ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 46 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» VARIA

» ÄRITEKST
Olympus SP-560UZ
Ralf Mae

» MEIE VETE KALU
Atlandi tuur
Leili Järv

» VETEVALD
Õhukehuul-hallkefaal
Heli Shpilev, Henn Ojaveer

» PÜÜGIVIIS
Sikuti+kirptirk=roikku
Alvar Heiste

» SPINNINGUKOOL
Õngenööridest, II osa.
Vladislav Korzhets

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Siiapüügist võrkudega
Anneli Einman

» LENDÕNG
Lendõnge võlu ehk jutustus lendõngeusku pöördumisest. Raimo Kummer

» PAJAS JA PANNIL
Siiakotletid. Hanno Kask

» ÜHE KALA LUGU
Neil valgusest nappivatel päevadel. Martin Vallimäe

» PÜÜGIPAIK
Kuremaa järv. Ene Ilves

» EELINFO
Eesti meistrivõistlused jääaluses kalapüügis

» MAAILM
Rödingfiske Svenssonite juures.
Randel Kreitsberg

» KODULUGU
Mälestusi Hanikatsi laiult
Manivald Kuik

» SALMO KALAMEHEJUTT
Ühe suvepäeva järelmõtisklus
Virve Krass

» VÕISTUKALASTUS
Saaremaa vs Lost Continent
Aivar Sõrm
» Ubajärve Sügis 2007
Pääro Metsand

» MUREMEELI
Rein Truumetsa artikli saateks. Ralf Mae
» Tule taevas appi!
Rein Truumets

» EKSL esitab lõhilaste kaitseks Kalapüügieeskirja muudatusettepaneku
Raimo Kummer
» Juhtum Väikesel Saarjärvel
Pääro Metsand

» NÕUKODA
Kalapüügieeskirja muutmise koosolek
Endrik Tõnsberg
» Euroopa harrastuskalastajad Londonis
Endrik Tõnsberg
» ERL lõhilaste arutlusseminar
Endrik Tõnsberg

» PAJATUS
Palojärvel haugi püüdmas
August Karvane
» Kui sügisel on ilm ilus...
Hanno Kask
» Esimene jää Eldoraados
Sven-Erik Tomson

» MAAILM
Nagu võrdne võrdsega
Andres Ronk

» Korallrifi argipäev
Toomas Mikkor
» Matkaautoga kalaretkel
Sven Kilusk

» KALAMEES MUIGAB
Kogunud Ervin Pihu

» ENNUSTUSRISTSÕNA
Kaido Krass

 
PÜÜGIVIIS
Sikuti+kirptirk=roikku
Alvar Heiste
Sõna roikku tuleb soome keelest ja tähendab rippumist, kõõlumist. Kalamehed kasutavad üldistavalt roikkut kõige kohta, mis on rakendatud põhimõttel siku + kett või tamiil + söödastatud konks (värvikonks, kirptirk jms). Põhjanaabrite juures kasutatakse roikkuga paralleelselt ka väljendeid tapsipilkki (lipsuga tirk), silmapilkki (silma(ga püügi) tirk), liukupilkki (sikutit saab tamiili peal liigutada, et nn lipsu pikkus muutuks) ja ketjupilkki (ketiga tirk).





Roikku kui nimetuse eestindamisega pole seni keegi tõsisemalt tegelenud ning kalameeste – nii paljukest kui neid roikkumehi on – kõnepruuki on asi läinud ikkagi soomepärase roikkuna. Et aga selle ühise nimetaja alla on püügiviisi „kodumaal“ Soomes koondunud üsna palju erinevaid püstsiku-lips-konks-tüüpi rakendusi, ei olegi asjale eestikeelse nime väljamõtlemine niisama lihtne. Leppigem siis olukorraga ja nimetagem kõnealust püügiriista ka eesti keeles roikkuks – vähemasti niikaua, kuni keegi midagi paremat ja kodumaisemat välja mõtleb.

Kõige üldisemalt koosneb roikku rakendus sikust, lipsust ja kirbust (värvi-konksust) ning nagu öeldud, ühendab püügivahend sikuti- ja kirbuõnge elemendid. Kombinatsioon kahest püügiviisist on ka roikku mäng: tõsted pärinevad siku- ja väristamine kirbuõngelt.

Mind paelub roikku juures kõige rohkem variant, kus siku ja sööda vahel kasutatakse lipsuna tamiili – seda olen ka kõige rohkem kasutanud ja harjutanud. Kui on puhas sikutipüük, siis kasutan värvikonksu, vahetan neid, aga peaaegu kunagi ei söödasta. Tamiilist lipsuga varustatud sikutiga püüdes lähen aga teadlikult selle peale välja, et kogu püük toimubki söödastatud konksuga. Kordadel, kui kala huvitub küll siku mängust, aga ei löö seda, võib roikkuga vahest ilusaid saake saada. Sama võib juhtuda ka siis, kui kala on passiivne ega erutu söödastatud kirptirgu peale – niisugusel juhul võib vahelduv mäng siku ja kirptirguga kala üles „äratada”. Sellised kalaretked tulevad ju kõigil meelde, kui kala sikut justkui ei näri, aga kui sikuga mõnda aega tirgutada ja kohe seejärel kirbuõng jääauku lasta, midagi ikka toimub.


Varustus

Ridva roikkupüügiks võib valida üsna vabalt. Kõige paremad, mida mina kauplustest olen leidnud, on vahetatavate pitsidega ja reguleeritava nooguti tundlikkusega taliridvad firmadelt Kuusamo, Delfin jt. See ei tähenda loomulikult, et ükskõik millisele taliõngele ei saaks ise külge ehitada reguleeritavat noogutit. Reguleeritav ja suhteliselt jäik, aga samas tundlik nooguti on vajalik seepärast, et püütakse ju erineva raskusega sikudega, samas peab ka väiksemgi toks või kergitamine tunda olema.

Nooguti ja selle pikk käik on üliolulised asjad. Nooguti peab välja kannatama langeva siku raskuse, seda peab saama reguleerida erineva raskusega sikude jaoks ja kõige selle juures peab nooguti olema ka piisavalt tundlik. Soomes on levinud traadist reguleeritavad noogutid , mida ka mina meelsasti kasutan.
Pealiin (monofiil) valitakse vastavalt püütavale kalale, enamasti jääb selle läbimõõt vahemikku 0,18-0,22 mm.

Sikutitena kasutatakse erinevaid püstsikuteid, mille konks ei ole jäigalt keha külge kinnitatud, st sikul on ka alumises otsas aas või auk keti või tamiili kinnitamiseks. Roikkupüügil on üsna levinud näiteks Stinger-tüüpi püstsikud, seevastu põiksikud e balanssiirid antud püügiviisi juures kasutamist ei leia.
Püstsiku suurus roikkuga kalastades võiks laias laastus jääda vahemikku 2,5-7 cm, Eesti oludes 2,5-5 cm. Näiteks Pärnu jõel määrab kasutatava siku suuruse voolutugevus – kui vool on tugevam, tuleb kasutada ka vastavalt suuremat sikut, muidu jääb rakenduse tunnetus puudulikuks.

Tamiilist lipsu läbimõõt valitakse vastavalt püütavale kalale ning see jääb vahemikku 0,12-0,20 mm, enamasti 0,16-0,18 mm. Väga peent lipsu ei ole tark kasutada, kuna see kipub olema liialt pehme ning takerdub seetõttu liialt sageli pealiini taha. Lipsu pikkuse valikul on põhiline reegel see, et mida kehvem on võtt, seda pikem peab olema lips. Ise kasutan 80-200 mm (enamasti 100-150 mm) pikkuseid lipse. Lipsu seon nii siku kui ka konksu külge niisuguse aasaga, et kõik vabalt liiguks.

Konksuna võib kasutada tavalist konksu, üheharulist värvikonksu, plast-, tina- või volframkirpu. Ise eelistan viimast varianti, kahjuks on Eestis sobivate kirpude valik suhteliselt väike. Seda peamiselt seepärast, et kui kirbu keha läheb väiksemaks, läheb vastavalt väiksemaks ka konks (mis on kirbutamise juures ka igati loogiline); mina aga pean roikkupüügil kõige paremateks hästi väikese kerakujulise keha ja suhteliselt suure konksuga kirpe. Enamuse nendest olen muretsenud Soomest, aga teen ka ise ja sobivate olemasolul ostan ka Eestist.

Järgneb: Kalastaja 46