Võimaldamaks huvilistel ühineda kalavete paremaks muutmise nimel, loodi käesoleva aasta aprillis SA Eesti Forell juurde Forellisõprade MTÜ.

Sihtasutus Eesti Forell nägi ilmavalgust 23. veebruaril 2004 Paides ning ametlikult registreeriti see Äriregistris 26. märtsil 2004. Asutajaid oli 18 ja see arv on jääv, sest ühendusse pole võimalik ka parima tahtmise juures uusi liikmeid värvata. Nimelt peab seaduse kohaselt olema sihtasutusel peale asutajate juhatus ja nõukogu ning võib olla ka töötajaid, ei saa aga olla liikmeid kui selliseid.

Igas kvartalis on Eesti erinevates paikades peetud ümarlaudu ning kolme aasta jooksul on antud küllaltki tõhus panus lõhilaste hüvanguks peamiselt Järvamaa forellijõgedel. Asutajaid ning tegevuses kaasalööjaid on nii Tallinnast, Tartust, Jõgevalt, Viljandist, Võrumaalt, Virumaalt kui Paidest. Senistest suurematest ettevõtmistest tasub ära märkida iga-aastased koelmutalgud ning 2005. aastal alanud suurejoonelise projekti elluviimine, mis jätkub veel ka tänavu (rahastajaks Keskkonnainvesteeringute Keskus). Osaletud on lõhemaimude rasvauimede lõikamisel Põlulas ning ühenduse juhtkonnast on keegi alati viibinud ka mõnel kõrgematasemelisel lõhilasi ja nende elupaiku puudutanud arutelul, kalapüügi eeskirjade-määruste korrigeerimisel jm. Tulevikus on kavas luua uusi kohalikke sugukarju, aidata kaasa järelvalve tõhususele ning jätkata vanade looduslike koelmute elluäratamise, kunstkoelmute rajamisega jm.

Asjast huvitatuid, kes sooviksid SA EF-ga kampa lüüa, on tänaseks päevavalgele ilmunud paljudest regioonidest, ent paraku, nagu ülal juba mainitud sai, on SA EF-ga liitumine juriidiliselt võimatu. Seetõttu hakkas mõte liikuma niisuguse organisatsiooni loomise suunas, mis avaks ametlikult rohelise tee liitumiseks ka kõigile neile, kes hääbuvaid jõeforellipopulatsioone oma nõu ja jõuga taas jalule aidata sooviksid. Kõigele lisaks kippus SA EF asutajaliikmeile kujunema halb imago, sest kõrvalt vaadates võis tõepoolest jääda mulje, et need 18 on loonud nagu mingi salaseltsi, millesse teistel asja pole. (Tegelikkuses on lood täpselt vastupidi ning eetilisi entusiaste ollakse valmis alati kaasama). Eks oma süü infovaeguses on ka senini puuduval interneti kodulehel, mis sel aastal viimaks üles seada plaanitakse.

Nii panidki kaks SA EF asutajaliiget, Raul Pihu ja Ahti Laasik Tartust, teiste liikmete mahitamisel oma õla alla Forellisõprade MTÜ loomisel, mille asutamisleping sõlmiti 3. märtsil 2007 Viljandis. Liikmeteks astujate arv on FS MTÜ puhul piiramatu, kusjuures vaja on vaid siirast põhjendust, miks isik soovib astuda FS MTÜ-sse ja kinnitust, et ta aktsepteerib ja järgib ühingu tegevuspõhimõtteid. Vaja pole isegi kellegi teise soovitust, sest kõige parem soovitus on ikkagi konkreetne persoon ise.

Forellisõprade MTÜ eesmärkideks on tegeleda loodushoiuga, kalapüügi kui spordiala ja aktiivse puhkamise vormi propageerimise ja kalapüügikultuuri edendamisega; Eesti lõhilaste elupaigaks olevate veekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamisele kaasaaitamise ja veekogude heaperemeheliku ja jätkusuutliku majandamisega; röövpüügi vastu võitlemise ja kalavarude suurendamisega ning veekogusid ja kalapüüki käsitleva seadusandluse parandamisele kaasaaitamisega. Oma põhiõiguste kõrval on Forellisõprade MTÜ liige muuhulgas kohustatud järgima ka kõiki Eestis kehtivaid keskkonnaalaseid jm õigusakte. Forellisõprade MTÜ plaanitakse sarnaselt SA EF-ga registreerida maksusoodustusega MTÜ-de ja SA-de registris, mis võimaldab annetustelt tulumaksu tagasi saada. Liikme- ja sisseastumismaks on mõlemad 200 krooni.

Niisiis on tegemist eelkõige selliste inimeste ühendusega, kes soovivad kalavete paremaks muutmisel midagi tõepoolest ise ära teha, kes soovivad oma kuuluvusega näidata oma eetilist ja ausale kalapüügile suunatud meelt ning kes tahavad osaleda killukese ajaloo tegemisel. Sellistele inimestele on tegemist küll – nii organisaatori kui lihtsa labidamehena, nii ideede generaatori kui ressursside toojana ja miks mitte ka niisama pingevabalt kaasalööjana. Vahest võetakse korraldada ka mõni klubielu ilmestav võistlus, aga igal juhul saab ühisüritustel kogemusi vahetada ning mõnusalt looduses aega veeta.

Niisiis, härrased punase kala sõbrad – kindlasti on forelliküttide hulgas neid, kes ainult ei targuta ega kritiseeri ega taha ainult täpilist kala kotti saada, vaid on nõus forellipopulatsiooni hüvanguks ka käsi külge lööma. Praegu on oma tõsise huvitatuse üles näitamiseks kõige paslikum aeg.