VÕISTUKALASTUS
Saaremaa vs Lost Continent
Aivar Sõrm
» Ubajärve Sügis 2007
Pääro Metsand

» MUREMEELI
Rein Truumetsa artikli saateks. Ralf Mae
» Tule taevas appi!
Rein Truumets

» EKSL esitab lõhilaste kaitseks Kalapüügieeskirja muudatusettepaneku
Raimo Kummer
» Juhtum Väikesel Saarjärvel
Pääro Metsand

» NÕUKODA
Kalapüügieeskirja muutmise koosolek
Endrik Tõnsberg
» Euroopa harrastuskalastajad Londonis
Endrik Tõnsberg
» ERL lõhilaste arutlusseminar
Endrik Tõnsberg

» PAJATUS
Palojärvel haugi püüdmas
August Karvane
» Kui sügisel on ilm ilus...
Hanno Kask
» Esimene jää Eldoraados
Sven-Erik Tomson

» MAAILM
Nagu võrdne võrdsega
Andres Ronk

» Korallrifi argipäev
Toomas Mikkor
» Matkaautoga kalaretkel
Sven Kilusk

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Ervin Pihu

» ENNUSTUSRISTSÕNA
Kaido Krass

 
MAAILM
Rödingfiske Svenssonite juures.
Randel Kreitsberg
Kui Eesti kalamehed kohale jõudsid, oli paaliapüük juba alanud. Just paaliat ja tema kuderüüs oranzhikalt-punakalt hõõguma löövat kõhualust tähistab rootsikeelne sõna röding. Ning punased olid need kõhud tõepoolest, justkui oleks meie roosärje uimedele omase karmiinpunase värviga üle võõbatud.





Veel enne, kui paaliateni jõuame, tuleb ära märkida, et meie reisiseltskonna sihtpunktiks oli Säleni nimeline suusakuurort Kesk-Rootsis, Norra piirist paarkümmend kilomeetrit eemal. Teekond sinna on Stockholmist vaadatuna umbes 400 km – piisavalt lühike, et sõidupäeva õhtul jõuad end mägimajakestes ka sisse seada, samas piisavalt pikk, et näha juba oluliselt teistsugust loodust, kui eestlane tasandikuinimesena nägema harjunud on. Ning loomulikult paalia, kala, kellest Eestis teatakse peamiselt lendõngemeeste suviste Norra-reiside kaudu, kuid mida kohalik rootslane igatalviselt edukalt ka jääaugust püüab.
Esmapilgul kõlab mõte südatalvisel vaikuseperioodil poolemeetrise jää alt lõhilaste hulka kuuluvat paaliat püüda pisut müstilisena – on ju forelli- ja lõhepüük ikka suuremalt jaolt suvine teema. Paaliaenamusega selgeveeliste mägijärvede kallastel elavad kalamehed ei kujuta aga talve ilma paaliapüügita ettegi. Meie otsime kohapealt kolm erinevat rootsikeelset kalastusajakirja, millest kõikides on artikkel ka talvisest paaliapüügist. On ju paaliagi lõhilastele omaselt talvine kudeja, see tähendab aga et kala on aktiivne, valmis sööta ründama ning meeleldi ka naabrimehe marja (või marjatera imiteerivat kirptirku) maitsma.


Fiskekort taskusse!

Säleni suusapiirkond asub kahe Rootsi maakonna, Lima ja Dalarna, piiril – seetõttu tuleb kalastusluba soetades jälgida, et ostaksite ikka selle maakonna loa, kuhu te püüdma kavatsete minna. Et paljudesse järvedesse on vikerforell võõrliigina sisse asustatud, siis sellistele müüakse lubasid tihtipeale muust maakonnast eraldi, nii on ka see put-and-take järvede puhul (pisikesed (pais-)järved, kuhu asustatakse suurel hulgal kala, kuid kust meie kõigest hoolimata ühtegi uimekandjat ei saanud). Luba maksab 70 SEK päev ning müüakse seda turismiinfopunktides ning kohalikes bensiinijaamades. Esmakordselt piirkonnaga tutvujal soovitakski esimese asjana üles otsida just kohalik turismiinfopunkt (meie puhul asus see Säleni peatänaval), sest tihtipeale ei räägi bensiinijaamade töötajad piisavalt hästi inglise keelt ja igasugused segadused on kerged tulema. Küll saab aga bensiinijaamadest soetada endale paaliapüügiks vajalikke lante ja kärbsetõukusid.





Kohalike poolt eelistatud roikku-tüüpi rakendus koosneb väga värvikirevast ja tugevalt mängivast pikisikust ja selle all rippuvast üheharulisest värvikonksust (mis tihti on ka paari sulega „ehitud”). Konks söödastatakse kärbsevastsega ning mäng käib Eestile omaselt põhja läheduses. Et paalia suu on äärmiselt luine ning konks haakub sellesse halvasti, peab viimane olema väga terav. Spetsiaalseid paaliakonkse müüakse rödingkroki nime all – need on peenikesed, äärmiselt teravad ning omapärase haakimist soodustava paindega Normarki konksud. Siiski kasutasime meie edukalt ka Salmo pikisikuskaid ja isegi põiklante; talipüügilantide sekka on kasulik pista ka mõned väiksemad Räsanenid ja Professorid. Alumise konksu võib asendada ka lendõngeputukaga – kas siis krevetilaadse või kirpvähki meenutavaga.


Järgneb: Kalastaja 46