|
Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel
| |

Nr 45 sisukord: » TOIMETAJA LEHEKÜLG Ralf Mae
» KOGEMUS Üks lahe kogemus ühe laheda riistaga. Vambola Moor
» ÄRITEKST Rörviki puhkeküla Ahvenamaal » Olympus FE-290. Ralf Mae
» MEIE VETE PÜÜGIKALU Turb. Leili Järv
» KOGEMUS Pika ridvaga sikutipüük. Ralf Mae, Alvar Heiste
» SPINNINGUKOOL Õngenööridest, I osa. Vladislav Korzhets
» KOGEMUS Kombinesoon – talikalastaja parim sõber. Valmar Schotter
» ÄRITEKST Salmo forellipüügivarustusest. Rauno Klemm
» VIITANETI VÕRGUKOOL Lõhe- ja meriforellipüügist võrkudega. Anneli Einman
» KALAVARUD Vodja jõe tööd jätkusid. Kaido Krass
» PAJATUS Raske vaeva kalad. Ralf Mae » Ühe kalalkäigu võlu ja valu. Kaido Krass
» VAATENURK Lase loodusel end üllatada. Andrus Norak
» PAJAS JA PANNIL „Kogemata“ vimmaretsept. Hanno Kask
» MAAILM Suvine kalaretk Rootsi. Aldo Ollik
» IN MEMORIAM Enno Kobakene Juhan Saar
» ÜHISTEGEVUS EKSL tegevusest. Endrik Tõnsberg
» JUUNIOR Kalastaja lastelaager toimus Hiiumaal. Liisa Kask » Lõuna-Eestis tegutseb laste kalastusring. Lea Saar
» KORD ON KORD ON KORD Lõhe- ja meriforellipüügi korraldusest jõgedel. Herki Tuus
» KODULUGU Eesti Kalaõngitsejate Seltsi tegevusest. Viljar Meister
» VÕISTUKALASTUS Ahvenapäevad Ermistul. Aare Karolin » EMV allveepüügis. Endrik Tõnsberg » EMV spinningupüügis, Pühajärve Spinning. Ralf Mae » EMV õngitsemises. Ralf Mae » Narva Lõhe 2007. Ralf Mae » Võistlustest lühidalt
» MAAILM „Vastik mees!“ Urmas Lõiv » Unistuste kalaretk – nagu ka Ameerika. Allan Jaakus » Sööstlant Skandinaavia moodi. Aleksei Antipchik » Shoti vähitraalil. Toomas Mikkor
» KALAMEES MUIGAB Kogunud Ervin Pihu
» PÜÜNISERISTSÕNA Kaido Krass
|
 |
|
|
KORD ON KORD ON KORD Lõhe- ja meriforellipüügi korraldusest jõgedel. Herki Tuus
|  | Viimastel aastatel on paljude Eesti kalastajate sügiseseks meelistegevuseks saanud jahtida (ning sageli ka tabada) meie hinnatuimat kala – lõhet. Harrastuskalastajajatel on selleks mitmeid võimalusi, alustades suurema püügivõimsusega harrastuslikust nakkevõrgust kuni traditsioonilise spinningupüügini merel ning jõgedel. Et sügisene lõhepüügihooaeg on kätte jõudnud, sooviks selles kirjutises tutvustada just spinningu ning lendõngega lõhepüügi võimalusi ja korraldust lõhejõgedel.
Õiguslik alus Kalapüügiseaduse paragrahvi 11 lõike 11 alusel on keskkonnaministril õigus määrata piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil rakendatakse piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja piirkonnad, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda, ning kehtestada kasutada lubatud püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart. Lõhe ja meriforelli püük jõgedes käib sinna alla.
Keskkonnaministri 04. detsembri 2006 määrusega nr 68 kehtestatud „Ajutised püügikitsendused, kalapüügiõiguse tasu, kalastuskaartide piirarv ja kalastuskaardi väljaandja määramine harrastuslikul kalapüügil 2007. aastal” võimaldab kalastuskaardi alusel lõhe- ning meriforellipüüki kokku kuuel Soome lahte suubuval jõel, milleks on Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna ning Valgejõgi. Kõikidesse nendesse jõgedesse on Põlula Kalakasvatuskeskus eelnevate aastate jooksul asustanud lõhilaste noorjärke ning tegemist on nn poollooduslike segapopulatsioonidega looduslikest ning asustatud kaladest ja nende järglastest.
Arvestades, et Eesti lõhe ning meriforelli kudejõgedel käib teadlaste poolt pidev seire, on jõgede valikul lähtutud puhtalt teaduslikust soovitustest. Pidades silmas loodusliku lõhe ohustatust, on algupärase ja unikaalse lõhepopulatsiooniga jõed populatsioonikaitselisest seisukohast lähtudes praegusel hetkel püügivõimalustest välja jäetud ning lõhe- ja meriforellipüük neis jõgedes on kalapüügieeskirjaga keelatud.
Kalastuskaardid lõhe- ja meriforelli püügiks jõgedes Alates 2007. aastast pole lõhe ning meriforelli püügiks kalastuskaartide piirarve jõgede kaupa kehtestatud. Selline lähenemine võimaldab kalastuskaarte väljastada kõikide maakondade keskkonnateenistustel, mistõttu paranevad nii kalastuskaartide taotlemise kui ka kättesaamise võimalused. Siinkohal tasub rõhutada, et eelpoolmainitud jõgedele saab lõhe ja meriforelli püügiks taotleda kalastuskaarte igast maakonna keskkonnateenistusest kas üheks, kolmeks või kolmekümneks päevaks. Püügiõiguse tasu on 2007. aastal kalastuskaartidel vastavalt 100 (1 päev), 200 (3 päeva) ja 1500 krooni (1 kuu). Kalastuskaart võib taotleja soovi korral kehtida korraga kõigil eelpool nimetatud keskkonnaministri määruses loetletud lõhe- ja meriforellijõgedel.
Kalastuskaartide taotlemiseks on mitmeid võimalusi. Nendest kõige lihtsam on teha avaldus interneti teel läbi kalanduse infosüsteemi. Viite kalanduse infosüsteemile leiab Keskkonnaministeeriumi kalanduse valdkonda puudutavalt leheküljelt. Samas võib minna ka otse kalanduse infosüsteemi leheküljele aadressil http://kala.envir.ee. 2007. aastal rakendunud kalastuskaartide taotlemise võimalust interneti on teel kasutanud kokku juba üle 400 inimese.
Samuti on alles jäänud ka juba varem läbiproovitud kalastuskaartide taotlemise süsteem, kus taotleja läheb ise maakonna keskkonnateenistusse või saadab avaldu-se posti teel.´
Lõhe ja meriforelli püük Eesti jõgedes Lõhe- ja meriforellipüügi populaarsusest annab tunnistust spinningu ning lendõngega püügiks lõhejõgedele võetavate kalastuskaartide arv. Vaieldamatult on populaarseimaks lõhepüügikohaks kujunenud Narva jõgi, kuhu viimastel aastatel on väljastatud üle 700-800 kalastuskaardi aastas. Ka ametlikust püügistatistikast nähtub, et Narva jõe lõhepüük on olnud viimastel aastatel suurim. Narva jõele järgnevad Jägala ja Selja jõgi.
Kui enamikul jõgedest, kuhu noorjärke asustatakse, tuleb hoolega silm peal hoida, et harrastuslik lõhepüük ei muutuks looduslikku paljunemist piiravaks teguriks, siis Narva jões on ressursi optimaalse kasutamise mõttes mõistlik kõik kudema naasnud lõhed välja püüda. Nimelt puudub alates 1956. aastast, mil rajati Narva hüdroelektrijaam, Narva jões lõhe koelmute puudumise tõttu lõhel sigimise võimalus ja tegemist on kunstlikult ülalpeetava populatsiooniga, et varustada suguproduktidega mõlema riigi kalakasvandusi.
|
|
|
|