ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 44 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
Alexi balsapuust landid – kvaliteettoodang Serbiast
» Olympus E-510.
Ralf Mae

» EELINFO
EMV spinningupüügis

» Tõugjas Emajõest.
Peeter Hõrak

» ÕNGEKOOL
Karbipüügist.
Ralf Mae

» LANDIKOOL
Võnklant ehk lusikas, II osa. Vladislav Korzhets

» LENDÕNGEKOOL
Lendõngepüügil kasutatavad kemikaalid. Lauri Peil

» TEST
Kui kaugus on tähtis.
Raimo Kummer

» VARUSTUS
Kahvadest.
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Savagear – kõik vajalik
röövkalade püügiks

» PAJATUS
Spinninguga Tamulal ja Võhandul.
Arved Kiisk
» Kas pime juhus pimedas öös?
Ants Kaldma

» SALMO KALAMEHEJUTT
Kohapüük Lamposaaril.
Sven-Erik Tomson

» NÕUKODA
Nõupidamine angerjamajanduse tulevikust
» Võrtsjärvel ja Vooremaa järvedel.
Endrik Tõnsberg

» ÜHISTEGEVUS
Loodi Forellisõprade MTÜ.
Kaido Krass

» VÕISTUKALASTUS
Salaca Lasis 2007.
Endrik Tõnsberg
» Järvamaa ja Paide linna
MV spinningupüügis.
Kaido Krass
» Lendõngevõistlus "Paunküla Pike 2007".
Sven Kilusk
» Kalastussportlik
nädalavahetus Lõuna-Eestis.
Lea Saar
» Rakvere Koger 2007.
Allan Jaakus
» Piiripurikas II etapp, Ubajärve Haugipidu 2007

» TOIMUMISED
Kalandusfondi toetuste koosolek. Endrik Tõnsberg
» Noorte keskkonnateadlikkuse tõstmise päev Tarbja tehisjärvel.
Alar Soo

» KODULUGU
Meenutusi kevadisest haugipüügist Väinameres.
M. Kuik

» EELINFO
EMV õngitsemises

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Lestapüügist võrkudega.
Anneli Einman

» PERSOON
Vassili Sobol, omadele lihtsalt Vasja. Hanno Kask

» MAAILM
Perega Põhja-Norras.
Pääro Metsand
» Kaks kala, 35 kg.
Hannes Roosma
» Ahvenamaal magamiseks aega ei jää.
Randel Kreitsberg

» KUURISTSÕNA
Kaido Krass
 
Ahvenamaal magamiseks aega ei jää.
Randel Kreitsberg
Niipea, kui lühikesevõitu öö Mariehamni laeva peal mööda saadetud ja esimesed sammud Ahvenamaa graniidisel pinnal tehtud, muutub kogu reisiseltskonna elurütm – ja seda loomulikult kala võtule vastavalt. Päev jaotub laias laastus kaheks – kalapüük ja muud tegevused. Nende muude tegevuste hulka kuuluvad magamine, söömine ja saun (samuti igati väärt ettevõtmised) ning nende tarvis näpistatakse vaid seda hädavajalikku aega, mis kalapüügist üle jääb.

Hommikuselt uduse päikesetõusu ajal on mehed kahekordse palkmaja rõdul ja verandal valmis – ninad mere poole. Seal, sajakonna meetri kaugusel, rannamändide taga, on meri – eestlaste silmis viimase kümnekonna aasta jooksul kevadiseks haugipüüdjate mekaks kujunenud Ahvenamaa on just see koht, kuhu nii noored kui ka elupõlised kalamehed oma rekordeid purustama tulevad. Saared on populaarsed ka teiste rahvuste seas – ühel aastal käis seltskond Shveitslasi siin puhtalt korkõngega ahvenate jahtimise pärast, meie naabriteks on seekord kalamehed Rootsist ja Saksamaalt.

Püük ise käib põhiliselt ühes pikliku kujuga ja suhteliselt ebaahvenamaalikus lahes, Tistronörenis. Suuremalt jaolt on laht ääristatud pillirooga ja kaldad kaetud männimetsaga, vaid mõnes kohas paljandub piirkonnale iseloomulik graniit. Püügikaladeks muidugi haug ja ahven, aga ka säinas ning avamerele avatud lahe suudmeosas lõhe ja meriforell. Rootslastest naabrid kihutavad igal päeval (just päeval, mitte hommikul) paadiga lahe suudmesse, et sealt lendõngega „punast” jahtida. Meie piitsutame rohkem lahe siseosa ja nii jäävadki saagikaladeks haug, ahven ja säinas.

Kohe esimesel püügipäeval saab selgeks, et ilm on puhkuseks valitud nädalal heitlik ning kala võttu on võimatu ette ennustada. Seltskond jaguneb kahte: ühed usuvad rohkem külmemate värvidega lantide töövõimesse (musta ja sinise seljaga Husky Jerk, külmades toonides plekklandid), teised samal ajal erksavärvilistesse peibutistesse (FireTiger, neoonvoblerid, roheline Professor) – kala saame mõle-matega. Mina kuulun pigem esimesse koolkonda – nii sinine Mepps Cyclops kui ka mustvalge Husky toovad mõlemad kenasti kala.






Kohe esimesel õhtul saadakse reisi suurim kala – 5,9 kg haug on Erkile uueks rekordiks. Pea meeter pikk kala on punnis kõhuga ja marja täis. Haugimari on uskumatu delikatess, mida seaduslikul moel ja ilma süümepiinadeta võib vitsutada vaid Soomes. Lugusid haugimarja maitseomadustest olin kuulnud ennegi, ent nüüd saan ka roa ise ära maitsta ja võin tõdeda, et skeptilisus kollase kaaviari suh-tes on täiesti alusetu. Kalamarja kauss on palkmaja köögis terve puhkuse vältel; süüakse seda hommikuks, lõunaks ja õhtuks – ning tühjaks ei saa see sellegipoo-lest. Pole midagi paremat kui hommikune ärkamine koos päikesega ja maja verandal istumine, kohvikruus ühes ja sai haugimarjaga teises käes, ning teadmine, et ees ootab terve päev kalapüüki.

Minu suurimaks kalaks jääb Ahvenamaalt püütud 2,45 kg haug – saarte keskmistest rääkides võib see väikegi tunduda, kuid meie mastaapides, arvestades heitlikku ilma ja muutlikku kalaõnne, on see täitsa arvestatav tulemus. Kala tuleb ühel ilusal, vaiksel ja soojal õhtul keset lahte triivides, ikka sellesama Husky „räi-mega”. Teeb mitu sööstu paadi alla, nii et väsitamisega on mul tegemist omajagu. Samal õhtul saab Andrei ka üle kilo kaaluva säina. Säinad mängivad pinnas pea igal õhtul, püüda on neid aga raske – ehk näkkaks lendõngega paremini?

Lisaks kaunile maastikule ja kalapüügile võib Ahvenamaal kindlasti uudistamas käia ka kohalikku linnuelu. Ühel paadiretkel püügilahest välja popsutame paadiga mitmete väikeste graniitsaarte vahel. Lindude pesitsemise ajal on saarte peal jalgsi käimine keelatud, kuid paadistki näeb suurepäraselt tohututes kogustes luikesid, laglesid, parte, hanesid, hahkasid, kosklaid, sõtkaid, meriskeid ja mitmeid teisi lii-ke. Et mul õnnestub paati jagada kahe tulihingelise jahimehega, võin kindlalt väita, et linnujahi teooria baas saab mul nende päevade tulemusena tugev. Lisaks lindudele kepslevad suursaare kaljudel kaljukitsede osavusega meile tuttavad metskitsed ning metsa all kohtame kõige ehtsamat hõbehalli plüüsjänest, elusal kujul muidugi.


Järgneb: Kalastaja nr 44