ajakiri tellimine kontakt
Reklaam
 Ajakiri ilmub 4 korda aastas - märtsis, juunis, oktoobris, detsembris
 

Kalamehejutud, pildid ja kommentaarid on oodatud meie FB lehel

Nr 44 sisukord:
» TOIMETAJA LEHEKÜLG
Ralf Mae

» KALAKOTT

» ÄRITEKST
Alexi balsapuust landid – kvaliteettoodang Serbiast
» Olympus E-510.
Ralf Mae

» EELINFO
EMV spinningupüügis

» Tõugjas Emajõest.
Peeter Hõrak

» ÕNGEKOOL
Karbipüügist.
Ralf Mae

» LANDIKOOL
Võnklant ehk lusikas, II osa. Vladislav Korzhets

» LENDÕNGEKOOL
Lendõngepüügil kasutatavad kemikaalid. Lauri Peil

» TEST
Kui kaugus on tähtis.
Raimo Kummer

» VARUSTUS
Kahvadest.
Ralf Mae

» ÄRITEKST
Savagear – kõik vajalik
röövkalade püügiks

» PAJATUS
Spinninguga Tamulal ja Võhandul.
Arved Kiisk
» Kas pime juhus pimedas öös?
Ants Kaldma

» SALMO KALAMEHEJUTT
Kohapüük Lamposaaril.
Sven-Erik Tomson

» NÕUKODA
Nõupidamine angerjamajanduse tulevikust
» Võrtsjärvel ja Vooremaa järvedel.
Endrik Tõnsberg

» ÜHISTEGEVUS
Loodi Forellisõprade MTÜ.
Kaido Krass

» VÕISTUKALASTUS
Salaca Lasis 2007.
Endrik Tõnsberg
» Järvamaa ja Paide linna
MV spinningupüügis.
Kaido Krass
» Lendõngevõistlus "Paunküla Pike 2007".
Sven Kilusk
» Kalastussportlik
nädalavahetus Lõuna-Eestis.
Lea Saar
» Rakvere Koger 2007.
Allan Jaakus
» Piiripurikas II etapp, Ubajärve Haugipidu 2007

» TOIMUMISED
Kalandusfondi toetuste koosolek. Endrik Tõnsberg
» Noorte keskkonnateadlikkuse tõstmise päev Tarbja tehisjärvel.
Alar Soo

» KODULUGU
Meenutusi kevadisest haugipüügist Väinameres.
M. Kuik

» EELINFO
EMV õngitsemises

» VIITANETI VÕRGUKOOL
Lestapüügist võrkudega.
Anneli Einman

» PERSOON
Vassili Sobol, omadele lihtsalt Vasja. Hanno Kask

» MAAILM
Perega Põhja-Norras.
Pääro Metsand
» Kaks kala, 35 kg.
Hannes Roosma
» Ahvenamaal magamiseks aega ei jää.
Randel Kreitsberg

» KUURISTSÕNA
Kaido Krass
 
TEST
Kui kaugus on tähtis.
Raimo Kummer
Kas suurus on tähtis või mitte, on teema magamistubadesse. Mehed lohutavad end enamjaolt sellega, et suurus ei tähenda midagi. Kalale minnes võib aga vahel olla vastupidi! Tõsi, küsimus ei ole mitte suuruses, vaid kauguses. Sügis on kohe saabumas ja paljude lõhepüüdjate pilgud pöörduvad Narva jõele – miks sõita Soome või Norra lõhejõgedele, kui meie enda võimsas piirijões on võimalik jõudu katsuda kümne- ja rohkemagi kiloste lõhedega? Lai ja kiirevooluline Narva jõgi seab aga varustusele omad tingimused, mida tuleb igal juhul arvestada.

Eestipoolse kalda lähedal on lõhe vaid üksikutes kohtades ja tihtipeale tuleb ka selle kalani väljaviskamiseks teha suuri pingutusi. Kuid näiteks elektrijaama tammi alusel lõigul oleks hea, kui saaks landi või spinfluga ujukiraskuse lennutada kuni 100 meetri kaugusele ja haarata kaasa tükike Venemaast. Landid ja ujukid on seejuures üsna rasked! Narvas püütakse peamiselt laiade lantidega, kuid kuna vool on kiire ja kala enamasti põhjas, ei ole seal vähem kui 28-grammiste plekkidega suurt midagi pihta hakata. Kuid sellestki võib väheseks jääda ja sõltuvalt püügikohast ning voolutugevusest võib vaja minna ka 50-grammiseid lante. Nii suurte raskuste heitmiseks jäävad lahjaks isegi kaldalt meriforelli püüdmiseks mõeldud ridvad, mis kipuvad läbi painduma, mistõttu heide jääb ikka lühikeseks ning eksisteerib oht ritv ära lõhkuda. Spinfluga ujukid on üsna voolujoonelise kujuga, upuvad seetõttu kiiremini ja lendavad üldiselt paremini kui laiad landid. Kui veevool on väike, ei saa sellise rakendusega üldse püüda, kuid kui elektrijaama lüüsid lahti keeratakse, on kõige kergemad kasutatavad ujukid 18-grammised. Vahel tuleb kalakohtadeni välja viskamiseks ja putuka põhja peale toimetamiseks kasutada 25-grammiseid ujukeid, millele sõltuvalt vajadusest veel 2-10-grammiseid tinaraskuseid juurde pannakse. Kogu selle pika jutu võib kokku võtta järgnevalt: lõhepüügil Narva jõel tuleb visata üsna suuri (20-50 grammi) raskuseid võimalikult kaugele ning tavaline keskmine varustus selleks hästi ei sobi.

Tegelikult on Eestis veel üks koht ja üks püügiviis, kus püügitingimused on enamvähem samad – kaldalt kohapüük Suur-Emajõel. Sealgi kasutatakse sõltuvalt voolust kuni 25-grammiseid silikoonvõdiku ja pea kombinatsioone, mida sõltuvalt kohast tuleks lennutada nii kaugele, kui on jaksu.

Sobiva ja parima varustuse leidmine ei ole lihtne, sest võimalust ritvasid ning kombinatsioone erineva suuruse ja raskusega rullidega ei saa kuskil proovida. Valik on samas piisav ja turult leiab küllaga erineva pikkuse, paine, heitevõimsuse ja hinnaga mudeleid, mis justkui võiksid Narva sobida. Tavakalastaja lähtub valikut tehes enamjaolt olemasolevatest kogemustest, sisetundest ja müügimeeste-spetsialistide jutust. Kalastajate visketehnikad on erinevad, tihti üritatakse rulli või siis ritva soetades lähtuda eeldusest, et see sobiks kokku juba olemasolevate asjadega. Viskekaugus sõltub väga palju rulli ja ridva omavahelisest sobivusest, sellest, kas kasutatakse nööri või tamiili, milline on selle läbimõõt ja kui täis on pool. Näiteks suurte rullide ja tamiili kasutamise puhul peab kaugele viskamiseks olema ridva esimene (st rullipoolne) rõngas suur ja asuma rullist kaugel; samas nööriga püüdmisel see nii väga välja ei tule.

Kalastaja üritab siinkohal lugejatele appi tulla. Narva jõele sobiva ridva leidmiseks korraldasime spinningutesti.






Testi osalised ja tingimused
Numbrite järgi Narva jõele sobivaid ritvu on saadaval üsna palju ja kuna kõiki neid läbi proovida ei jõuaks, palusime eelvaliku teha kalastusvarustuse maaletoojatel ja müüjatel. Püügitingimused olid müüjatele teada ning ridva pikkuse, painde ja heitevõimsuse osas Kalastaja poolt mingeid ettekirjutusi ei olnud. Usutavasti anti testgrupi kasutusse iga müüja parimad antud hetkel olemasolevad ridvad, mis tehniliste andmete poolest olid üsnagi erinevad. 3,3-meetriseid oli kaks – Shimano Technium AX 330 XH (extreme heavy) ja Atemi Rival; kolmemeetristest olid esindatud Penn Charisma, SPRO Passion ja Salmo Diamond. (Ritvade täpsemad andmed leiate kõrvalveerust.)

Testigruppi valides lähtusime eeldusest, et selles oleksid erineva tasemega heitjad ja nii asusid joonele Mati Banhard, väga pikkade visete poolest tuntud lõhekütt Erki Oppe ja Andrus Lipp. Teistest õige pisut kergema landiga tegi seeria läbi ka allakirjutanu, kelle oskused kahekäeridvaga pikki heiteid teha vajavad tõsist lihvimist. Iga testija võis valida endale meelepärase rulli, kuid sellega tuli sooritada heited kõikide ritvadega, sest erinevad rullid võinuks tulemust moonutada. Eesmärgiks ei olnud välja selgitada parimat viskajat, vaid kas ritvade hulgast joonistub välja mõni niisugune, millega kõik heidavad rohkem kui teiste spinningutega. Sisuliselt otsisime vastust küsimusele, kas on olemas mõni ritv, mille viskepotentsiaal on ilmselgelt suurem kui teistel.

Raskuseks valisime 30-grammise More-Silda plekklandi. Lisaks nö ametlikule valikule proovisime võrdluseks ka paari osaleja isiklikku ja sissetöötanud spinningukomplekti ning katsetasime mõne ridva heiteomadusi ka 50-grammise raskusega. Viimane tegevus jäi aga kahjuks pooleli, sest Erki Oppe viskejõule ei pidanud vastu koguni kolm hoolikalt seotud sõlme, mille tulemusel üks lant ja 50-grammine raskus võpsikusse lendasid ning kadunuks jäidki. Tänusõnad edastab Kalastaja siinkohal Jüri Spordihoonele, kelle staadionil test toimus.

Alljärgnev jutt ei pretendeeri absoluutsele tõele, kuid aitab loodetavasti varustuse hulgas orienteeruda.

Test
Testi eel püstitatud hüpotees, et mõni ritv on teistest silmatorkavalt parem, kinnitust ei leidnud; niisamuti nagu ka see, et mõni ritv oleks teistest oluliselt kehvem ja hakkaks viset pärssima. Tulemus ei sõltunud ka ridva pikkusest ja 3,3-meetristega ei visatud oluliselt rohkem kui kolmestega. Heidete pikkused olid küll üsna erinevad, kuid seda mitte spinningute, vaid hoopis viskajate osas. Nii viskas Mati Banhard koguni kolme erineva spinninguga meetripealt ühesuguse tulemuse. Andrus Lipu visked mahtusid ära viie ja allakirjutanu omad seitsme meetri sisse. Numbriliselt kõige suurem erinevus oli Erki Oppe heidetel, kuid tema tulemuse viis alla Atemi Rivaliga (millega mees oma heitetehnikat ilmselgelt klappima ei saanud) sooritatud 67-meetrine vise. Edasi läks ta meetrise vahega – Salmoga 75, SPRO-ga 76, Shimanoga 77 ja Penniga 78 meetrit. Viimane jäigi ametliku testi kõige pikemaks heiteks, kuid nagu näha, on vahed väga väikesed ja ei ole tegelikult märkimisväärsed. Kindlasti oleks olukord veidi muutunud, kui igale ridvale oleks paigaldatud sobiv rull. Selle parimaks näiteks on Atemi Rival – üldiselt ei pretendeerinud sellega tehtud heited pikimate hulka, välja arvatud Andrusel, kes tegi just selle ridvaga ühe oma kõige pikema heite. Põhjus oli aga ilmselgelt rulli ja ridva kokkusobivuses. Nimelt oli Atemi esimene rõngas rullist märkimisväärselt kaugemal kui teistel ritvadel, Andruse kasutatud Daiwa Certate 3500 pool aga suhteliselt suur, täidetud 0,3 mm tamiiliga ja sobis viskamiseks just selle ridvaga. Selguse huvides olgu siinkohal märgitud, et Mati ja Erki kasutasid vana Shimano Stradic 8000 ja allakirjutanu Shimano Twin Power 4000 rulle.


Järgneb: Kalastaja nr 44